3-09-1325/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

14. august 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-1325 (endine 3-08-730) Haldusasi Sangla Turvas AS-i kaebused Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 7. aprilli 2008. a otsuste nr 23-08/103685 ja nr 24-08/103686 tühistamiseks Menetlustoiming Kaebuste menetlusse võtmine ja menetluse lõpetamine Resolutsioon

1. Võtta Sangla Turvas AS-i kaebus Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 7. aprilli 2008. a otsuse nr 23-08/103685 tühistamiseks (3-09-1325, endine 3-08-720) ning Sangla Turvas AS-i kaebus Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 7. aprilli 2008. a otsuse nr 24-08/103686 tühistamiseks (3-09-1761, endine 3-08-730) Tallinna Halduskohtu menetlusse.

2. Liita kaebused ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-09-1325.

3. Tunnistada vastustajaks Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjon.

4. Kaasata kolmandate isikutena menetlusse vastustaja poolel OÜ Vändra MP ja kaebaja poolel Riigimetsa Majandamise Keskus.

5. Võtta vastu Sangla Turvas AS-i loobumine kaebustest ja lõpetada haldusasja menetlus.

6. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse resolutiivosa punktide 4-6 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu, punkti 4 peale 10 päeva jooksul ja punktide 5-6 peale 30 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muus osas ei saa määruse peale esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi: RMK) kuulutas 22. jaanuaril 2008. a välja kaks avatud hankemenetlusega riigihanget: "RMK Põltsamaa metskonna Niinesaare metsakuivendusobjekti rekonstrueerimine" (registreerimisnumber 103686) ja "RMK Halliku metskonna Murrumetsa metsakuivendusobjekti rekonstrueerimine" (registreerimisnumber 103685).

2. Riigihangetel osalemiseks esitati 8 pakkumust, nende hulgas OÜ Vändra MP ja Sangla Turvas AS.

3. RMK Kagu regiooni peametsaülema 29. veebruari 2008. a käskkirjadega nr 1-30.1/14 ja nr 1- 30.1/15 tunnistati mõlemal riigihankel vastavaks ja edukaks Sangla Turvas AS-i poolt esitatud pakkumused.

4. OÜ Vändra MP esitas vaidlustused Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile (edaspidi: vaidlustuskomisjon) RMK Kagu regiooni peametsaülema 29. veebruari 2008. a käskkirjade nr 1-30.1/14 ja nr 1-30.1/15 peale, paludes tühistada p 3.1.7. (pakkujate kvalifitseerimine), p 4.1. osaliselt (pakkumuste vastavaks tunnistamine Sangla Turvas AS-i osas) ja p 5.1. (pakkumuse edukaks tunnistamine) ning lugeda parima pakkumuse tegijaks OÜ Vändra MP.

5. Vaidlustuskomisjoni 7. aprilli 2008. a otsustega nr 23-08/103685 ja nr 24-08/103686 rahuldati OÜ Vändra MP vaidlustused ja tunnistati RMK Kagu regiooni peametsaülema 29. veebruari 2008. a käskkirjade nr 1-30.1/14 ja nr 1-30.1/15 punkt 3.1.7. ja punkt 4.1. osaliselt kehtetuks ning punkt 5.1. täielikult kehtetuks.

6. Sangla Turvas AS esitas 14. aprillil 2008. a Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebused vaidlustuskomisjoni 7. aprilli 2008. a otsuse nr 23-08/103685 tühistamiseks (haldusasi nr 3-08-720) ning vaidlustuskomisjoni 7. aprilli 2008. a otsuse nr 23-08/103686 tühistamiseks (haldusasi nr 3-08- 730). Tallinna Ringkonnakohtu 25. aprilli 2008. a määrusega liideti haldusasjad nr 3-08-720 ja 3-08-

730 ühte menetlusse.

7. Tallinna Ringkonnakohtu 9. juuni 2008. a otsusega haldusasjas nr 3-08-720 rahuldati Sangla Turvas AS-i kaebused, tühistati vaidlustuskomisjoni otsused ja jäeti OÜ Vändra MP vaidlustused rahuldamata.

8. OÜ Vändra MP esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta jõusse vaidlustuskomisjoni otsused.

9. Riigikohtu halduskolleegiumi 9. juuni 2009. a otsusega nr 3-3-1-77-08 tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 9. juuni 2008. a otsus haldusasjas nr 3-08-720 ning Sangla Turvas AS-i kaebus saadeti lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Riigikohus viitas RHS § 129 lg-le 1, mis sätestab: "Kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatakse hankija asukoha järgsele ringkonnakohtule ning selle menetlemisele kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikus apellatsioonkaebuse kohta sätestatut käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Halduskohus ei ole esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi käesoleva seaduse § 117 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjades." See säte välistab riigihanke asjades kaebuse esitamise halduskohtule. Riigikohtu üldkogu hindas RHS § 129 lg 1 vastavust põhiseadusele ja 8. juuni 2009. a otsusega asjas nr 3-4-1-7-08 tunnistas RHS § 129 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Seega ei olnud Tallinna Ringkonnakohtul pädevust lahendada kaebust ning asi tuleb saata lahendamiseks pädevale esimese astme kohtule.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Käesoleva vaidluse lahendamine on Tallinna Halduskohtu pädevuses tulenevalt Riigikohtu otsustest nr 3-4-1-7-08 ja nr 3-3-1-77-08.

11. Kuna RHS § 129 lg 1 on tunnistatud põhiseadusevastaseks ja kehtetuks, tuleb ümber määratleda kohtusse pöördumise vorm ja menetlusosaliste ring.

12. Kui varasemas kohtupraktikas loeti vaidlustuskomisjon esimese astme kohtule sarnanevaks organiks, kelle otsuse peale sai kaevata (apellatsioon)kaebusega ringkonnakohtule, siis pärast RHS § 129 lg 1 kehtetuks tunnistamist tuleb vaidlustuskomisjon lugeda vaidlusi kohtuväliselt lahendavaks haldusorganiks, kelle otsuste peale saab teistsuguse regulatsiooni puudumise tõttu kaevata esimese astme halduskohtule analoogiliselt vaidemenetluses vaideorgani tehtud otsustega.

13. RHS § 129 lõike 2 sõnastusest tuleneb, et kaebus esitatakse „vaidlustuskomisjoni otsuse peale“, mistõttu tuleb vaidlustuskomisjon tunnistada haldusasjas vastustajaks vastavalt HKMS § 14 lg 2 p-le

2. RHS § 119 lg 3 ja Riigihangete vaidlustuskomisjoni põhimääruse § 10 p 7 kohaselt esindab kohtumenetluses vaidlustuskomisjoni komisjoni juhataja.

14. Kohus märgib, et riigihangete seaduse (ilmselt puuduliku) regulatsiooni tõttu ei saa riigihankevaidlustes kasutada konstruktsiooni, mille järgi kohtuvälise vaidlusorgani otsusega mittenõustumise korral on kaotanud poolel õigus viia vaidlus kohtusse, kus see jätkub samade nõuetega vaidluse esialgsete poolte vahel haldusorganit kohtumenetlusse kaasamata (vt nt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24, üürivaidluse lahendamise seaduse § 21, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64). Erinevalt viidatud seadustest ei sisalda riigihangete seadus regulatsiooni selle kohta, et kohtu poole pöördumise vormiks pole mitte kaebus komisjoni otsuse peale vaid vastav avaldus isiku vastu, kes avaldaja õigusi on tegelikult rikkunud. Vastupidi, RHS § 129 lõikest 2 tuleneb täiesti ühemõtteliselt, et kohtusse saab kaevata vaidlustuskomisjoni otsuse peale (s.o taotleda selle tühistamist) ning sama üheselt tuleneb HKMS-ist, et kohtusse kaevatud haldusakti andnud organ kaasatakse haldusasjas vastustajaks.

15. Puudub alus analoogia kohaldamiseks individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse jms sätetega, kuna olukorrad pole võrreldavad: töövaidluskomisjonis, üürikomisjonis ja tööstusomandi apellatsioonikomisjonis lahendatakse olemuselt eraõiguslikke vaidlusi ning komisjonide otsuste kui iseenesest avalik-õiguslike aktide peale üldkorras halduskohtule kaebuste esitamise lubamine poleks seetõttu sisuliselt põhjendatud. Riigihankemenetluses tehtud toimingud on aga avalik-õiguslikud ning vaidlustuskomisjoni otsustega lahendatakse seega olemuselt avalik-õiguslikke vaidlusi.

Pigem on põhjendatud analoogia kohaldamine vaidemenetluse läbimise korral halduskohtusse pöördumise korraga. Viimase aja kohtupraktikas on juurdunud Tallinna Ringkonnakohtu 1. detsembri 2008. a otsusega haldusasjas nr 3-06-1199 võetud seisukoht, et vaideotsuse peale esitatud tühistamiskaebus on lubatav. HMS § 87 lg 2 p 3, mis sätestab, et vaideotsuse peale võib esitada kaebuse, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult, piirab nn isoleeritud kaebuse esitamist vaideotsuse peale, st vaideotsuse vaidlustamist ilma vaideotsust käsitlenud haldusakti vaidlustamiseta.

Samuti piirab see säte vaideotsuse tühistamist kohtu poolt, kui vaide esemeks olnud haldusakt jääb tühistamata. See säte ei välista aga, et olukorras, kus haldusakti peale esitatud vaie on jäänud rahuldamata, esitab isik kaebuse nii haldusakti kui vaideotsuse tühistamiseks. Tõsiasi, et riigihankevaidlustes tuleb vaidlustuse rahuldamata jätmise korral esitada halduskohtule kaebus nii vaidlustuskomisjoni otsuse kui hankija esialgse otsuse peale, tuleneb RHS § 129 lõigetest 2 ja 4 nende koosmõjus. Kui vaidlustus rahuldatakse või jäetakse läbi vaatamata, jääbki üle vaidlustada ainult vaidlustuskomisjoni otsust.

Kui vaidlustuskomisjoni vastustajaks mitte tunnistada, siis tekiks ebanormaalne olukord, et asjas pole üldse vastustajat (mh kellelt menetluskulud kaebuse rahuldamise korral välja mõista). Rahuldatud vaidlustuse esitanud isikute kohtumenetluses vastustajaks tunnistamiseks, mis toob neile kaasa väga olulisi kohustusi, eeskätt nt menetluskulude kandmise osas, puudub õiguslik alus. Isikule seadusliku aluseta oluliste rahaliste kohustuste tekitamine oleks põhiseadusevastane. Täiesti vastuvõetamatu oleks teistele menetlsosalistele vastustaja staatuse (või vastustajaks formaalselt tunnistamata, kuid sisuliselt vastustaja kohustuste) panemine näiteks juhul, kui vaidlustuskomisjoni otsust vaidlustatakse protseduurilistel motiividel (nt vaidlustuse õigusvastane läbivaatamata jätmine olukorras, kus ükski teine vaidlustusmenetluses osaleja pole seda taotlenud) – sellisel juhul on ilmselge, et vastustaja on vaidlustuskomisjon, kelle kanda peavad kaebuse rahuldamise korral jääma ka menetluskulud.

16. Kohus märgib, et kohtuväliselt vaidlusi lahendava organi halduskohtumenetlusse menetlusosalisena kaasamises pole iseenesest midagi enneolematut ja teostamatut – nii näiteks on Riigikohtu halduskolleegiumi 6.oktoobri 1995. a määruses nr III-3/1-26/95 leitud: „Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni poolt tehtud otsus on haldusotsustus, mida saab vaidlustada üksnes halduskohtus. Sellisele seisukohale asus Riigikohtu halduskolleegium ka 15. septembri 1995. a. määruses haldusasjas nr. 3/1-14/95. Apellatsioonikomisjoni otsus peab vastama halduse üksikaktile esitatud nõuetele. /---/ Kui tööstusomandi apellatsioonikomisjon on jätnud Patendiameti otsusele esitatud kaebuse rahuldamata, võib vastavalt HKS §-le 5 lg 1 halduskohtule esitatava kaebuse esemeks olla Patendiameti otsus. Seepärast võib kaebuse esitamisel tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse peale esitada samaaegselt kaebuse halduskohtule ka Patendiameti otsuse peale.“ Apellatsioonkomisjon osales enne seaduses tehtud muudatusi halduskohtumenetlustes vastustajana.

17. Kohus leiab, et vaidlustuskomisjoni otsuste vaidlustamise korda võib olla otstarbekas kiiremas korras muuta, kuid seda saab teha ainult seadusandja.

18. HKMS § 14 lg 3 p 1 alusel tuleb menetlusse kaasata kolmandate isikutena vastustaja poolel OÜ Vändra MP ja kaebaja poolel Riigimetsa Majandamise Keskus, kuna asjas tehtav kohtulahend mõjutab nende isikute õigusi.

19. Esimese astme kohtule esitatakse mitte apellatsioonkaebus, vaid kaebus. Kujunenud menetluslikus olukorras tuleb Sangla Turvas AS-i 14. aprilli 2008. a apellatsioonkaebused lugeda halduskohtule esitatud kaebusteks. Kohus liidab kaebused TsMS § 374 alusel ühte menetlusse.

20. Riigilõiv mõlema kaebuse pealt on 14. aprillil 2008. a tasutud. Samal kuupäeval kohtule esitatud kaebused on RHS § 129 lg 3 järgi tähtaegsed. Teadaolevalt puuduvad menetlusse võtmist takistavad asjaolud. Kaebus tuleb HKMS § 11 lg 9 alusel menetlusse võtta.

21. Sangla Turvas AS teatas 12. augustil 2009. a Tallinna Halduskohtule, et loobub taotlusest vaidluse sisuliseks lahendamiseks kohtu poolt. Arvestades määruse eelmistes punktides võetud seisukohti protsessiosaliste ringi ja vaidluse eseme küsimuses tuleb avaldust tõlgendada kui kaebustest loobumise avaldust HKMS § 21 lg 1 järgi. Kohus leiab, et loobumise vastuvõtmist takistavad asjaolud puuduvad ja asja menetlus kuulub lõpetamisele.

22. OÜ Vändra MP, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Riigihangete vaidlustuskomisjon on teatanud, et ei taotle menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad kõigi menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Kohus märgib, et (apellatsioon)kaebuste pealt tasutud riigilõivu tagastamiseks pooles ulatuses vastavalt HKMS § 84 lg 5 p 2 võib kaebaja esitada taotluse riigilõivu võtnud asutusele ehk Tallinna Ringkonnakohtule.

23. Kohus märgib, et tehnilistel põhjustel ei võimalda kohtute infosüsteem jätkata ringkonnakohtus alustatud kohtuasjas menetlust esimese astme kohtus, mistõttu on haldusasjadel nüüdsest uus number.

Villem Lapimaa