3-09-1229/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(3)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht 28.augustil 2009.a. Tallinnas Haldusasja number 3-09-1229 Haldusasi AS-i „Paljassaare Kalatööstus“ kaebus Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni 13.03.2009.a. ettekirjutuse nr 8.4-43/6490 p 1 tühistamiseks Asja läbivaatamine kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 27.septembril 2009.a. Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja arutamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

13.03.2009.a. Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni poolt AS-le „Paljassaare Kalatööstus“ tehtud ettekirjutuses nr 8.4-43/6490 sedastati, et seadusele ei vasta töölepingutes märgitud töötaja põhipalga ja tunnipalga määr(p 1) ja tasu tööseisaku aja eest(p 2), tööandja on jätnud täitmata informeerimise ja konsulteerimise kohustuse töötajate esindajaga(p 3) ning kohustati aktsiaseltsi viima töölepingud vastavusse töölepinguseaduse(TLS) §-ga 26 lg 1 p 6 ja palgaseaduse(PalS) §- dega 2 lg 7; 10(p 1), TLS §-ga 66(p 2) töötajate usaldusisiku seaduse §-ga 17(p 3).

AS „Paljassaare Kalatööstus“ esitas ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks vaide, mille kohaselt ettekirjutuse punktist 1 ei nähtu, kuidas selle koostaja jõudis järeldusele, et töötajate töölepingutes märgitud põhipalga ja tunnipalga määr ei vasta seadusele, mida on selleks kontrollitud, milles mittevastavus seisneb ning mida peaks tööandja ette võtma puuduste kõrvaldamiseks. Kõik töölepingud vastavad PalS §-le 10, neis on määratletud palgatingimused ning tööandja ja töötaja kokkuleppel on tagatud töötajatele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäär ka siis, kui täistööajaga töötanud töötajale töölepingu järgi väljamaksmisele kuuluv palk osutub arvestuslikult sellest madalamaks.

4.05.2009.a. Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni vaideotsusega nr 8.4-43/6490-2 tunnistati ettekirjutuse punktid 2 ja 3 kehtetuks, p 1 osas aga jäeti aktsiaseltsi vaie rahuldamata. Otsuse kohaselt on p 1 õige ja kooskõlas TLS §-ga 26. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusega nr 254

2(3) on kehtestatud alates 1.01.2008.a. tunnipalga alammääraks 27 kr ja kuupalga alammääraks täistööajaga töötamise korral 4350 kr. Sellest madalama palgamäära kehtestamine on seadusevastane. Kontrollitud töölepingutes tunnitasuna märgitud palgamäär on alammäärast madalam, näiteks V.A. töölepingus on tunnipalgamääraks 9 kr 25 s ja I.R. töölepingus 2 kr 50 s. TLS § 26 p 6 kohaselt tuleb töölepingusse märkida palgatingimused, s.o. palgamäär, lisatasu ja juurdemaksed, mida PalS §

3 järgi käsitletakse palgatingimustena. Seega peab töölepingusse märgitav kokkulepitud palgamäär vastama ilma lisatasude ja juurdemakseteta vähemalt kehtivale alampalgamäärale. Asjaolu, et töötaja ja tööandja on kokku leppinud väiksemas tunnipalgas ning et töötajale tagatakse tegelikult miinimumpalga maksmine, ei anna tööinspektorile õigust lugeda töölepingut seadusega kooskõlas olevaks. Lepingud, kus palgamäär on alla 27 kr tund, tuleb viia vastavusse seadusega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja palub vaidlustatud ettekirjutuse p 1 tühistada, esitades lisaks vaides märgitule järgmised seisukohad. Haldusmenetluse seaduse(HMS) § 56 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud ning selles tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Ettekirjutuses faktiline alus puudub, sellest ei nähtu, milles Tööinspektsiooni poolt läbiviidud kontroll seisnes ja milliseid asjaolusid selle käigus hinnati; milline on kontrollitud töölepingutes märgitud põhija tunnipalga määr ning milles seisneb nende vastuolu seadusega. Vaideotsusega on neid puudusi osaliselt kõrvaldatud, kuid seadusandja pole ette näinud, et puudusi võib kõrvaldada vaideotsuses. Kui haldusorgan on vaidemenetluses tuvastanud, et kaevatud haldusakt on puudustega ega vasta seaduse nõuetele, tuleb see kehtetuks tunnistada.

PalS § 2 kohaselt pole lubatud töötajaga kokku leppida Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast madalamas palgas(lg 7); palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest(lg 1). Eeltoodust tulenevalt on põhipalk kõigest üks palgaosa, kehtivast palga alammäärast väiksem ei tohi aga olla töötajale töö eest makstav tasu, s.t. põhipalk, lisatasud, preemiad ja juurdemaksed kokku. PalS § 2 lg 5 kohaselt on juurdemakse summa, mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine. Seega on lubatud töölepingus kokku leppida palgatingimustes ka selliselt, et töötajale maksmisele kuuluva palga osised võivad eraldi võetuna olla väiksemad kehtivast palga alammäärast ning ettenähtud palgatase võidakse tagada juurdemaksega.

Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades lisaks vaideotsuses toodule järgmised seisukohad. Ettekirjutuse faktilist ja õiguslikku alust tuleb käsitleda koosmõjus ja kompaktselt. Ettekirjutuses märgitud rikkumine – kontrollimisel tuvastatud, et töölepingutes märgitud töötaja põhipalga ja tunnipalga määr ei vasta seadusele – näitab väga selgelt, mida kontrolliti. Kuidas kontrollimine protseduuriliselt toimus, ei pea ettekirjutus sisaldama. Sellele järeldusele, et töölepingusse märgitud põhipalga ja tunnipalga määr ei vasta seadusele, on võimalik jõuda töölepingus kirjas oleva palgamäära ja seaduses sätestatud nõude võrdlemise teel. Seadusele vastava palgamäärana saab käsitada üksnes PalS §-s 2 lg 7 nimetatud palga alammäära, kuna seadus muid palgamäärasid ei kehtesta. Ettekirjutuse punktis 1 märgitud kohustus – viia töölepingud vastavusse TLS §-ga 26 lg 1 p 6 ja PalS §-dega 2 lg 7; 10 – on kooskõlas avastatud rikkumise ja õigusaktide nõuetega, arusaadav ja kontrollitav. Kuidas töölepinguid sõlmida, muuta ja õigusaktide nõuetega kooskõlla viia, peab tööandja ise teadma, seda ei pea ettekirjutusega selgitama. Vastavalt TLS §-dele 28 lg 3; 70 lasub töölepingute nõuetekohase vormistamise kohustus tööandjal. Vaidemenetluses kahe konkreetse töölepingu palgamäära suuruse väljatoomine näitena pole käsitatav ettekirjutuse puuduste kõrvaldamisena. Ettekirjutus kui haldusakt pole seetõttu puudustega, et selles pole nimetatud konkreetseid töölepinguid, milles palgamäär on väiksem seaduses ettenähtust – kõikides töölepingutes peab palgamäär vastama vähemalt seaduses ettenähtud suurusele.

PalS § 2 lg 2 kohaselt on põhipalk töölepingus või õigusaktis kindlaksmääratud tunni-, päeva-, nädala või kuupalgamäära alusel arvestatud palk. Järelikult on palgamäära alusel arvestatav palk põhipalgaks. Sama paragrahvi 7. lõike kohaselt on palga alammääraks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnile, päevale, nädalale või kuule vastav palga suurus. Seega ei või põhipalk

3(3) olla väiksem kehtivast palga alammäärast. Praegu on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusega nr 254 palga alammäär kehtestatud kahe ajaühiku – tunni ja kuu kohta, vastavalt 27 kr ja 4350 kr.

Kuna TLS § 26 lg 1 p 6 ja PalS §-d 2 lg 7; 10 nõuete täitmine pole seotud üldiste palgatingimustega, ei oma nende osas kaebuses esitatud seisukohad ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel tähtsust ja tuleb jätta tähelepanuta.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et ettekirjutuse punktis 1 puudub faktiline alus. Ettekirjutuse tegemise põhjusena on märgitud: „kontrollimisel tuvastatud, et töölepingutes märgitud töötaja põhipalga ja tunnipalga määr ei vasta seadusele“. Seejuures on õigusliku alusena viidatud TLS §-le 26 lg 1 p 6 (Töölepingus peavad olema palgatingimused), PalS §-le 2 lg 7 (Palga alammäär on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms.) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga.) ja §-le 10 ((1)Töötaja palgamäär määratakse kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel. (2)Palgamäära muudetakse poolte kokkuleppel, samuti palga alammäära muutmise korral, kui kehtestatud palga alammäär osutub madalamaks Vabariigi Valitsuse poolt või kollektiivlepinguga kehtestatust.). Viidatud sätete sisuga võis ettekirjutuse adressaat ise takistusteta tutvuda, mistõttu puudus vajadus nende ümberkirjutamiseks vaidlustatud haldusakti. Seega on ettekirjutuses üheselt mõistetavalt kirjas, et kontrollitud töölepingutes põhipalga ja tunnitasuna märgitud palgamäär on madalam Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäärast ning selles seisnebki nende töölepingute vastuolu osundatud seadusesätetega.

Alusetu on kaebaja nõudmine, et ettekirjutuses tulnuks märkida, milles Tööinspektsiooni poolt läbiviidud kontroll seisnes ja milliseid asjaolusid selle käigus hinnati ning milline on kontrollitud töölepingutes märgitud põhija tunnipalga määr. Igale mõistlikule isikule peaks olema arusaadav, et tuvastamaks, kas töölepingutes märgitud põhija tunnipalga määrad vastavad kehtivatele alammääradele, piisab nende lepingute lugemisest. Ka puudus vajadus loetleda ettekirjutuses, milliseid töölepinguid kontrolliti ja millised on neis märgitud põhija tunnipalga määrad. Ettekirjutuse tegemiseks ei pidanud vastustaja kontrollima kõiki töölepinguid, piisas, kui mõnes neist esines ülalkirjeldatud vastuolu seadusega. Samas peab kaebaja ettekirjutuse täitmiseks üle kontrollima kõik kehtivad töölepingud. Vaidlustatud ettekirjutusepunkt vastab HMS § 56 nõuetele.

Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et PalS §-st 2 lg 2 ja 7 tulenevalt on Vabariigi Valitsuse määrusega palga alammäär kehtestatud põhipalgale. Sama seaduse § 1 lg 1 kohaselt määrab palgaseadus kindlaks töölepingu alusel töötavate isikute töötasustamise ning neile töötasuga seotud tagatiste andmise ja hüvituste maksmise õigusliku korralduse. Just põhipalgale Vabariigi Valitsuse poolt palga alammäära kehtestamine tagab töötavale isikule, et tema töötasu ei saa langeda kehtivast alammäärast madalamale ka siis, kui tööandja lõpetab lisatasude, preemiate ja juurdemaksete maksmise.

Kohtunik: D.Maastik