Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-09-1754/23 AI generated

2-09-1754/23 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-09-1754/23
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

I.K. esitas 15.01.2009. a Viru Maakohtule hagiavalduse põlvnemise tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt sündis hageja K. G. ja J.R. kooselust 05.02.1972. a. Hageja ema ja isa elasid ja elavad ka käesoleval ajal vabaabielu, nende elukoht on alates 28.01.1977. aastast xxx. J.R. on hagejat kogu aeg oma lapseks pidanud ning hageja peab kostjat enda isaks. Hageja sünnitunnistusele on andmed isa kohta kantud hageja ema ütluste järgi (J. G.). Hageja tugineb perekonnaseaduse (PkS) § 42.

Legislator headnote

AI generated

2-09-1754/23 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: I.K. esitas 15.01.2009. a Viru Maakohtule hagiavalduse põlvnemise tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt sündis hageja K. G. ja J.R. kooselust 05.02.1972. a. Hageja ema ja isa elasid ja elavad ka käesoleval ajal vabaabielu, nende elukoht on alates 28.01.1977. aastast xxx. J.R. on hagejat kogu aeg oma lapseks pidanud ning hageja peab kostjat enda isaks. Hageja sünnitunnistusele on andmed isa kohta kantud hageja ema ütluste järgi (J. G.). Hageja tugineb perekonnaseaduse (PkS) § 42.

Keywords

AI generated
forensic DNA evidence right to know one's parentage anthropobiological expert opinion genetic engineering descendant unfit notwithstanding health condition
AI generated
2-25-19531/7
Rahuldada X hagi Y vastu põlvnemise tuvastamise nõudes õigeksvõtul põhineva Tuvastada, et alaealine laps X (isikukood XXX) põlvneb Yst (isikukood XXX).
2-20-8957/28
Viru Maakohtu menetluses on alates 19.06.2020 M.
2-22-16542/53
03. novembril 2022 esitatud hagiavalduse kohaselt hageja seaduslik esindaja ja kostja elasid koos 2008 aastast kuni 2022. aastani. Kõnealusest kooselust sündis neil xxxx tütar (hageja). Kooselu ajal tunnistas kostja avalikult küll hageja enda lapseks, kui ei soovinud põlvnemist seaduses ettenähtud korras vormistada. Käesoleval ajal elavad hageja seaduslik esindaja ja kostja eraldi ja isa lapse ülalpidamises millegagi ei osale.
2-09-38700/12
mai 2010. a, Pärnu Maakohtu Rüütli kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-38700 Tsiviilasi H.H.’a hagi E.S.’ vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks ja lapsele elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: H.H., lep. es. v.adv. Ljudmila Tamar, e-post: menetlus@tamar.ee ; Kostja: E.S., lepinguline es. adv. Ants Nõmmik, e-post: ants@ppnet.ee . Istungi toimumise aeg
2-21-13896/46
september 2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-13896 Tsiviilasi X hagi Y vastu põlvnemise tuvastamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxx; e-post xxx), lepinguline esindaja Meelis Tomson (e-post xxx) Kostja Y (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxx) Kostja seaduslik esindaja Q (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxx; e-post xxx), lepinguline esindaja Merle Albrant (e-post xxx)

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

(3) 1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-09-1754 Otsuse tegemise aeg ja koht

31. august 2009. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi I.K. hagi J.R. vastu põlvnemise tuvastamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

27. august 2009. a Hageja:

Hageja esindaja: I.K. (IK xxx; elukoht: xxx)

P.P., volikirja alusel Menetlusosalised Kostja:

J.R. (IKxxx; elukoht:xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada, et I.K. (IK xxx) põlvneb J.R.`st (IK xxx).

3. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale.

MENETLUSKULUD

Menetluskulud (riigilõiv 5 000 krooni ja ekspertiisi tasu 3 600 krooni) jäävad riigi kanda.

EDASIKAEBE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

(3) 2

ASJAOLUD

1. I.K. esitas 15.01.2009. a Viru Maakohtule hagiavalduse põlvnemise tuvastamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sündis hageja K. G. ja J.R. kooselust 05.02.1972. a. Hageja ema ja isa elasid ja elavad ka käesoleval ajal vabaabielu, nende elukoht on alates 28.01.1977. aastast xxx. J.R. on hagejat kogu aeg oma lapseks pidanud ning hageja peab kostjat enda isaks. Hageja sünnitunnistusele on andmed isa kohta kantud hageja ema ütluste järgi (J. G.). Hageja tugineb perekonnaseaduse (PkS) § 42.

3. Hageja taotleb, et kohus tuvastavaks hageja põlvnemise kostjast.

KOSTJA VASTUS

4. Oma 20.04.2009. a vastuses võttis kostja hagi õigeks, märkides, et tõepoolest I.K. põlvneb temast ning kostja on hageja bioloogiline isa.

5. Kuna kostja on pärast insulti halvatud, voodihaige ning ei liigu, kuulas kohtunik kostja ära viimase kodus 18.05.2009. a (tl 50, TsMS § 345 lg 2). Kostja ei olnud suuteline halvatuse tõttu rääkima, vaid vastuseks kohtuniku küsimustele kas noogutas või raputas pead.

MOLEKULAARGENEETILINE EKSPERTIIS

6. 20.05.2009. a kohtumäärusega määras kohus asjas molekulaargeneetilise ekspertiisi (DNA analüüside võrdlemise teel). Ekspertiisi läbiviimine tehti ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile.

7. 17.06.2009. a ekspertiisiaktist nr GE-0749-09/2486 (tl 63-64) nähtub, et 99,9992% tõenäosusega saab J.R. olla I.K. bioloogiline isa.

KOHTUISTUNG

8. Hageja jäi nõude juurde ning taotles, et kohus tuvastaks hageja põlvnemise kostjast.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

10. I.K. esitas kohtule hagi J.R. vastu põlvnemise tuvastamiseks.

11. Vastavalt PkS § 42 lg 1 kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud

(3) 3 enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel.

12. Kohus tuvastas, et I.K. (sündinud G.), sündinud 05.02.1972. a, sünd on registreeritud Kohtla- Järve Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas 15. veebruaril 1972. a (kande nr 130). Sünnitunnistusele on emana kantud K.G. ja isana J. G. (tl 3).

13. PkS § 42 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

14. Kohus määras asjas molekulaargeneetilise ekspertiisi. Ekspertiisiaktidest nähtub, et 99,9992% tõenäosusega saab J.R. olla I.K. bioloogiline isa. Lisaks molekulaargeneetilise ekspertiisi tulemustele on kostja hagi õigeks võtnud, st puudub vaidlus põlvnemise tuvastamisel.

15. PkS § 38 lg 3 kohaselt laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. Seega on asjas tõendamist leidnud, et I.K. põlvneb J.R.s`st.

16. PkS § 42 lg 3 kohaselt saadab kohus põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt.

Menetluskulud

17. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Viru Maakohtu 23.02.2009. a määrusega on rahuldatud I.K. menetlusabi taotlus ning hageja on vabastatud menetluskulude kandmisest menetluskulude hüvitamise kohustuseta (tl 35-36). Seega jäävad põlvnemise asjas kantud menetluskulud (riigilõiv 5 000 krooni ja ekspertiis maksumus 3 600 krooni) riigi kanda. Hageja muud kulutused (sh õigusabikulud) jäävad hageja enda kanda.

Kohtunik