2-09-16335/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3) Tsiviilasi nr 2-09-16335

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.augustil 2009a. Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-09-16335 Tsiviilasi Axxxx LxxVxxxx hagi Pxxx Kxxxx vastu lapsele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Axxx- Lx Vxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx), e-post: xxxxxxxxxxxxxxx Kostja: PxxxxKxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

Axxx- LxxVxxxx hagi Pxxx Kxxxx vastu lapsele elatise nõudes rahuldada.

Mõista välja Pxxx Kxxxxxxxx( ik xxxxxxxxxxx) Axxx- LxxVxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks lapse TxxxxxKxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 2212(kaks tuhat kakssada kaksteist) krooni kuus, millele lisandub tulumaks 588 krooni, kokku seega 2800 krooni kuus. Elatis välja mõista alates hagi esitamisest, s.o. 15.aprillist 2009a. kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 04.01.2013. Pxxx Kxxxxxx tuleb temalt välja mõistetud elatis kanda igakuiselt Axxxx LxxVxxxx arveldusarvele Swedbank a/a 1104663436, selgitusega „elatis Txxxx Kxxxx“.

Menetluskulude jaotus:

Menetluskulud jätta Pxxx Kxxxx kanda.

Edasikaebamise kord: Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi t. 1 Tartu) 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

2(3) taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA MENETLUSE KÄIK

Axxx- Lx Vxxxx esitas 15.04.2009a. Tartu Maakohtule hagi Pxxx Kxxxx vastu lapsele makstava elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine laps Txxxx Kxxxx( ik xxxxxxxxxxxxx kes elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Hageja väitel kulub lapse ülalpidamiseks 5772 krooni kuus. Hageja märgib oma sisetulekuks töötasu 6827 krooni. Hagejale kuulub kinnisvaraxxxxx talu, mis on koormatud hüpoteegiga, ja sõiduauto Honda CRV. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks lapse Txxxx Kxxxx ülalpidamiseks elatis 2175 krooni kuus alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni. Kostja on lapse ülapidamiskohustusest osa võtnud 01.01.2007a- 07.04.2009a summaga 9650 krooni. Kohus väljastas kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas teda hagile vastama 21.maiks 2009a. Kohus selgitas kostjale määruses kohtule vastamata jätmise tagajärgi ja hoiatas tagaseljaotsuse tegemise võimaluse eest(määrus tl.1). Määruse koos hagimaterjalidega on kostja poolt vastu võetud 27.04.2009a.( tl 7). Kostja kohtule vastanud ei ole. Kohus TsMS § 230 lg.4 ja lg.5 alusel nõudis andmeid väljamaksete tegijatelt (tl.8- 19).Esitatud vastustest saab teha järelduse, et kostja on aastal 2008 töötanud, tema töötasu on olnud miinimumilähedane (tl.18).

Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1, 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab, et Axxx- LxxVxxxx hagi Pxxx Kxxxx vastu lapsele makstava elatise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hagejal ja kostjal on xxxxxxxxxxxxxxxxxa. sündinud poeg Txxxx Kxxxx( sünnitunnistus tl.6). PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kostja Pxxx Kxxxx, Txxxx Kxxxxx isana on kohustatud teda ülal pidama. PkS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise teise vanema kasuks ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast, s.o käesoleval ajal 2175 krooni kuus. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist 2212 krooni kuus krooni kuus, millele lisandub tulumaks 558 krooni, kokku on elatise nõue 2800 krooni kuus. Hageja on nimetanud lapse kulutusteks igas kuus alljärgneva: eluasemekulud 816eek, toit 1040eek, transport 504eek, sidekulud 200eek, kulutused tervishoiule 374, hügieenitarvetele 300eek, koolikohustuse täitmiseks 1180eek, riietele ja jalanõudele 1308, muud püsikulutused: treeningtasu 50 eek, kokku 5772 krooni. Kohtu hinnangul on hageja

3(3) poolt nimetatud kulutused lapsele mõistlikud ega ole ülepaisutatud, eriti võttes arvesse lapse vanustpraegu 14-aastane. Hageja sissetulekuks on töötasu 6827 krooni ja lasteraha. Hageja poolt nõutav elatisesumma on seaduses ettenähtud elatise alammäära lähedal. Kostja ei ole vaidlustanud nõutava elatisesumma suurust ega ole avaldanud asjaolusid, mis võiks olla aluseks nõude rahuldamata jätmisel. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus PxxxxKxxxxxx välja elatise hageja kasuks lapse ülalpidamiseks 2800 krooni kuus PkS § 70 lg 1 alusel alates hagi esitamises, s.o alates 15.04.2009a. Kohus mõistab elatise välja PkS § 60 lg 1 alusel kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja on kohustatud elatist maksma jätkuvalt, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Kui vanem ülalpidamiskohustust ei täida, mõistab kohus PkS § 63 lg 1 järgi elatise täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku enda nõudel.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Käesoleva ajani menetluskulude kohta andmed puuduvad.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik Ü.Raag