3-09-1879/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS E s i a l g s e õ i g u s k a i t s e k o h a l d a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-09-1879 Määruse kuupäev 31.08.2009 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi OÜ Nautex Hiiumaa esindaja vandeadv. Maksim Greinomani esialgse õiguskaitse taotlus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 01.06.2009 käskkirja nr 11-26.1/4 kehtivuse peatamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 31.08.2009 kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Rahuldada OÜ Nautex Hiiumaa esindaja taotlus ja peatada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 01.06.2009 käskkirja nr 11-26.1/4 kehtivus vaidemenetluse ajaks ja kaebuse esitamise korral halduskohtusse (PRIA käskkirja 01.06.2009 nr. 11- 26.1/4 vaidlustamine) kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni (HKMS § 121 lg3 p.1)

2. Määruse ärakiri saata täitmiseks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.

3. Määruse ärakiri saata teadmiseks kaebajale ja kaebaja esindajale. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) 01.06.2009 käskkirjaga nr 11-26.1/4 nõutakse OÜ´lt Nautex Hiiumaa tagasi määratud toetust summas 2 340 736 krooni. OÜ Nautex Hiiumaa esitas 25.08.2009 PRIA´le nimetatud käskkirja peale vaide.

28.08.2009 a saabus Tartu Halduskohtusse OÜ Nautex Hiiumaa esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman´i taotlus esialgse õiguskaitsena PRIA 01.06.2009 käskkirja nr 11-26.1-4 kehtivuse peatamiseks. Taotleja on märkinud, et vaidemenetluse ja seejärel kohtumenetluse ajaks on otstarbekas vaidlustatud haldusakti kehtivus peatada. Taotleja viitab HKMS § 122 lg 1 ja Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse (STS) § 22 lg 1 sätetele. Taotleja on seisukohal, et antud juhul on tegemist kohustusliku vaidemenetlusega mis võimaldab taotleda esialgset õiguskaitset halduskohtult ka pärast vaide esitamist ja enne kaebust esitamata. STS § 22 lg 1 sätestab, et kaebuse isiku või asutuse otsuse või toimingu peale võib esitada halduskohtusse pärast samas asjas vaideotsuse tegemist. Seega on tegemist kohustusliku vaidemenetlusega ning kohe kohtusse pöörduda ei saa. HKMS § 122 lg 1 kohaselt võib taotleja taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist koos kaebusega või pärast kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide esitamist.

Esialgse õiguskaitse vajaduse põhjendusteks toob taotleja välja asjaolu, et STS § 26 alusel toetuse tagasinõudmise otsuse täitmata jätmisel annab toetuse tagasinõudmise otsuse teinud ametiisik otsuse sundtäitmisele Täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras. TMS §

2 lg 1 p. 21 tulenevalt on asjaomane haldusakt täitedokumendiks ning sundtäitmine toimub ainuüksi haldusakti alusel ilma kohtuotsuseta. Taotleja on seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel tekiks kaebajal pöördumatu tagajärg ning kohtuotsuse täitmine oleks raskendatud. Toetuse summa 2 340 736 krooni on niivõrd suur summa, et selle sissenõudmine kas koheselt või mitmekuulise tähtaja jooksul toob kaasa kaebaja majandustegevuse lõppemise. Antud juhul on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kaebajal pöördumatu tagajärg ja kohtuotsuse täitmine muutuks võimatuks. Esimese astme kohtu seisukoht

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 12 1 lg 2 kohaselt halduskohus võib kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel teha määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. HKMS § 122 lg 1 kohaselt esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada koos kaebusega või pärast kaebuse või kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide esitamist. Kohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus on antud juhul lubatav ja kuulub rahuldamisele taotleja poolt toodud põhjustel. Taotluse rahuldamata jätmisel võivad kaebaja huvid saada kahjustatud ning haldusakti täitmise nõudmine võib kaasa tuua kaebajale võimalikke pöördumatuid majanduslikke ebasoodsaid tagajärgi vaidevõi kohtumenetluse ajal. Kohtul ei ole alust arvata, et esialgse õiguskaitse kohaldamine vaidemenetluse ajaks ja kaebuse esitamise korral (halduskohtusse) kuni kohtulahendi jõustumiseni võiks halvendada vastustaja olukorda, kuivõrd vastustajat soodustava kohtulahendi korral see ainult lükkab vaidlustatud käskkirja täitmise edasi.

Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul eeldada, et kaebus on põhjendatud, kui vastupidine ei ole ilmselge, samas esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus arvestama ka avalikke huvisid. Kohtule esitatud materjalide põhjal ei ole võimalik asuda seisukohale, et esitatud vaie ja selle mitterahuldamise korral esitatav kaebus oleksid ilmselgelt perspektiivitud. Antud juhul puuduvad ka andmed, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega vaidemenetluse ajaks ja kaebuse esitamise korral halduskohtusse kuni kohtuotsuse jõustumiseni seataks ohtu avalikke huvisid või saaks kahjustada kolmandate isikute õigused. Esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisel on oluline kiire otsustamine ning esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra halvendamist kohtumenetluse ja vaidemenetluse ajal ning tagada hilisemalt kohtuotsuse täitmine. Halduskohus otsustab esialgse õiguskaitse kohaldamise olemasolevate tõendite põhjal (HKMS § 122 lõige 2). Tulenevalt eeltoodust peab kohus vajalikuks PRIA 01.06.2009 käskkirja nr 11-26.1/4 kehtivus peatada vaidemenetluse ajaks ning kaebuse esitamise korral kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Kohtunik Mare Priks