Legislator Case Law & Legislation
2-08-41913/9 AI generated

2-08-41913/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 2-08-41913/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3). Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (TsMS § 430 lg 4). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8).

Legislator headnote

AI generated

2-08-41913/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: 3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Keywords

AI generated
settlement of dispute withdrawal following settlement withdrawal of opposition objection to debt enforcement arbitration clause termination of mandate
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht

12. august 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-08-41913 OÜ Aktiva Finants versus Ene Lipp; hagi võlgnevuse saamine; tsiviilasja hind 4 488 krooni Määruse tegemine eelmenetluses Kohtunik Helle Tamm Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; aadress Jõe 3;10151 Tallinn) Hageja esindaja

Lilja Sklizkova

Kostja Ene Lipp (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xxx xx-xx; xxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused

1. Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.1 Kostja kohustub tasuma hagejale hagi aluseks oleva põhivõla katteks 2244 krooni 50 senti, viivisevõla katteks 2243 krooni 50 senti, hageja õigusabikulude katteks 2500 krooni ning hageja tasutud riigilõivu katteks 500 krooni (1/2 hageja poolt tasutud riigilõivust), kokku 7488 krooni maksegraafiku alusel: 10.09.2009 – 400 krooni; 10.10.2009 – 400 krooni; 10.11.2009 – 400 krooni; 10.12.2009 –

400 krooni; 10.01.2010 – 400 krooni; 10.02.2010 – 400 krooni; 10.03.2010 – 400 krooni; 10.04.2010 – 400 krooni; 10.05.2010 – 400 krooni; 10.06.2010 – 400 krooni; 10.07.2010 –

400 krooni; 10.08.2010 – 400 krooni; 10.09.2010 – 400 krooni; 10.10.2010 – 400 krooni; 10.11.2010 – 400 krooni; 10.12.2010 – 400 krooni; 10.01.2011 – 400 krooni; 10.02.2011 –

400 krooni; 10.03.2011 – 288 krooni.

1.2 Kostja kohustub võlgnevuse tasuma Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr 221015269783, Swedbank AS, viitenumbriga 703400871.

1.3 Kostja poolt käesolevast kompromisslepingust tuleneva maksega viivitamisel on Aktiva Finants OÜ-l õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesel sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses. Muud otsustused

2. Seoses menetluse lõpetamisega:

2.1 määruse jõustumisel tagastada Kohtute Raamatupidamiskeskusel pool riigilõivust s.o 500 krooni, mis laekus OÜ Aktiva Finants kontolt nr 221017360871 Swedbank AS 29. aprillil

2009 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 viitenumber 2900072699 OÜ Aktiva Finants kontole nr 332066230003 Sampo Pank;

2.2 ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda;

2.3 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte;

2.4 saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Selgitused

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule;

3.2 TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;

3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust.

Kohtu põhjendused

Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3). Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (TsMS § 430 lg 4). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada.

Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Hageja 29.04.2009 tasutud riigilõivust 1000 krooni tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 500 krooni.

Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3).

Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

Helle Tamm

Kohtunik