2-09-19814/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada Oxxxxx Pxxxxxx ja Kxxxxxx Gxxxxxxxx vahel sõlmitud ja 12.08.2009.a kohtuistungil protokollitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: Kxxxxx Pxxxxxx viibib isa, Oxxxxx Pxxxxxx juures igal teisel nädalavahetusel. Oxxxxx Pxxxxxx läheb Kxxxxx Pxxxxxxxx tema elukohta järgi laupäeval 10.00 ja viib lapse tema elukohta tagasi pühapäeval kella 14.00-ks. Kxxxxx Pxxxxxxx on õigus otsustada, kas ta viibib ööl vastu pühapäeva isa, Oxxxxx Pxxxxxx juures või emapoolse vanaema juues (Vxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx).
Legislator headnote
AI generated2-09-19814/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Edasikaebamise kord: Määrusele ei saa määrusekabust esitada. Käesoleva määrusega kinnitatud suhtluskorra kokkuleppe rikkumisel võib vanem esitada kohtule avalduse, mille järel asub kohus läbi viima lepitusmenetlust TsMS § 563 tulenevalt.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1 (3) Tsiviilasi nr 2-09-19814
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
24. august 2009.a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-09-19814 Tsiviilasi Oxxxxx Pxxxxxx avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaks määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Oxxxxx Pxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x); esindaja Maia Ploom Puudutatud isikud: Kxxxxxx Gxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); esindaja Ülli Adamson; Kxxxxx Pxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ; Eestkosteasutus Tabivere vald (Tuuliku 11 Tabivere alevik Jõgevamaa) esindaja Liis Härmaste Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi aeg 12.08.2009. a
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada Oxxxxx Pxxxxxx ja Kxxxxxx Gxxxxxxxx vahel sõlmitud ja 12.08.2009.a kohtuistungil protokollitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:
1.1. Kxxxxx Pxxxxxx viibib isa, Oxxxxx Pxxxxxx juures igal teisel nädalavahetusel. Oxxxxx Pxxxxxx läheb Kxxxxx Pxxxxxxxx tema elukohta järgi laupäeval 10.00 ja viib lapse tema elukohta tagasi pühapäeval kella 14.00-ks. Kxxxxx Pxxxxxxx on õigus otsustada, kas ta viibib ööl vastu pühapäeva isa, Oxxxxx Pxxxxxx juures või emapoolse vanaema juues (Vxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx).
1.2. Kxxxxx Pxxxxxx viibib suvisel koolivaheajal Oxxxxx Pxxxxxx juures pikema perioodi, mis lepitakse Kxxxxxx Gxxxxxxxx ja Oxxxx Pxxxxxx vahel kokku hiljemalt maikuu lõpuks.
1.3. Kui tekib takistusi käesoleva kokkuleppe p 1.1. või 1.2. täitmises, peavad
2 (3) Oxxxxx Pxxxxxx või Kxxxxxx Gxxxxxxxx sellest teist vanemat teavitama telefoni teel hiljemalt kokkusaamise päeva hommikul kella 9.00-ks.
Lõpetada tsiviilasja nr 2-09-19814 menetlus Oxxxxx Pxxxxxx avalduses lapsega suhtlemise korra kindlaks määramiseks.
Menetluskulude jaotus: Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord: Määrusele ei saa määrusekabust esitada. Käesoleva määrusega kinnitatud suhtluskorra kokkuleppe rikkumisel võib vanem esitada kohtule avalduse, mille järel asub kohus läbi viima lepitusmenetlust TsMS § 563 tulenevalt.
Asjaolud ja menetluse käik Oxxxxx Pxxxxxx esitas 04.05.2009.a kohtule avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaks määramiseks. Avalduse kohaselt soovis avaldaja määrata, et tal oleks võimalik suhelda oma poja, Kxxxxx Pxxxxxxxx üle nädala laupäeval kella 10.00-st kuni pühapäeval 18.00-ni. Avaldaja selgitas, et lapse ema, Kxxxxxx Gxxxxxxxx on teinud talle takistusi pojaga veidi kaugemale sõitmast ja muid tegevusi ette võtmast. Kxxxxxx Gxxxxxxxx leidis, et avaldaja poolt pakutud suhtluskord ei ole mõistlik. Kxxxxxx Gxxxxxxxx selgitas, et ei ole keelanud isal lapsega suhtlemist, kui isa vaid ise luba küsiks. Kokkusaamiste vastu ta ei olnud. Kohus kuulas 12.08.2009.a ära Kxxxxx Pxxxxxx, kes avaldas soovi veeta aega koos isaga, kuid ei olnud kindel, kas ta tahab ise juures ööbida.
12.08.2009. a kohtuistungil jõudsid pooled suhtluskorra küsimuses kokkuleppele, mille palusid kohtul kinnitada. Kohus selgitas, et kompromissi kinnitamisega lõpetatakse menetlus.
Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste ning nende esindajate seisukohad, leiab, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 477 lg 1, 561, 428 lg 1 p 4, 430-431. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
3 (3) Kohus selgitab ka, et TsMS § 563 lg 1 kohaselt juhul, kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib kohus vanema avalduse alusel kutsuda vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks.
Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
Maimu Laumets Kohtunik