2-09-37577/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Pankrotimenetluse lõpetamine pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

Määruse tegemise aeg ja koht

28. august 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-09-37577 osaühingu Aamoks pankrotimenetlus Avalduse ese osaühingu Aamoks pankroti väljakuulutamiseks Avalduse lahendamine kohtuistungil 26. august 2009 Määruse tegija kohtunik Helle Tamm Avaldaja osaühingu Aamoks (registrikood 10550078; aadress Ilmarise 7-6, Viljandi) Avaldaja esindaja juhatuse liige Aavo Moks Ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat Margo Normann (advokaadibüroo Normann ja Partnerid, asukoht Lossi tn 37, Viljandi linn; telefon 5092695, e-posti aadress: abnormann@gmail.com)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 478, tegi kohus määrusega alljärgnevad otsustused

Kohtu otsustus

1. Lõpetada osaühingu Aamoks pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata pankrotimenetluse raugemise tõttu. Täiendavad otsustused

2. Seoses osaühingu Aamoks pankrotimenetluse lõpetamisega:

2.1 määrata ajutise pankrotihalduri tasuks koos sotsiaalmaksuga kokku 7980 krooni ja mõista nimetatud summa välja riigieelarve vahenditest ning kanda Advokaadibüroo Normann ja Partnerid arvelduskontole;

2.2 ajutisel pankrotihalduril likvideerida osaühingu Aamoks kahe kuu jooksul ja kustutada osaühingu Aamoks äriregistrist;

2.3 nimetada osaühingu Aamoks dokumentide hoidjaks juhatuse liige Aavo Moks (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxx xxx xx-xx, xxxxxxxx);

2.4 avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded;

2.5 saata määruse koopia registripidajale, ajutisele pankrotihaldurile ja dokumentide hoidjale. Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada:

3.1 määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud (TsMS § 478 lg 4);

3.2 määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3 ja § 166 lg 3);

3.3 määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule ning määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse kättetoimetamisest või edastamisest (TsMS § 660 ja § 661).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud

Tartu Maakohtu 05. august 2009 määrusega algatati osaühingu Aamoks pankroti menetlus ja ajutiseks pankrotihalduriks on nimetatud Margo Normann.

Ajutine pankrotihaldur on taotlenud pankrotimenetluse lõpetamist raugemise tõttu.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt: võlgneb OÜ Aamoks võlausaldajatele 6 918 705 ja võlgnikul on vara 340 594 krooni. Maksejõuetuse põhjuseks peab avaldaja ehitusturul tihedas konkurentsis toimunud alapakkumisi ja alltöövõtule üleminekut. Ajutine pankrotihaldur tegi OÜ Aamoks varalise seisundi väljaselgitamiseks päringud järgmistele asutustele: AS SEB Pank; AS Eesti Krediidipank; AS Swedbank; Marfin Bank; Nordea Pank Finland Plc Eesti filiaal; AS Sampo Pank; AS UniCredit Bank Eesti filiaal; Eesti Riiklik Autoregistrikeskus; Ehitisregister; Maanteeamet; Väärtpaberiregister.

Nimetatud asutuste päringute järgi võlgnikul vara sisuliselt puudub. ARK andmetel on OÜ Aamoks nimele registreeritud 2 sõidukit: kaubik Mercedes Benz 207 D, väljalaskeaasta 1988 ja veoauto GAZ, väljalaskeaasta 1987, kuid ajutise pankrotihalduri arvates on tegemist täiesti väärtusetu varaga. Pankrotiavalduses on esitatud võlgniku varadena ka sõiduauto Volvo S60, sõiduauto Volkswagen Golf ja kaubik Volkswagen LT 2,5, kuid kuna tegemist on AS Swedbank Liising sõidukitega, siis ei pea ajutine pankrotihaldur vara võlgnikule kuuluvaks. Nimetatud vara kuulub välistamisele pankrotivarast. Võlgniku raamatupidamise andmetel puuduvad temal nõuded ostjate/hankijate vastu. Võlgniku võla suurus Maksu-ja Tolliametile on seisuga 19.08.2009 on 2 965 781,71 krooni, millele lisandub viivis 418 484,84 krooni. Võlad töötajatele 364 814,4 krooni. Ajutise pankrotihalduri arvates võib maksejõuetuse tekkimise põhjuseks olla ebasoodne turusituatsioon ning tihedas konkurentsis tekkinud madalad hinnapakkumised alltöövõtus. Samuti on ajutise pankrotihalduri arvates äriühingu maksejõuetuse üheks põhjuseks ka ettevõtte poolt mitteusaldusväärsete äripartnerit kasutamine perioodil jaanuar 2005-detsember 2006, millise tegevuse oli ettevõte kohustatud 2008 tasuma täiendavat käibemaksu ja tulumaksu kokku summas

1 029 070 krooni. OÜ Aamoks on Tartu Maakohtu otsusega 20.05.2009 süüdi tunnistatud KarS § 386 lg 2 ja karistatud rahalise karistusega 140 000 krooni. Rahatrahv on tasutud.

Ajutise pankrotihalduri arvates on võlgnik ka liigselt venitanud pankrotiavalduse esitamisega, milline tegevus võib vastata KarS § 385-1 sätestatud süüteokoosseisule, kuid kuna võlgnik viitas läbirääkimistele võimaliku investoriga, ei saa aruande koostaja kindlalt väita süütekoosseisu esinemist. A.Moksile kuulub kinnisasi 0,43 ha Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, kuid kinnisasi on koormatud hüpoteekidega kokku summas 1 540 000 krooni. Muu teadaolev reaalne vara A.Moksil puudub, mistõttu pole reaalne võimalike nõuete rahuldamine A.Moksi vastu.

Võlgniku juhatuse liikme kinnitusel ei ole ta varem olnud pankrotistunud äriühingu juhatuses. Samuti kinnitab võlgniku esindaja, et ta on kriminaalkorras karistamata. Ajutise pankrotihalduri arvates ei ole võimalik kindlalt väita juhatuse liikmel juhtimisvigade esinemist ja kriminaalkorras karistatavaid tegusid.

Kohtu põhjendused Ajutise pankrotihalduri arvates, võib maksejõuetuse tekkimise põhjuseks olla ebasoodne turusituatsioon ning tihedas konkurentsis tekkinud madalad hinnapakkumised alltöövõtus. Ajutise pankrotihalduri arvates ei ole OÜ-l Aamoks vara nõuete rahuldamiseks. Võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Ettevõttel varad ja majandustegevus puudub ning võlgnik on esitanud pankrotiavalduse. Samas puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ja ajutise pankrotihalduri arvates puudub raamatupidamisdokumentidest lähtuv selge vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Arvestades ehitustegevuse spetsiifikat ja suurt tehingute mahtu, ei ole välistatud võimalus, et vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused esinevad. Samas on selge, et olukorras, kus pankrotivara saab koosneda ainult tagasivõitmise nõuetest, tuleks võlausaldajatel tasuda vastavalt PankrS 29 lg 2 kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 35 000 krooni. Ettepaneku saanud võlausaldajad, sh MTA on sellest keeldunud. Pankrotiavalduse esitamine antud olukorras oli kohustuslik. Maksejõuetus on selgelt püsiva iseloomuga. Võlgniku maksevõime puudub täielikult. Ajutine pankrotihaldur leiab, et OÜ Aamoks pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

Tulenevalt eelkõige ajutise pankrotihalduri aruandest on põhjendatud PankrS § 29 lg 1 alusel osaühingu Aamoks pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata pankrotimenetluse raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 4 alusel kui pankrotimenetlus lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama Eesti Töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

Kohus avaldab pankrotimenetluse lõpetamise kohta PankrS § 29 lg-s 1 nimetatud alusel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 3).

Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 1 p-le 1 äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks; koos sellega kantakse äriregistrisse äriühingu ajutise pankrotihalduri nimi, isikukood ja elukoht ning märgitakse, et tema korraldab äriühingu likvideerimise ja esindab äriühingut.

ÄS § 58 lg 4 kohaselt ÄS § 58 lg p-s 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud.

Tulenevalt ajutise pankrotihalduri taotlusest ja asjaolust, et enne osaühingu Aamoks pankrotimenetluse algatamist oli Aavo Moks Osaühingu Aamoks juhatuse liige ja ainuosanik peab kohus võimalikuks ja põhjendatuks määrata Osaühingu Aamoks dokumentide hoidjaks Aavo Moks.

Vastavalt PankrS § 150 lg-le 1 on pankrotimenetluse kuludeks muuhulgas ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

Vastavalt PankrS § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister (PankrS § 23 lg 2).

Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse ajutise pankrotihalduri tasu 9600 krooni hüvitamiseks. Kuna ettevõte on varatu – tal puuduvad ka igasugused vahendid ajutise halduri töötasu ja kulutuste hüvitamiseks, siis taotleb haldur mõista halduri tasu + kulutused välja riigieelarve vahenditest (so maksimaalselt 6000 krooni + sotsiaalmaks 1980 krooni). Vastavalt Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 2 lg-le 8 võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kokku mitte üle 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).

Ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest on põhjendatud ajutise pankrotihalduri taotlus ajutise pankrotihalduri tasu 7980 krooni määramiseks riigieelarve vahenditest. Ajutisele pankrotihaldurile tasu määramisel arvestas kohus ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Samuti lähtus kohus tasu määramisel võlgniku tegevusalast ja pankrotivara iseloomust. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu on igati vastavuses ajutise halduri tehtud töö mahule ja kulutatud ajale.

Määruse peale võivad võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse (PankrS § 29 lg 5)

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse (PankrS § 23 lg 3).

Helle Tamm

Kohtunik