2-08-51919/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-51919

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. august 2009, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasi

BIGBANK AS hagi Margarita Tosuni (Mihhailova), Dmitri

Altuhhov ja Olga Timofejeva vastu solidaarselt 34 635,64

krooni väljamõistmiseks

Hagihind

24 001,22 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja BIGBANK (Balti Investeeringute Grupi Pank) AS, rk

10183757, Rüütli 23, 51006 Tartu;

hageja esindaja Anastassia Rjabova, Rüütli 23, 51006 Tartu, e-

post menetlused@big.ee;

kostja 1 Margarita Tosun (Mihhailova),

kostja 2 Dmitri Altuhhov,

menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlikes Teadannetes

avaldamisega;

kostja 3 Olga Timofejeva,

RESOLUTSIOON

Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1 ja 3, 174 lg 1, 407 lg 1, 415,

kohus

o t s u s t a s:

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista solidaarselt Margarita Tosunilt (Tosun), Dmitri Altuhhovilt (Altuhhov) ja

Olga Timofejevalt (Timofejeva) BIGBANK AS kasuks tagastamata krediidisumma

3204,21 krooni, intress 7497,47 krooni, lepingu sõlmimise tasu 300 krooni, võla

sissenõudmise kulu 635,76 krooni ja viivis kuni 30.07.2008 summas 11 435,13 krooni,

kokku 23 072 krooni (kakskümmend kolm tuhat seitsekümmend kaks) krooni 57 senti.

3. Jätta rahuldamata BIGBANK AS hagi Margarita Tosunilt, Dmitri Altuhhovilt ja Olga

Timofejevalt solidaarselt viivise väljamõistmiseks alates 31. juulist 2008 kuni põhivõla

täieliku tasumiseni.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. BIGBANK AS menetluskuludest 75% jätta solidaarselt kostjate kanda, 25% jätta

hageja enda kanda. Välja mõista Margarita Tosunilt, Dmitri Altuhhovilt ja Olga

Timofejevalt solidaarselt 1221 (üks tuhat kakssada kakskümmend üks) krooni 75 senti

AS BIGBANK kasuks riigilõivu katteks. Kostjate menetluskulud jätta nende enda

kanda.

6. Dmitri Altuhhovilt mõista hageja kasuks välja riigilõiv 100 (ükssada) krooni Ametlikes

Teadaannetes avaldatud teate eest.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ja avalikult kättetoimetamisest alates 28 päeva

jooksul.

Tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule. Seetõttu

tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt

menetlusosaliste arvule.

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus

rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv

põhjus või mitte.

Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata.

Hageja nõue

Hageja ja kostja Margarita Tosun (endise perekonnanimega Mihhailova) sõlmisid 30.06.2005

tarbijakrediidilepingu nr 0500732/55kp. Lepingu kohaselt sai kostja 1 hagejalt 30 000 krooni

krediiti. Kostja 1 kohustus maksma hagejale intressi 65,83% krediidisummast ühe aasta kohta.

Kogu lepinguperioodi eest oli põhivõlgnik kohustatud hagejale tasuma intressi summas 3408,49

krooni. Lepingu raames on hageja ja kostja 1 sõlminud kaks kokkulepet (kokkulepe nr 1 ja

kokkulepe nr 2). Hageja sõlmis 30.06.2005 kostja 2 Dmitri Altuhhovi ja kostja 3 Olga

Timofejevaga käenduslepingud.

Kokkuleppe 1 kohaselt krediidisaaja kinnitas, et 12.09.2005 seisuga on tal krediidiandja ees

täitmata rahalisi kohustusi kokku summas 32 550,49 krooni, sealhulgas tagastamata

krediidisumma 30 000 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 1650,49 krooni ja

viivis 900 krooni. Krediidisummat suurendati 2550,49 krooni võrra. Pärast täiendava

krediidisumma üleandmist oli krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 32 550,49

krooni. Täiendav krediidisumma tasaarvestati lepingust tulenevate krediidisaaja rahaliste

kohustustega krediidiandja ees. Lepingus sätestatud intressimäära muudeti ning alates

12.09.2005 loeti uueks intressimääraks 64,9% krediidisummast ühe aasta kohta.

Kokkuleppega nr 2 kinnitas kostja 1, et 25.11.2005 seisuga on tema täitmata rahalised

kohustused hageja ees 16 542,85 krooni, sealhulgas krediidisumma 14 901,70 krooni, võla

sissenõudmise kulud 300 krooni ja viivis 1341,15 krooni. Kokkuleppe nr 2 alusel suurendati

kostja 1 kasutuses olevat krediidisummat 1641,15 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma

üleandmist jäi kostja 1 kasutuses olevaks krediidisummaks 16 542,85 krooni. Kokkuleppe 2

alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 25.11.2005 loeti uueks

intressimääraks 66,42% uuelt krediidisummalt aastas.

Hageja palub mõista kostjatelt välja solidaarselt 34 635,64 krooni, millest 7145,85 krooni on

tagastamata krediidisumma, 4297,48 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress,

19 067,98 krooni sissenõutavaks muutunud viivis, 300 krooni lepingu sõlmimise tasu, 635,76

krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 3188,57 krooni leppetrahv. Lisaks palub hageja

mõista kostjatelt solidaarselt välja viivis alates 30.07.2008 kuni tagastamata krediidisumma

täieliku tasumiseni 66,42% tagastamata krediidisummalt aastas, jätta hageja menetluskulud

solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2

kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud.

Kostja 1 Margarita Tosunile saadetud hagimaterjalid ja kohtumääruse võttis 27.03.2009 vastu

kostja 1 ema Veera Kruteljova. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb

menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale

kätteantuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale vähemalt neljateistaastasele isikule.

Kohus loeb menetlusdokumendi – hagiavalduse koos lisade ja määrusega, milles kostjat 1

kohustati vastama hagile ning hoiatati tagajärgedest – kättetoimetatuks. Kostjat 1 on hoiatatud

tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostjate kahjuks, kui ta hagile 20 päeva jooksul ei vasta.

Kostja 1 ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

Kostja 2 Dmitri Altuhhovile on Ametlikes Teadaannetes 05.06.2009 avaldamisega 03.07.2009

kätte toimetatud hagi ja kohtumäärus. Kostja 2 oli kohustatud hagile kirjalikult vastama 28

päeva jooksul. Kostjat 2 on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostjate kahjuks, kui

ta hagile ei vasta. Kostja 2 ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud.

Kostja 3 Olga Timofejevale on 24.09.2008 kätte toimetatud hagi ja kohtumäärus. Kostja 3 oli

kohustatud hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul. Kostjat 3 on hoiatatud tagaseljaotsuse

tegemise võimalusest kostjate kahjuks, kui ta hagile ei vasta. Kostja 3 ei ole hagiavaldusele

käesoleva ajani vastanud.

Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega.

Hagi on tõendatud tarbijakrediidilepinguga, käenduslepingutega, võlateatistega, lepingu

ülesütlemise teatistega, hinnakirjaga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt

laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma

või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või

tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb

kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS

§ 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

VÕS § 65 lg 1 alusel ja tulenevalt sõlmitud käenduslepingust on kostjate vastutus kohustuse

täitmise eest solidaarne. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja

kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

Kohus muudab, võrreldes hagis nõutuga, kostjatelt väljamõistetavate summade suurust nii

põhivõla, viivise kui intressi osas alljärgnevatel põhjendustel.

Kohus on seisukohal, et leppetrahvi maksmise osas ei saanud kostja 1 kui tarbijaga tasaarvestuse

kokkulepet sõlmida, sest Riigikohtu tsiviilkolleegium on 14.01.2009 kohtuotsuses tsiviilasjas 3-

2-1-120-08 asunud seisukohale, et „…tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud

leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis

reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige

ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi.

VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist.“ Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui

keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus,… TsÜS § 84 lg 1 1. lause

kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega leppetrahvi

väljamõistmine pole põhjendatud ja hageja sellesisuline taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Kõigepealt võtab kohus seisukoha kostjale 1 antud krediidisumma suuruse osas. Algselt sõlmitud

lepingu kohaselt sai kostja 1 krediiti 30 000 krooni suuruses summas. Kokkulepetega 1 ja 2 on

kostjale 1 antud krediidisummat suurendatud sama summa võrra, mille ulatuses oli kostjal 1

kokkulepete sõlmimise hetkel hageja ees täitmata kohustusi. Seega on kokkulepetega sisuliselt

kostja 1 poolt tasumata ja sissenõutavad intressid ja viivised uuesti ümber vormistatud

põhivõlaks, mistõttu nende pealt on võimalik uuesti arvestada intressi ja viivist. Kohus on

seisukohal, et kostja 1 võlasumma hulka ei võinud hageja uute kokkulepete sõlmimisel arvestada

viivist ja intressi selliselt, mis võimaldab hagejal veel kord nõuda nendelt summadelt intressi ja

viivist. VÕS § 113 lg 6 kohaselt viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise

korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kohus on seisukohal, et

samal seadusest tuleneval alusel on tühine poolte sisuline kokkulepe viiviselt viivise tasumise

kohta.

VÕS § 415 lg 2 kohaselt kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi

sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse, esimeses järjekorras võla

sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks,

kolmandas järjekorras intressi katteks ja neljandas järjekorras muude kohustuste katteks.

Kokkuleppest 2 nähtub, et kokkuleppe 2 sõlmimise hetkeks, so 25.11.2005, oli tagastamata

krediidisumma suurus 14 901,70 krooni. Sellest tuleb maha arvata 2550,49 krooni suurune

summa, mis kokkuleppe 1 järgi loeti põhjendamatult põhivõlgnevuseks. Tagastamata

krediidisummaks jääb 12 351,21 krooni. Hagile lisatud viivise arvestusest nähtub, et perioodil

30.06.2006 kuni 17.09.2007 on võlgnevust tasutud kokku summas 9147 krooni. See summa

tuleb 12 351,21 kroonist maha arvata. Tagastamata krediidisummaks jääb seega 3204,21 krooni

ja see tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista.

Järgnevalt käsitleb kohus intressi nõuet. Kokkuleppe 1 sõlmimise ajal, so seisuga 12.09.2005 oli

kostjal 1 intressivõlg 1650,49 krooni suuruses summas. Kohus peab selle summa väljamõistmist

põhjendatuks. Kokkuleppe 1 järgi tuli muudetud krediidisumma 32 550,49 krooni tasuda 17.

oktoobriks 2005 ja maksta selle pealt intressi 2025,71 krooni. Kohus on eespool leidnud, et

2550,49 krooni suurust summat ei saa põhinõudena arvestada. Küll oli aga ettenähtud

kokkuleppe sõlmimise eest tasu 325,50 krooni. Seega tuli intressi tasuda 30 325,50 krooni

suuruselt summalt intressimääraga 64,9% krediidisummalt aastas. Intressi tuli perioodi eest

tasuda seega 1887,24 krooni. Kokkuleppe 2 järgi tuli muudetud krediidisumma 16 542,85 krooni

tasuda 16. maiks 2006 (172 päevane ajavahemik) ja maksta sellelt intressi 5177,48 krooni.

Kohus on eespool leidnud, et tegelikult oli kokkuleppe 2 sõlmimise ajaks, so 25.11.2005 seisuga

tagastamata krediidisumma 12 351,21 krooni. Lepingu muutmise tasu oli 300 krooni. Seega tuli

intressi tasuda 12 651,21 krooni suuruselt summalt intressimääraga 66,42% krediidisummalt

aastas. Intressi tuli perioodi eest tasuda seega 3959,74 krooni. Kokku tuleb seega kostjatelt

solidaarselt välja mõista intress summas 7497,47 krooni.

Hageja palub kostjatelt välja mõista lepingu muutmise tasu summas 300 krooni. Kohus leiab, et

nõue on põhjendatud ja lepingu sõlmimise tasu 300 krooni tuleb kostjatelt solidaarselt välja

mõista.

Hageja palub kostjatelt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulu 635,76 krooni. Hageja on

kohtule esitanud inkassofirma esitatud arve. Riigikohus on lahendis 3-2-1-120-08 leidnud, et

kõne alla võib tulla mõistlike võla sissenõudmise kulude nõue. Kohus leiab, et hageja

inkassokulu väljamõistmine on antud juhul põhjendatud ja kostjatelt tuleb solidaarselt välja

mõista 635,76 krooni.

Järgnevalt käsitleb kohus viivisega seonduvat. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise

määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna

hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud lepingus oli kokku lepitud suurem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, siis oli kostja 1 kohustatud tasuma hagejale viivist lepingujärgse

intressimäära alusel.

Kokkuleppe 1 sõlmimise ajaks, so seisuga 12.09.2005 oli sissenõutavaks muutunud ja tasumata

viivis summas 900 krooni. Kohus leiab, et selle summa väljamõistmine kostjatelt on

põhjendatud. Kokkuleppe 2 sõlmimise ajaks oli kostjal 1 tasumata viivis 1341,15 krooni. Kohus

leiab, et ka selle summa väljamõistmine kostjatelt on põhjendatud. Hageja on esitanud viivise

arvestuse perioodi 30.06.2006 kuni 30.07.2008 eest. Kohus ei nõustu esitatud viivise arvestusega

ja leiab, et näidatud summad tuleb ümber arvutada. Kohus leidis eespool, et seisuga 25.11.2005

oli tagastamata krediidisumma 12 351,21 krooni. Kokkuleppe 2 sõlmimise tasu oli 300 krooni.

Seega summa, mis tuleb võtta aluseks ajavahemikul 30.06.2006 kuni 30.07.2008 viivise

arvutamiseks on 12 651,21 krooni ja viivisemääraks 66,42%. Perioodi 30.06.2006 kuni

01.08.2006 eest tuleb välja mõista viivis 736,70 krooni, perioodi 01.08.2006 kuni 24.11.2006

eest 2396,38 krooni, perioodi 24.11.2006 kuni 15.12.2006 eest 271,48 krooni, perioodi

15.12.2006 kuni 12.02.2007 eest 633,90 krooni, perioodi 12.02.2007 kuni 17.09.2007 eest

1857,60 krooni ja perioodi 17.09.2007 kuni 30.07.2008 eest 2021,41 krooni, kokku summas

7917,47 krooni. Lisaks oli seisuga 30.06.2006 juba sissenõutavaks muutunud viivis summas

1276,51 krooni. Kokku tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis summas 11 435,13 krooni.

Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja viivis intressimääraga 66,42 % tagastamata

krediidisummalt aastas alates 30.07.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.

Kostja 1 poolt veel tasumata krediidisumma on 3204,21 krooni. Tasumata viivis kuni 30.07.2008

on 11 435,13 krooni ja see mõistetakse kostjatelt solidaarselt välja. Kostjate näol on tegu

tarbijatega. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on eelduslikult ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus,

millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma

tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud

suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. Hageja ja kostja 1 vahel kokkulepitud intressimäär, mis

eespool toodud selgituste tõttu on ka viivisemääraks, on tunduvalt suurem VÕS § 113 lg 1

sätestatud seadusjärgsest viivisemäärast. Põhinõuet olulisel määral tasutud ja kostjatel tuleb

maksta ka suures summas juba sissenõutavaks muutunud viiviseid. Hageja käesoleva taotluse

rahuldamine on kostjaid ebamõistlikult kahjustav. Hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Kohus on seisukohal, et hagi osalise rahuldamise tõttu (34 635,64 krooni ja 23 072,57 krooni)

tuleb hageja menetluskulud 75% ulatuses kanda solidaarselt kostjatel, 25% ulatuses hagejal

endal. Hageja esindaja on hagiavalduses esitanud kohtule riigilõivu tasumist tõendavad

dokumendid, mille kohaselt on hageja tasunud riigilõivu hagiavalduselt 1629 krooni. Kostjate

kanda jääb hageja menetluskuludest solidaarselt 1221,75 krooni. Hageja enda kanda jääb 407,25

krooni. Lisaks tuleb Dmitri Altuhhovilt välja mõista hageja kasuks riigilõiv 100 krooni

Ametlikes Teadaannetes avaldatud teate eest. Kostjate menetluskulud jäävad kostjate kanda.

Kohtunik