2-09-5709/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 27. august 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-09-5709 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind ASE hagi KV vastu põhivõla 22 241,65 krooni ja viivise väljamõistmiseks 22 241,65 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja ASE(registrikood XXX, asukoht XXX) hageja esindaja I Pikk kostja KV(isikukood XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista KV võlgnevus 31 914,60 krooni (kolmkümmend üks tuhat üheksasada neliteist krooni ja kuuskümmend senti) ASE kasuks.

3. Välja mõista KV ASE kasuks viivis 0,03% põhivõlalt (s.o 22 241,65 kroonilt) päevas alates 12.02.2009.a kuni põhivõla tasumiseni.

4. Välja mõista KV menetluskulud 5000 (viis tuhat) krooni ASE kasuks.

5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

2 Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Asjaolud ja menetluse käik ASE esitas 11.02.2009.a kohtule hagi ITW OÜ ja KV vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 22 241,65 krooni, viivise 11.02.2009.a seisuga 9672,95 krooni ja viivise 0,03% põhivõlast päevas alates 12.02.2009.a kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista riigilõivu 5000 krooni.

Tartu Maakohtu 12.08.2009.a määrusega kuulutati välja ITW OÜ pankrot. Seoses sellega jättis kohus 27.08.2009.a määrusega ASE hagi ITW OÜ (pankrotis) vastu läbi vaatamata.

Kohus on saatnud KV hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 15 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on KV kätte antud 02.04.2009.a. Kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja palus teha tagaseljaotsuse.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Vastavalt TsMS § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning KV tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 22 241,65 krooni ja viivis 11.02.2009.a seisuga 9672,95 krooni, kokku 31 914,60 krooni. Samuti tuleb KV hageja kasuks välja mõista viivis 0,03% põhivõlalt päevas alates 12.02.2009.a kuni põhivõla tasumiseni.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista KV välja hageja tasutud riigilõivu katteks 5000 krooni.

3 TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Indrek Soots kohtunik