3-09-1092/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-09-1092

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-09-1092 Otsuse kuupäev 18.08.2009 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Jõhvi Vallavalitsuse kaebus Tervisekaitseinspektsiooni Virumaa Tervisekaitsetalituse 27. 03.2009.a ettekirjutuse nr 1- 13.2/1210 ning Tervisekaitseinspektsiooni 04.2009 vaideotsuse nr 1-13.6/ 6-1 tühistamiseks. Kohtuistungi toimumise aeg 29.07.2009 Resolutsioon Tühistada Tervisekaitseinspektsiooni Virumaa Tervisekaitsetalituse 27.03.2009.a ettekirjutus nr 1- 13.2/1210. Menetluskulu jätta kaebaja enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o 18.08.2009.a.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Lasteaed Sipsik on Jõhvi Vallavalitsuse hallatav asutus. Tervisekaitseinspektsiooni Virumaa Tervisekaitsetalitus tegi 27. märtsil 2009 ettekirjutuse (edaspidi haldusakt) nr 1-13.2/1210 Jõhvi valla munitsipaallasteaiale Sipsik (edaspidi lasteaed). Kaebaja sai ettekirjutuse kätte 30. märtsil 2009. Kaebaja esitas 8. aprillil 2009 Tervisekaitseinspektsiooni peadirektorile vaide nimetatud ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks. Tervisekaitseinspektsiooni peadirektori aprilli 2009 vaideotsusega (edaspidi vaideotsus) nr 1-13.6/6-1 jäeti vaie rahuldamata. Nimetatud vaideotsuse sai kaebaja kätte 20. aprillil 2009, registreeritud nr 11-1/1944-2 all. Tervisekaitseinspektsiooni Virumaa Tervisekaitsetalituse 27. 03.2009.a ettekirjutus nr 1- 13.2/1210: Vastustaja Tervisekaitseinspektsiooni Virumaa Tervisekaitsetalituse ametnik kontrollis 23. märtsil 2009 lasteaeda ning tuvastas järelevalve käigus, et 19. detsembri 2007 ettekirjutus nr LA-17/3 on osaliselt täitmata: kaheksas rühmas on olemas ainult üks mängu-magamisruum pindalaga 71,5 m³, laste arv nendes rühmades on 17-20. Haldusaktis on viide sotsiaalministri

25. oktoobri 1999 määruse nr 64 „Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse-, tervise edendamise, päevakava koostamise ja toitlustamise nõuete kinnitamine” (edaspidi määrus) punktile 6.7 –

3-09-1092

tabel 1 nõuete kohaselt peab igas rühmas olema mänguruum pindalaga mitte alla 2,5 – 3,5 m³ ühele lapsele ja magamisruum pindalaga mitte alla 2,0 m³ ühele lapsele. Tervisekaitseinspektsiooni peadirektori aprilli 2009 vaideotsus nr 1-13.6/6-1: Vaideotsuse teise lõike kolmandas blokis viidatakse määruse punktile 6.5 Ruumide planeerimisel nähakse ette omaette ruumid igale rühmale (edaspidi rühmaruumid), köök, muusikasaal, võimlemisruumid, majandusja personaliruumid, pesuköök, tervishoiuruumid. ning punktile 6.7, milles näidatakse ära ruumide koosseis ja lubatud minimaalne pindala ruutmeetrite arvestuses kas lapse kohta rühmas või üldsuurusena.

Vaideotsuses viidati haldusakti andmise vajadus tulenevalt rahvatervise seaduse üldpõhimõtetest, milleks on inimese tervise kaitsmine, haiguste ennetamine ja tervise edendamine, mis saavutatakse riigi, omavalitsuse, avalikja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku kohustusega ning riiklike ja omavalitsuslike abinõude süsteemiga (punkt 3 esimene lõige). Vaideotsuses märgitakse – Ruumala nõuetekohasust ei saavutata ainult nn “treppvoodeid” kasutades, sest voodid peavad asetsema magamisruumis, kus ühe lapse kohta peab olema pinda mitte vähem kui 2,0 m².

Vaideotsuse punkti 3 teise lõike kolmandas lauses väidab vastustaja – Kaks eraldi ruumi võimaldavad tuulutada nii mängu kui magamisruumi. Järgmises lauses viitab vastustaja tuulutamise vajaduse eriti lasteasutustes, kus puudub magamisja mänguruumis mehaaniline ventilatsioon. Vaideotsuse kolmanda punkti viimases lauses antakse hinnang – lasteaiakohtade loomisel või nende puudumisel on tegemist valla haldussuutlikkusega. 20.05.2009 esitas Jõhvi Vallavalitsus Tartu Halduskohtule kaebuse Tervisekaitseinspektsiooni Virumaa Tervisekaitsetalituse 27. 03.2009.a ettekirjutuse nr 1- 13.2/1210 ning Tervisekaitseinspektsiooni 04.2009 vaideotsuse nr 1-13.6/ 6-1 tühistamiseks (tlk 1jj).

Kaebuse esitaja leiab, et ettekirjutus on täies ulatuses põhjendamatu ning ebaseaduslik ja rikub seetõttu tema õigusi ja seaduslikke huve. Kaebaja taotleb ettekirjutuse täies ulatuses tühistamist järgmistel põhjustel: Haldusakti andja ei ole kaalutlenud asjaolu, millistest õigusaktidest lähtuvalt on kohustus välja ehitada või siinkohal renoveerida rühmaruum ja mänguruum eraldi ruumidena või võivad olla kasutatavad ka ühe ruumina. Määruse punkt 6.7 sätestab lasteasutusele vajalikud ruumid, kuid ei kohusta neid (siinkohal silmas peetud mänguruumi ja magamisruumi) välja ehitama eraldi ruumidena.

Määrus, haldusakt ega ka vaideotsus ei sisalda andmeid, kui suur peab olema rühmaruum, mida kasutatakse ühiselt nii mängukui ka magamisruumina ning mitu last võib olla taolises rühmaruumis vastavalt lapse vanusele. Ettekirjutus pole proportsionaalne ja eesmärgipärane. Ettekirjutus on motiveerimata. See, et ruume tuleb tuulutada, ei tähenda, et aknaid peab avama. Kuskil ei ole öeldud, et tuulutama peab vaid akende kaudu. Ettekirjutus on tehtud emotsioonidele rajatult. Kaebaja palub kaebuse rahuldamist. Vastutaja Tervisekaitseinspektsioon leiab kohtule saadetud kirjalikus vastustaja seletuses, et vaidlustatud ettekirjutuse ja vaideotsuse tühistamiseks alus puudub ning kaebus tuleb jätta rahuldamata (tlk.17 jj).

KOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt RTS §-le 1 lg 1 on seaduse eesmärgiks inimese tervise kaitsmine, haiguste ennetamine ja tervise edendamine, mis saavutatakse riigi, omavalitsuse, avalikja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku kohustustega ning riiklike ja omavalitsuslike abinõude süsteemiga. Tervisekaitse riiklikku järelevalvet RTS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud nõuete täitmise üle teostavad Tervisekaitseinspektsioon ja tema kohalikud asutused, mille ametnik on oma ametikohustuste täitmisel võimuesindaja ja tema seaduslikud nõudmised ning korraldused õiguserikkumiste kõrvaldamiseks on kohustuslikud kõikidele ametnikele ja isikutele (RTS § 15).

Järelevalveametnikul on õigus kohustada avalikja eraõiguslikke juriidilisi isikuid ning füüsilisi isikuid omandi valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel piirama, peatama või lõpetama oma tegevust, mis kahjustab või võib kahjustada inimese tervist ning teha ettekirjutusi tervisekaitse õigusaktide rikkumiste kõrvaldamiseks

3-09-1092

koos täitmise tähtaja kehtestamisega ning kontrollida nende täitmist (RTS § 16 lg 1 p 3). RTS-s ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid (RTS § 1 lg 2). HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Lasteaed Sipsik on Jõhvi Vallavalitsuse hallatav asutus, s.o munitsipaallasteaed. Vaidlustatud ettekirjutus tehti munitsipaallasteaiale Seega oli ka Jõhvi Vallavalitsus menetlusosaline (mitte ainult Jõhvi Vallavalitsuse poolt hallatav asutus-lasteaed „Sipsik“), kes oleks tulnud haldusmenetlusse kaasata ning tema arvamus ära kuulata.

Vastustaja ei ole Jõhvi Vallavalitsust ega ka lasteaeda Sipsik kaasanud menetlusse ega kutsunud ettekirjutusega tutvuma ja selgitusi andma, millega rikkus HMS § 40 lg 1. Vastustaja on vaid piirdunud ettekirjutusest koopia saatmisega Jõhvi Vallavalitsusele ( vt. ettekirjutust –tlk7). Ettekirjutuse faktiline motivatsioon on väga napp, konstateeritud on vaid 23.03.2009 toimunud kontrolli lasteaeda „Sipsik“, mille käigus on vastustaja koostanud ettekirjutuse täitmise akti ja inspekteerimise akti. Ettekirjutusest ei nähtu, kellele oli koostatud 19.12.2007 ettekirjutus ja kellele koostati 23.03.2009 kontrolli käigus ettekirjutuse täitmise ja inspekteerimise aktid.

Kaebusest nähtuvalt ei ole ka kaebaja aru saanud, mida ja miks temalt nõutakse. Ettekirjutus oleks tulnud koostada Jõhvi Vallavalitsusele, mitte Jõhvi Vallavalitsuse poolt hallatavale asutusele, lasteaiale „Sipsik“. Nagu iga haldusotsustus, nii tuleb ka ettekirjutus teha seaduse alusel, olema täidetav ja kontrollitav. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Juba asjaolust, et vaidlustatud ettekirjutuse motiividest ei nähtu mingilgi määral Jõhvi Vallavalitsuse huvide kaalumist, teeb halduskohus järelduse, et vallavalitsuse menetlusse kaasamata jätmine võis mõjutada asja otsustamist.

Kirjeldatu alusel on vaidlustatud ettekirjutus koostatud olulise vormi-ja menetlusveaga, mistõttu kuulub ettekirjutus tühistamisele. Vastavalt HMS §-le 56 lg 2 tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kuna vaidlustatud ettekirjutus on kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt, siis oleks pidanud vastavalt HMS §-le

56 lg 3 sisalduma ettekirjutuses kaalutlused, millest haldusakti andmisel on lähtutud. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlustatud ettekirjutus kontrollitav, kuna sellest ei nähtu, kuidas lasteaed „Sipsik“ saab vähendada laste arvu rühmades, et oleks tagatud nõuetekohane ruumide pindala vähemalt 01.09.2009.a., kui Jõhvi Vallavalitsus selleks rahalisi vahendeid ei eralda. Kuna vaidlustatud haldusaktis ei ole esitatud kaalutlusi, mis tingis selle tegemise, siis ei saa ka kohus hinnata, kas ettekirjutus on kaalutlusvigadeta või mitte ning kas see on proportsionaalne. Haldusakti motiveerimine peab toimuma selleks, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks täpselt aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult ja vajadusel oma õigusi kaitsta. Samuti võimaldab haldusakti motiveerimine akti seaduslikkust kontrollival asutusel, sealhulgas kohtul, otsustada, kas haldusakt on seaduslik. Samuti sunnib motiveerimise nõue haldusorganit oma otsust põhjalikumalt läbi mõtlema. Kohus tühistab vaidlustatud ettekirjutuse. Halduskohus ei anna hinnangut vaidemenetluse otsusele, kuivõrd selles asjas vaidemenetluse otsus ei riku kaebaja õigusi iseseisvalt. Kaebaja kohtuistungil oma kulude hüvitamist ei soovinud, seega jäävad võimalikud menetluskulud HKMS § 93 lg 1 kohaselt tema enda kanda.

Ülle Polluks kohtunik