2-09-6481/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-09-6481

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

27. august 2009.a, Tallinn

Tsiviilasja number 2-09-6481

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

CAS hagi OÜO vastu 108 239,50 krooni ja viivise väljamõistmiseks

108 239,50 krooni Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamise kuupäev

- hageja: CAS (registrikood xxx; asukoht xxx) - hageja lepinguline esindaja: Hendrik-Julian Lepp (elektronpost xxx) - kostja: OÜO(registrikood xxx; asukoht xxx) - kostja lepinguline esindaja: Sirje Veiman (postiaadress xxx)

26. august 2009.a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt:

1.1. Pooled lõpetavad Harju Maakohtu menetluses oleva tsiviilasja nr 2-09- 6481 esemeks oleva vaidluse kompromissiga.

1.2. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja tasub hagejale 108 239 (ükssada kaheksa tuhat kakssada kolmkümmend üheksa) krooni ehk põhivõla, samuti kohustub kostja tasuma hagejale hageja kantud kõikide menetluskulude katteks kokku 10 000 (kümme tuhat) krooni alljärgneva maksegraafiku alusel:

Makse tähtpäev Osamakse summa 17.06.2009.a

40 000 krooni

17.07.2009.a

19 559,75 krooni 18.08.2009.a

19 559,75 krooni 17.09.2009.a

19 559,75 krooni 17.10.2009.a

19 559,75 krooni

1.3. Kui kostja järgib kompromissi punktis 1.2. kokkulepitud maksegraafikut, siis hageja loobub 77 672 (seitsekümmend seitse tuhat kuussada seitsekümmend kaks) krooni viivise nõudest.

1.4. Juhul, kui maksed ei laeku hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxDanske Bank A/S Eesti filiaalis kompromissi punktis

1.2. kokkulepitud kuupäevadeks, on hagejal õigus pöörata nõue täitmisele täies ulatuses.

1.5. Juhul, kui kompromissi punktis 1.2. toodud maksed ei laeku kokkulepitud kuupäevadeks, kohustub kostja tasuma iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% põhivõlgnevusest ning lisaks on hagejal õigus nõuda sisse kompromissi punktis 1.3. loobutud viivis.

1.6. Kompromissi punkti 1.5. rakendamisel on hagejal õigus katta viivis ja siis alles põhivõlgnevus.

1.7. Pooled kinnitavad, et pärast kompromissi jõustumist ja kompromissi punktis 1.2. nimetatud summa ülekandmist ei ole pooltel hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevaid nõudeid teineteise vastu. Käesolev kompromiss lahendab ammendavalt ja lõplikult kõik vaidluse asjaoludega seotud vastastikused nõuded.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-09-6481 menetlus.

3. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Menetluskulude jaotus

1. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks.

2. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist CAS-le (registrikood xxx ) pool menetluses tasumisele kuulunud riigilõivust, s.o 6 250 (kuus tuhat kakssada viiskümmend) krooni, ja enam tasutud osas riigilõiv summas 9 122,61 krooni (üheksa tuhat ükssada kakskümmend kaks krooni ja 61 senti), arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx Danske Bank A/S Eesti filiaalis.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 (kolme) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-09-6481, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

MENETLUSE KÄIK CAS esitas 17.02.2009.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜO vastu

77 917 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Seoses OÜO poolt makseettepanekule tähtaegselt

2-09-6481

vastuväite esitamisega, lõpetati 31.03.2009.a määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 07.05.2009.a kohtule hagi kostja vastu, milles palub mõista kostjalt välja võlgnevuse 108 239,50 krooni ja viivise 77 672 krooni ning viivise 0,5% päevas tasumata põhivõlgnevusest kuni põhinõude täitmiseni.

Pooled esitasid 22.06.2009.a ja 20.07.2009.a kohtule kompromissilepingu, mille paluvad kohtul kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 1 alusel palub hageja tagastada talle pool nõude esitamisel tasutud riigilõivust arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Pooled paluvad teha kohtumääruse kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata. Pooled lühendavad kokkuleppel TsMS § 64 lg 2 alusel TsMS § 661 lg-s 2 sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaega menetluse lõpetamise määrusele kolme päevani kohtumääruse pooltele kättetoimetamisest. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

26.08.2009.a edastas kostja esindaja kohtule esindusõiguse tõendamiseks volikirja.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st

432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS §

430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kohtu poole pöördumisel tasunud riigilõivu kokku

21 622,61 krooni. TsMS § 147 lg 5 esimese lause järgi tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Tulenevalt TsMS § 133 lgst 1 arvutatakse hagihind põhinõude järgi. TsMS § 139 lg 3 sätestab, et riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 108 239,50 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 järgi hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. RLS lisa 1 kohaselt kuni 125 000 krooni hinnaga hagilt tuli tasuda riigilõivu 12 500 krooni. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu ettenähtust rohkem 9 122,61 krooni.

Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Lähtudes TsMS § 150 lg 1 p-st 1, kuulub riigilõiv enam tasutud osas tagastamisele. Vastavalt § 150 lg-le 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Hageja on tasunud 17.02.2009.a (viitenumber 2900072369) ja 06.05.2009.a (viitenumber 2900072123) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank kohtu poole pöördumisel riigilõivu kokku 21 622,61 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasumisele kuulunud riigilõivust, s.o 6 250 krooni, ja enam tasutud osas riigilõiv summas 9 122,61 krooni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx Danske Bank A/S Eesti filiaalis.

Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja kohustub tasuma hagejale kõikide menetluskulude katteks kokku 10 000 krooni.

TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.

Indrek Parrest kohtunik