2-08-87214/18 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse tegemise ja teatavaks tegemise aeg ja koht

14. augustil 2009.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-87214 Tsiviilasi Sillamäe linna (Sillamäe liina sotsiaalhoolekande osakonna kaudu) avaldus M K ja P K vastu vanema õiguste äravõtmise ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Sillamäe linn (Sillamäe liina sotsiaalhoolekande osakonna kaudu) / asukoht Kesk 27, 40321 Sillamäe Asjast puudutatud isik: M K /isikukood xxx, elukoht xxx/ Asjast puudutatud isik: P K /isikukood xxx, elukoht xxx/ P K esindaja: Ljudmila Tšeussova Alaealise esindaja: vandeadvokaat Antonina Belõševa /Narva Eimene Advokaadibüroo OÜ, asukoht: Kosmonaudi 9, Narva/ Menetluse liik Hagita menetlus Asja läbivaatamise kuupäev

11. augustil 2009, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Šilina, tõlk Sirje Sirnask Istungil osalenud isikud Avaldaja esindaja Marina Fedorenko, Laste hoolekandeasutuse LOOTUS esindaja Tatjana Petrova, alaealise esindaja vandeadvokaat Antonina Belõševa, asjast puudutatud isikud M K ja P K RESOLUTSIOON

1. Sillamäe linna avaldus rahuldada täies ulatuses.

2. Ära võtta M K /isikukood xxx/ ja P K /isikukood xxx/ vanema õigused alaealise lapse K K /isikukood xxx/ suhtes.

3. Välja mõista M K ja P K elatis K K ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus, kuid mitte alla ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära Sillamäe Linnavalitsuse hallatava asutuse Latse Hoolekande Asutus LOOTUS (registrikood 75010275) kasuks.

4. Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks pooltele ja täitmiseks avaldajale.

Tsiviilasi nr 2-08-87214 Viru Maakohtu 14.08.2009 määrus

2(5)

5. Kohtumääruse ärakiri saata päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub. Menetluskulud Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@just.ee või tarturk.menetlus@just.ee) Viru Maakohtu kaudu.

Avalduse aluseks olevad asjaolud Sillamäe linn esitas 18.12.2009.a Viru Maakohtule avalduse M K ja P K vastu vanema õiguste äravõtmise ja elatise nõudes.

Avalduse kohaselt M K ja P K on alaealise K K vanemad. Perekond on sotsiaalhoolekande osakonna jälgimise all alates 15.03.2004.a. Lapse vanaema A K pöördus sotsiaalosakonda avaldusega, millega teavitas, et lapse vanemad kuritarvitavad alkohooli, ei tööta, lapse eest ei hoolitse. Tollest ajast on laps mitu korda sattunud lastevarjupaigaosakonda, kuna oli jäänud ilma vanemate hoolitsuseta.

Alates 10.09.2007.a viivib laps pidevalt Laste Hoolekande Asutuse LOOTUS varjupaigaosakonnas. Vanemad ei võta osa oma lapse kasvatamisest ega tema eest hoolitsemisest. Vanemad ei täida lapse ülalpidamiskohustust pikema aja jooksul. Nad ei tööta, kuritarvitavad alkohooli ning teadlikult hoiduvad lapse hooldamisest ja ülalpidamisest kõrvale. Vanemate juures on laps tingimustes, mis ohustavad tema elu, tervust ja arengut.

Kohtuistung Kohus määras asja läbivaatamiseks 16.06.2009.a, kell 16.00 kohtuistungi. Puudutatud isikud P K ja M K kohtuistungile ei ilmunud. Avaldaja esindaja esitas tõendeid selle kohta, et lapse ema ei tööta ja lapse isa saab pensioni 2 672 krooni, ning samuti ei tööta. Samuti on esitatud tõend selle kohta, et P K ja M K omavad võlgnevuse koteri eest. Kohtuistung oli edasi lükatud kuni 07.07.2009 kell 10.30, kuid antud istunile lapse jälle ei ilmunud.

11.08.2009.a kohtuistungil teatas avaldaja esindaja, et jääb avalduses esitatud taotluste juurde. Laste hoolekande Asutuse Lootus esindaja ja lapse esindaja samuti palusid avaldaja avaldust rahuldada. Laste hoolekande Asutuse Lootus esindaja teatas, et perele oli antud palju võimalusi, kuid vanemad ei teinud mitte midagi oma elu parandamiseks. P K ütles kohtule, et kui kohus otsustab last jätta isale, ta teeb kõike lapse jaoks, kuna leiab, et lapsele on isa vaja. Pavel Koivistoinen esindaja sõnadel P K elupositsioon on hea, ta töötab, elab koos oma emaga. Tema ema on nõus, et laps elaks koos nendega. P K esindajaväidab, et lapse isal on soov tegeleda lapsega.

Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja esindaja, alaealise esindaja ja puudutatud isikuid ning hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et esitatud avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele lähtudes esmajärjekorras laste huvidest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 475 lg 1 p 8 ja 550 lg 1 p 2 lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab

Tsiviilasi nr 2-08-87214 Viru Maakohtu 14.08.2009 määrus

3(5) kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Vastavalt TsMS § 558 lg 1 kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult.

Lapse õiguste konventsiooni preambulas on märgitud eelistusena lapse kasvamise kohaks perekond, milles õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse last põhjalikult ette isesesivaks eluks ühiskonnas. Vastavalt Lapse õiguste konventsiooni artiklile 3 punkt 1 lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekande asutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid.

Riigikohus on tsiviilasjas nr. 3-2-1-78-99 jõudnud järeldusele, et vanemate kõrvalehoidmine oma kohustuste täitmisest laste kasvatamisel väljendub ka laste hoolitsuseta jätmises. Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 p 1 järgi on vanema kohustuste täitmata jätmine lapse eest hoolitsemisel eelkõige vanema huvi puudumine lapse käekäigu vastu ja temaga mittesuhtlemine (RKTKo 3-2-1-4-07). Põhiseaduse (PS) § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna puutumatusele ning PS § 27 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Sama kohustus on sätestatud PKS §-s 50 lg 1.

Vastavalt Eesti Vabariigi Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. LaKS § 25 lg 1 kohaselt on lapse vanemad kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides. Lapsel säilib õigus suhelda oma eraldatud vanemaga. LaKS § 27 lg 2 kohaselt lapse ja vanemate eraldamisel tuleb ära kuulata lapse arvamus ja soovid.

LaKS § 39 alusel on igal lapsel õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse.

Vastavalt LaKS § 32 vajab laps viivitamata abi kui ta on sattunud tingimustesse, mis ohustavad tema tervist või arengut. Selline laps paigutatakse sotsiaaltalituse töötajate otsuse alusel viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuste otsustamiseni. Vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 25 võib abi osutamiseks lapse eraldada kodust ja perekonnast, kui see toimub lapse huvides, kui puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut ja kui perekonna suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik. SHS § 25 lg 2 kohaselt kodust ja perekonnast eraldatud lapse edasise elukoha, hooldamise ja kasvatamise korraldab vallavõi linnavalitsus. Lapse vanemal on õigus kaitsta lapse huvisid vastavalt perekonnaseaduses sätestatud korrale. Vastavalt PKS § 54 lg 1 p 1 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.

Kohus tuvastas, et M K ja P K ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja ei hoolitse lapse eest. M K ei avalda huvi lapse suhtes, külastab lats hoolekandeasutuses väga harva, ei osale üldse lapse ülalpidamisel. M K kuritarvitab alkohooli, temal puudub kindel sissetulek, ta ei tööta.

Tsiviilasi nr 2-08-87214 Viru Maakohtu 14.08.2009 määrus

4(5) P K väidab, et ta on huvitatud lapse kasvatamisest ning on valmis teha kõike lapse huvides. Kuid arvestades asjaolu, et alates 10.09.2007.a laps pidevalt elab lastevarjupaigas ja tema isa ei tee midagi, et last sealt ära võta, samiti hinnates P K majanduslikku olukorda ja eluviisi, jõuab kohus järeldusele, et P K ei ole valmis käesoleval ajal kindlustada vajalikud tingimused lapse kasvatamiseks.

Advokaadi Antonina Belõševa vestlusest varjupaiga juhtkonnaga selgus, et K viibib varjupaigas alates septembrist 2007. Varem ta oli juba olnud varjupaigas kahel korral 2004.a ja 2006.a, kuid mõlemal korral võeti ta perekonda tagasi. Sellest lähtuvalt lapse vanematel oli mitu korda antud võimalusi olukorda muuta. Kuid lapse vanemad oma suhtumist muutnud ei ole, mis näitab, et nii M K kui ka P K ei suuda käesoleval ajal oma lapse kasvatamiseks ja normaalseks arenguks vajalikke tingimusi luua. P K lubadusi lapse eest hoolitseda ei too kaasa mingit reaalset tagajärgi.

Kohus leiab, et antud juhul pole mõjuvaid põhjuseid kasvatamisja hooldamiskohustuste täitmata jätmiseks. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma last, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust lapse huvides. Lapse vanemate õiguste jätmine lapse suhtes võib olla ohtlik lapse tervisele ja arengule, kuna vanematele jääks õigus võtta laps hoolekandeasutusest ära enda juurde, esindada lapse ja korraldada tema elu, kuid igasugused tingimused lapse eest hoolitsemiseks, tema arenguks ja kasvatamiseks puuduvad. Selline õiguste jätmine vanematele kahjustaks oluliselt lapse huve. Samuti kahjustab lapse isa poolt alusetute lubaduste andmine lapse psüühikat ja riivab tema tundeid.

Vanemalt lapse suhtes vanema õiguste äravõtmine on küll äärmuslik õiguskaitsevahend lapse huvide kaitseks, kuid kaitseb last vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta või kahjustab oma tegevusega lapse huve. Vanema õiguste äravõtmine on suunatud ka sellele, et mitte võimaldada vanemal last esindada.

Perekonnaseaduse § 55 lg 1 kohaselt kaotab isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, lapse suhtes kõik õigused.

Vastavalt PKS § 58 lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi.

Kohus arvestades küll lapse sooviga elada koos vanematega, leiab, et lähitulevikus see võimalik ei ole, arvestades lapse vanemate aastatepikkust käitumist, kuid milline võimalus ei ole edaspidiselt välistatud, juhul kui vanemad või üks neist on võimeline lapse eest hoolitsema ja tagama lapsele inimväärsed elutingimused.

Kohus leiab, et vanema õiguste äravõtmine M K ja P K on põhjendatud ning neile jääb võimalus lapsega kokku saada eestkosteasutuse loal (PKS § 55 lg 2). Samuti jääb lapse vanematele õigus nõuda kohtult vanema õiguste taastamist lapse suhtes, kui nad oma eluviisi parandavad ning soovivad ja suudavad vanema õigusi nõuetekohaselt täita (PKS § 56 lg 1).

PKS § 54 lg 4 kohaselt, kui vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemliku hoolitsusest, korraldab tema elu eeskosteasutus.

Avalduses toodud asjaolud on tõendatud avaldaja esindaja, puudutatud isikute ja alaealise esindaja selgitustega ning toimikus olevate dokumentidega.

Vastavalt PKS § 54 lg 5 vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub ja kasvatusasutusele, kus laps asub.

Tsiviilasi nr 2-08-87214 Viru Maakohtu 14.08.2009 määrus

5(5) Lapse ülalpidamiskohustus tuleneb PKS § 60 lg-st 1, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 62 järgi kui vanem ei täida kasvatusasutuses viibiva lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus kasvatusvõi eestkosteasutuse nõudel vanemalt välja elatise lapsele kasvatusasutuse kasuks, kus laps viibib. Vastavalt PKS § 61 lg 2 elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kuna M K ja P K ei täida oma kasvatusasutuses viibiva lapse ülalpidamiskohustust, siis peab kohus põhjendatuks mõista M K ja P K välja elatis K K ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus, kuid mitte alla ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära Sillamäe Linnavalitsuse hallatava asutuse Latse Hoolekande Asutus LOOTUS (registrikood 75010275) kasuks.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 172 lg 3 teise lause kohaselt isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda.

Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda ning muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda.

Kohus rahuldab avalduse juhindudes SHS §-dest 24 lg 1, 2, 25, PKS §-dest 50 lg 1, 54 lg 1 p 1, lg 5, 55 lg 3, 58, LaKS §-dest 8, 27 lg 1, 32, 39 ning TsMS §-dest 410, 436, 442, 452 lg 1, 558 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik