2-09-12478/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

21. august 2009, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-12478

Tsiviilasi

Kristi

Kullamaa

hagi

Arvi

Saare

vastu

korteri

ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine, menetluskulu väljamõistmine

riigituludesse

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Kristi Kullamaa

hageja

nõustaja:

Ülli

Adamson

(e-post

ylli@oigusabi24.ee)

kostja: Arvi Saar

kostja esindaja: advokaat Karina Lõhmus-Ein (e-post

karina@advokaadid.ee)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Kristi Kullamaa loobumine hagist Arvi Saare vastu korteri ebaseaduslikust

valdusest väljamõistmiseks ja lõpetada tsiviilasjas nr 2-09-12478 menetlus.

2. Jagada menetluskulud järgmiselt: jätta riigilõivust 50% Kristi Kullamaa kanda ja

50% Arvi Saare kanda, poolte muud menetluskulud jätta nende endi kanda.

3. Jätta rahuldamata Kristi Kullamaa taotlus riigilõivu 250.- krooni tagastamiseks.

4. Välja mõista Kristi Kullamaalt riigilõiv 750.- krooni ja Arvi Saarelt riigilõiv

1250.- krooni riigituludesse.

5. Riigilõiv tasuda määruse jõustumisest alates 15 päeva jooksul Rahandusministeeriumi

kontole

nr

10220034796011

(SEB),

nr 221023778606

(Swedbank)

või

nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti Filiaal), viitenumber 2900078538, selgitusse

märkida kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasuti. Määruse võib saata

sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole määruse p-i 4 täitnud jõustumisest alates

15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5, 6). Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb

tasuda käesoleva määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

6. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja Justiitsministeeriumile ning pärast

jõustumist viivitamata Kohtute Raamatupidamiskeskusele (TsMS § 179 lg 3, 4).

7. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest

alates. Riigilõivu tagastamisest keeldumise ja riigilõivu riigituludesse väljamõistmise

osas võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 1000 krooni (TsMS § 150

lg 8, § 179 lg 3, § 191 lg 4, § 433 lg 1, § 661 lg 1, 2).

2/3

8. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa selle peale enam edasi kaevata või kui

määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS

§ 466 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas Tartu Maakohtule avalduse, milles palus järgmist: lahutada poolte abielu;

välja mõista kostjalt elatis lapse ülalpidamiseks; kohustada kostjat vabastama XXX Tartus

asuv korter; kohaldada kostajale lähenemiskeeldu hageja suhtes – tsiviilasi nr 2-09-7723.

2. 27.02.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-7723 rahuldas kohus hageja menetlusabi taotlus

osaliselt, mh vabastas hageja riigilõivu tasumisest korteri valdusest väljamõistmise

nõudelt 4500.- krooni ulatuses ja määras, et tasumisele kuulub 500.- krooni (tlk 18-20).

Hageja tasus riigilõivu 05.03.2009 (tlk 21).

3. 09.03.2009 määrusega eraldas kohus tsiviilasjast nr 2-09-7723 iseseisvaks menetlemiseks

hageja nõude korteri ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks – käesolev tsiviilasi

(tlk 3).

4. 17.08.2009 teatas hageja, et saavutas kostjaga kompromissi. Kompromissi ei esitata

kohtule kinnitamiseks, vaid see on kinnitatud notariaalselt. Hageja palub lõpetada

tsiviilasjas menetluse ja tagastada TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole tasutud riigilõivust,

s.o 250 krooni.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et hageja avaldust tuleb käsitada hagist loobumise avaldusena; tegemist ei

ole TsMS § 428 lg-s 1 p 4 nimetatud juhtumiga, kus kohus kinnitab poolte kompromissi.

Vastavalt TsMS § 428 lg-le 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on

hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta

tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse; kohus võtab hagist loobumise vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et avaldus tuleb vastu

võtta ja menetlus tsiviilasjas lõpetada.

6. TsMS § 168 lg 2, 3, 4 alusel ning arvestades asjaolusid, et pooled sõlmisid notari juures

kompromissi ja hageja palub seetõttu menetluse lõpetada, peab kohus mõistlikuks ja

põhjendatuks jagada menetluskulud järgmiselt: riigilõivust 50% tuleb jätta hageja kanda ja

50% kostja kanda ning muud poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

7. Hageja taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 150

lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui 1) pooled sõlmivad

kompromissi; 2) hageja loobub hagist. Käesolevas asjas tulnuks tasuda riigilõivu

5000 krooni, kuid hagejale anti menetlusabi ning ta vabastati riigilõivu tasumisest

4500 krooni ulatuses. Arvestades TsMS § 190 lg-s 4 sätestatut, ei saa TsMS § 150 lg 2

mõtteks olla riigilõivu tagastamine juhul, kui hagejale on antud menetlusabi ning ta on

seetõttu tasunud riigilõivu pool või vähem kui pool seadusega ettenähtud määrast.

8. TsMS § 190 lg 4 näeb ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel,

mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja

menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Seega

tuleks käesolevas asjas mõista riigituludesse välja riigilõiv, mille tasumisest hageja oli

vabastatud, s.o 4500 krooni. Kuna kogu tasumisele kuuluva riigilõivu suurus on

5000 krooni, millest hagejale tuleks pool TsMS § 150 lg 2 alusel tagastada, peaks

riigituludesse laekuma lõppkokkuvõttes riigilõiv 2500 krooni.

9. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud

riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud

3/3

riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus

kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Arvestades

menetluskulude jaotust ja käesoleva määruse p-s 8 toodut, tuleb kummalgi poolel kanda

riigilõiv summas 1250 krooni. Seega tuleb riigituludesse hagejalt välja mõista riigilõiv

750 krooni, sest 500 krooni on ta juba tasunud, ning kostjalt tuleb riigituludesse välja

mõista riigilõiv 1250 krooni.

Kohtunik