2-09-27326/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-27326

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 17.august 2008a Jõgeva Pargi 1 Tsiviilasja number 2-09-27326 Tsiviilasi Axxx Sxxxxxxxxx hagi Axxxxxx Sxxxxxxxx vastu lapsele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Axxx Sxxxxxxxxx ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx Kontaktaadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), e-post: xxx Kostja: Axxxxxx Sxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

Axxx Sxxxxxxxxxxhagi Axxxxxx Sxxxxxxxxx vastu rahuldada.

Välja mõista Axxxxxx Sxxxxxxxxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx) Axxx Sxxxxxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxxx kasuks lapse, Jxxxxxx Sxxxxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx), ülalpidamiseks elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 10.juunist 2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni., s.o. kuni 11.10.2012.a.

Axxxxxx Sxxxxxxxxxx tuleb temalt välja mõistetud elatis kanda igakuiselt Axxx Sxxxxxxxxx arveldusarvele, selgitusega „elatis“.

Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud Axxxxxx Sxxxxxxxxx kanda.

Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Axxx Sxxxxxxxxx esitas 10.06.2009a. Tartu Maakohtule hagi hagi Axxxxxx Sxxxxxxxx vastu lapsele elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine laps Jxxxxxx Sxxxxxxxx( ik xxxxxxxxxxx), kes elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Hageja lahkus aastal 2006 pojaga Eestist, elab koos pojaga Iirimaal. Kostja ei ole alates kooselu lõppemisest poega toetanud, mistõttu hageja palub elatise välja mõista poja ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 09.juunist 2008. Hageja leiab, et vanematel on võrdsed kohustused last üleval pidada. Tuginedes PkS § 61 lg 1, 2, 4 palub hageja kohtul välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatis igakuiselt 2174 krooni kuus alates 09.06.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni. Hageja elab lapsega Iirimaal ja lapse ülalpidamiseks kulub 9634 eek kuus. Hageja on esitanud kohtule tõendi 6 kuu töötasu kohta, 5543 eurot kuue kuu eest( tl 6), kuu sissetulek seega keskmiselt 14 411 krooni. Jxxxxxx Sxxxxxxxx õpib Ixxxxx kolledžis alates 27.08.2007a, tema õpingud peaks lõppema juunis 2012a. (tl.7) Hageja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses, kuna osalemine kohtuistungil toob talle kaasa väga suuri lisakulutusi. Kohus väljastas kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas teda hagile vastama 20.juuliks 2009a. Kohus selgitas kostjale määruses kohtule vastamata jätmise tagajärgi ja hoiatas tagaseljaotsuse tegemise võimaluse eest(määrus tl.1). Määruse koos hagimaterjalidega on kostja vastu võtnud 30.06.2009a.( tl 11). Kostja kohtule vastanud ei ole. Kohus kontrollis kostja sissetulekuid Maksuja Tolliameti andmetel (tl.10). Nähtub, et pärast aastat 2007 Axxxxxx Sxxxxxxxxxxxx sissetulekuid deklareeritud ei ole.

Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega TsMS §

407 lg 1, 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtule esitatud sünnitunnistuse( tl.4) põhjal on Jxxxxxx Sxxxxxxxxx isa Axxxxxx Sxxxxxxxx. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last, seega on kostja Axxxxxx Sxxxxxxxx, Jxxxxxx Sxxxxxxxx isana, kohustatud teda ülal pidama. PkS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise teise vanema kasuks ja lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast, s.o käesoleval ajal 2175 krooni kuus. Hageja on nimetanud lapse kulutusteks igas kuus alljärgneva: toit 3000 krooni, riided ja jalanõud 1000 krooni, koolitarbed 700 krooni, ravimid ja vitamiinid 200 krooni, hügieenitarbed 600 krooni, kommunaalmaksud 1014 krooni, korteri üür 2340 krooni ja lapse huvialaringid 780 krooni. Hageja sissetulekuks on töötasu 14 411 krooni. Hageja poolt nõutav elatisesumma on seaduses ettenähtud elatise alammäär. Kostja ei ole nõutava elatisesumma suurusele vastu vaielnud ega ole avaldanud asjaolusid, mis võiks olla aluseks nõude rahuldamata jätmisel.

Lähtudes eeltoodust mõistab kohus Axxxxxx Sxxxxxxxxxxx hageja kasuks välja elatise lapse ülalpidamiseks 2175 krooni kuus. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ka eelmise aasta eest PkS § 70 lg.2 kohaselt, kuna kostja ei ole alates kooselu lõppemisest poega toetanud. Hagiavalduses on hageja esitanud väite, et aastal 2006 lahkus ta koos oma pojaga Eestist, s.t. vähemalt aastal 2006 kostja lapsega koos ei elanud. Perekonnaseaduse §

70 lg.2 sätestab: kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud elatise maksmise lõpetamise aluseks olevaid asjaolusid.

Kohus peab võimalikuks elatise väljamõistmist Axxxxxx Sxxxxxxxxxxxx tagasiulatuvalt ühe aasta eest, kuna lapse ülalpidamiskulud on kandnud hageja, ehkki ka kostjal on samaväärne kohustus osaleda lapse ülalpidamises. Kohus mõistab elatise välja PkS § 60 lg 1 alusel kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja on kohustatud elatist maksma jätkuvalt, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Kui vanem ülalpidamiskohustust ei täida, mõistab kohus PkS § 63 lg 1 järgi elatise täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku enda nõudel.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Käesoleva ajani menetluskulude kohta andmed puuduvad.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg

2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik Ü.Raag