2-09-24288/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-09-24288

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht

13. august 2009. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-24288 Tsiviilasi Lxxxx Vxxxxxxx hagi OxxxxMxxxxxxxxxx vastu lapsele makstava elatise väljamõistmise ja lapse elukoha määramise nõudes Hagi hind

22 500 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Lxxxx Vxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: Oxxx Mxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Oxxx Mxxxxxxxxxxxx Lxxxx Vxxxxxxx kasuks poeg JxxxxVxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis tagasiulatuvalt alates 01.04.2009. a kuni 21.05.2009. a 2500 (kaks tuhat viissada) krooni kuus.

3. Välja mõista Oxxx Mxxxxxxxxxxxx Lxxxx Vxxxxxxx kasuks poeg JxxxxVxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 2500 (kaks tuhat viissada) krooni kuus alates 22.05.2009. a kuni JxxxVxxxxxxx täisealiseks saamiseni.

4. Määrata Jxxx Vxxxxxxx elukohaks Lxxxx Vxxxxxxx igakordne elukoht.

Menetluskulude jaotus Jätta Leili Võsumägi menetluskulud Oxxx Mxxxxxxxxxxx kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib hageja nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Selleks tuleb esitada nimetatud tähtaja jooksul hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu

2-09-24288

Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Menetluse käik Lxxxx Vxxxxxxx esitas 26.05.2009. a kohtule hagiavalduse Oxxx Mxxxxxxxxxx vastu elatise ja lapse elukoha kindlaksmääramise nõudes. Hagis palus Lxxxx Vxxxxxxx kohtul Oxxx Mxxxxxxxxxxxx hageja kasuks välja mõista nende poja Jxxx Vxxxxxxx ülalpidamiseks elatis tagasiulatuvalt alates 01.04.2009. a kuni 21.05.2009. a 2500 krooni kuus ja alates 22.05.2009. a elatis 2500 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni õpingute lõpetamiseni. Lisaks palus Lxxxx Vxxxxxxx määrata kohtul lapse Jxxx Vxxxxxxx elukohaks hageja elukoht.

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati 05.06.2009.a. kostjale isiklikult kätte. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. 01.07.2009.a. esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega.

Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagejal ja kostjal on alaealine poeg Jxxx Vxxxxxxx, kes on sündinud xxxxxxxxxx. aastal. Laps elab hageja juures ja hageja ülalpidamisel. Kostja pole lapse ülalpidamiskohustust täitnud. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis võib kohus teise vanema nõudel mõista vanemalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni. Hageja taotleb elatist lapsele 2500 krooni kuus. Hageja on märkinud lapse vajalikeks kuludeks 3000 krooni kuus. Tavapäraselt jäetakse lapse ülalpidamiskulud vanemate kanda võrdsetes osades. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda lähtudes PkS § 61 lg 6 p 1, kuna hageja on töövõimetuspensionär. Tema sissetulekuks on pension summas 2299 krooni ning riigi poolt saadavad toetused (lasterahad) 3000 krooni, kokku 5299 krooni. Hageja ülalpidamisel on lisaks kostjaga ühise lapse veel kaks alaealist last eelmisest abielust ning kostja tütar eelmisest abielust Axxx-Mxx Mxxxxxxxxx. Arvestades hageja varalist seisundit ja lapse vajadusi on

2-09-24288

kohtu hinnangul põhjendatud, et 2500 krooni lapse kuludest jääb kostja kanda ja 500 krooni hageja kanda. Kuna kostja pole lapse ülalpidamiskohustust täitnud, siis mõistab kohus hageja taotlusel ja PkS § 70 lg 2 alusel kostjalt elatise välja tagasiulatuvalt alates 01.04.2009.a kuni 21.05.2009.a 2500 krooni kuus ja alates 22.05.2009.a 2500 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Vastavalt PkS § 70 lg-le 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud sama seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Lisaks elatisenõudele on hageja esitanud nõude lapse elukoha kindlaksmääramiseks. Hageja palus kohtul määrata lapse elukohaks tema elukoht. PkS § 51 näeb ette, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Kostja nõudele vastuväiteid ei esitanud. Seega rahuldab kohus hagi selles osas ja määrab poolte lapse elukohaks hageja elukoha.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja ei ole kostjalt menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega ei määra kohus menetluskulusid kindlaks käesoleva otsusega.

Maimu Laumets Kohtunik