Legislator Case Law & Legislation
2-09-16003/4 AI generated

2-09-16003/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-09-16003/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

2-09-16003/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: K O H T U O T S U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tsiviilasja number 2-09-16003 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 24.08.2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Liili Lauri Kohtuasi

Hagihind mittevaraliselt nõudelt KV hagiavaldus SV vastu abielulahutuses

25 000 krooni Asja läbivaatamise kuupäev 13.08.2009 Menetlusosalised Hageja: KV, isikukood XXX elukoht XXX Kostja: SV, sündinud XXX elukoht XXX Resolutsioon Hagi rahuldada. Kohtuotsuse resolutsioon

Lahutada KV ja SV vahel XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu, mille kohta on tehtud kanne nr XXX.

Poolte abielu lõpeb abielu lahutamise kohtuotsuse jõustumisest. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Hagiavalduse asjaolud ja nõue.

Hageja ja kostja sõlmisid XXX.a. abielu, mille kohta on tehtud kanne XXX. Hageja ja kostja perekondlikud suhted on lõppenud viis aastat tagasi. Hageja ei pea võimalikuks perekonnasuhete

taastamist, pooled elavad eri riikides. Hageja palub lahutada poolte vahel sõlmitud abielu.

Kostja seisukoht

Kostja ei vaidle abielulahutusele vastu. Kostja palub abielu lahutada ning on selle kinnituseks esitanud Sankt – Peterburi linna Sankt- Peterburi notariaalringkonna notari poolt kinnitatud tahteavalduse. Avalduses on kostja esile toonud, et soovib abielu lahutada ning puuduvad varalised nõuded.

Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud.

TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Asja kohtuliku arutamise käigus on tuvastamist leidnud, et poolte abielu sõlmiti XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asja menetluse käigus on pooled avaldanud, et ei pea abielu jätkamist võimalikuks ja avaldanud tahet XXX.a. sõlmitud abielu lahutada. Kuivõrd pooled abielu jätkamist võimalikuks ei pea, asub kohus seisukohale, et poolte abielu tuleb lahutada. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud., lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend.

PerekS § 30 kolmanda punkti kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja ei soovi et talle tagastatakse abielueelne perekonnanimi.

Menetluskulude jaotus.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1

kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 438 lg 2 kohaselt otsustab kohus ka menetluskulude jaotuse. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.

Liili Lauri kohtunik