3-09-1014/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 12. august 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-1014 Haldusasi MM Grupp OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks viia ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest lõpule kõik Tallinnas, Järvevana tee 7a maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud ja esitada katastripidajale (Maa-ametile) Tallinnas, Järvevana tee 7a maa katastriüksuse moodustamise toimik erastatava maaüksuse maakatastris registreerimiseks Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Resolutsioon 1. Tühistada 13. augustiks 2009. a kella 10.00 määratud kohtuistung. 2. Lõpetada MM Grupp OÜ kaebuse menetlus HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. 3. Jätta rahuldamata kaebuse esitaja taotlus vastustajalt riigilõivu väljamõistmiseks. 4. Saata käesolev määrus menetlusosalistele e-posti teel. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 24 lg 3, § 471 lg-d 2 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

1. Tallinna Halduskohus võttis 19. mai 2009. a kohtumäärusega menetlusse MM Grupp OÜ kaebuse Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks viia ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest lõpule kõik Tallinnas, Järvevana tee 7a maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud ja esitada katastripidajale (Maa-ametile) Tallinnas, Järvevana tee 7a maa katastriüksuse moodustamise toimik erastatava maaüksuse maakatastris registreerimiseks.

2. 10. augustil 2009. a saabus kohtusse vastustaja taotlus menetluse lõpetamiseks vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 24 lg 1 p 4. Vabariigi Valitsuse 6. novembri

2 1996 määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ punkti 16 järgi kohalik omavalitsus edastab katastriüksuse moodustamise toimiku koos oma vastavasisulise kirjaliku avaldusega riigi maakatastri pidajale katastriüksuse registreerimiseks. Sama korra punkti 19 kohaselt ettevalmistavad toimingud lõppevad katastriüksuse moodustamise toimiku esitamisega riigi maakatastri pidajale katastriüksuse registreerimiseks ja ostueesõigusega erastamise toimiku esitamisega erastamise korraldajale. Vastustaja kinnitab kohtule esitatud taotluses, et on tulenevalt eelviidatud haldusaktidest viinud lõpule Tallinnas, Järvevana tee 7a maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud ning edastanud 30. juulil 2009. a katastriüksuse moodustamise toimikud riigi maakatastri pidajale katastriüksuse registreerimiseks. Taotlusele olid lisatud taotluses esitatud väiteid tõendavad Tallinna Linnavaraameti 27. juuli 2009. a kiri Maa-ametile ning 30.07.2009 avaldus Järvevana tee 7a maaüksuse registreerimiseks maakatastris. Avaldusel on käsitsikirjutatud märkus „Toimik sisse toodud 30.07.2009“.

3. 10. augusti 2009. a vastuses vastustaja taotlusele asus kaebuse esitaja seisukohale, et menetluse lõpetamine oleks ennatlik ning menetlus haldusasjas tuleks peatada kuni Maa-ameti vastuse saamiseni (kas katastriüksuse registreerimiseni või Maa-ametilt keelduva vastuse saamiseni). Samas märkis kaebuse esitaja, et taotleb vastustaja taotluse rahuldamise korral riigilõivu 250 krooni väljamõistmist vastustajalt.

4. 12. augusti 2009. a e-kirjaga tegi kohus kaebuse esitajale ettepaneku kaaluda oma seisukohta Tallinna Linnavalitsuse taotluse osas. Juhul, kui kaebuse esitaja soovis menetluse jätkamist, pidi ta hiljemalt 13. augusti 2009. a kohtuistungil esitama kohtule kirjaliku selgituse enda põhjendatud huvi kohta. Vastustaja pidi kohtule esitama oma seisukoha seoses sellega, et kaebuse esitaja taotles menetluse lõpetamise korral tasutud riigilõivu väljamõistmist vastustajalt.

5. 12. augusti 2009. a vastuses kohtunõudele selgitab kaebuse esitaja, et tema põhjendatud huvi on jõuda maa erastamisega lõpule. Samas saab kaebuse esitaja aru, et alternatiiviks käesoleva menetluse peatamisele on vajadusel uue kaebusega kohtu poole pöördumine ning seetõttu nõustub kaebuse esitaja menetluse lõpetamisega.

6. 12. augustil 2009. a kohtule saabunud vastuses kohtunõudele asub vastustaja seisukohale, et kaebuse esitaja taotlus mõista menetluse lõpetamisel vastustajalt välja tasutud riigilõiv, on põhjendamatu, kuna kaebajal on õigus nõuda riigilõivu tagastamist HKMS § 84 lg 4 p 4 alusel.

7. Kaebuse esitaja leidis 12. augusti 2009. a seisukohas, et HKMS § 92 lg 5 sätestatu kohaselt kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 24 lg 1 p 4 sätestatud alusel. Kohtukuluks on ka riigilõiv. Kaebuse esitaja leiab, et ta küll nõustus menetluse lõpetamise taotlusega, kuid ei olnud ise taotluse esitaja.

KOHTU SEISUKOHT 8. HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus haldusasja menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Vastustaja on kohtule esitatud menetluse lõpetamise taotlusest ning sellele lisatud tõenditest nähtuvalt viinud lõpule Tallinnas, Järvevana tee 7a maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud ning edastanud katastriüksuse moodustamise toimiku riigi maakatastri pidajale katastriüksuse registreerimiseks. Seega on vastustaja kaebuse esitaja poolt taotletud toimingu sooritanud. Kaebuse esitaja on 12. augusti 2009. a

3 vastuses kohtule nõustunud haldusasjas menetluse lõpetamisega. Seega tuleb menetlus haldusasjas HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel lõpetada. HKMS § 24 lg 2 teise lause kohaselt ei saa menetluse lõpetamisel isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. 9. Kaebuse esitaja taotleb, et kohus mõistaks vastustajalt tema kasuks välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu, 250 krooni. HKMS § 92 lg 5 kohaselt kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 24 lg 1 p-s 4 sätestatud alusel. Vastustaja on seisukohal, et taotlus tuleks jätta rahuldamata, sest kaebuse esitajal on HKMS § 84 lg 4 p 4 alusel õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja taotlus, mõista vastustajalt menetluse lõpetamisel välja tasutud riigilõiv 250 krooni, tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 83 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muuhulgas riigilõiv, mis kuuluks seega HKMS § 92 lg 5 alusel vastustajalt kaebuse esitaja kasuks väljamõistmisele. Samas, tulenevalt HKMS § 93 lõikest 5 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vajalikuks ega põhjendatuks ei saa pidada vastustajalt sellise riigilõivu väljamõistmist, mis kuulub kaebuse esitajale halduskohtumenetluse seadustiku alusel tagastamisele. Analoogiliselt ei kuuluks vastustajalt väljamõistmisele ka HKMS § 84 alusel tagastamisele kuuluv kaebuselt enam tasutud riigilõiv. Kuna kohtu HKMS §-s 84 sätestatud riigilõivu tagastamise kohustus kaebuse esitajale ei langeks ära ka juhul, kui vastav riigilõiv on menetluskuluna vastustajalt välja mõistetud ning kuna seaduse eesmärgiks ei saa pidada kaebuse esitajale riigilõivu kahekordset tasumist, tuleb nõustuda vastustaja seisukohaga selles, et HKMS § 84 on HKMS § 92 lg 5 suhtes riigilõivu väljamõistmise puhul erisäte ning HKMS § 92 lg 5 seetõttu vastavas osas ei kohaldu. Määravaks ei ole ka asjaolu, kumb menetlusosalistest esitas menetluse lõpetamise taotluse. Kaebuse esitajal on võimalik esitada kohtule HKMS § 84 lg 4 p 4 alusel taotlus riigilõivu tagastamiseks.

Tiina Pappel kohtunik