2-09-21265/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

07. august 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-09-21265 T.R. versus L.N. Hagi ese elatise nõue Asja lahendamine kohtuistungil 03. augustil 2009 Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Hageja T.R. (isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxxxx xx-x, xxxxxxxx, xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxxxx xxxxxx) Kostja L.N. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused.

Otsustus hagis

1. T.R. hagis L.N. vastu:

1.1 rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista L.N.ilt elatis T.R. kasuks lapse M N isikukood xxxxxxxxxxx ülalpidamiseks 2175 krooni kuus alates 12. maist 2009.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast. Muud otsustused

2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda

2.2 tunnistada kohtuotsus elatise osas viivitamatult täidetavaks; Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskuludes

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 174 kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid;

3.2 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;

3.3 TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;

3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja põhjendused ja nõue

T.R. on esitanud 12. mail 2009.a. kohtusse hagi L.N.i vastu elatise nõudes. Elatise nõude suuruseks on 3000 kr lapse kohta kuus.

Hagiavalduse kohaselt on kooselust kostjaga sündinud xx.xx. xxxx.a. laps M N. Kostja ei ole materiaalselt last toetanud. Mõnikord on tasunud lapse elukindlustuse raha. Ta ei tunne huvi lapse vastu ega helista, kas lapsel on midagi vaja. Tema ise on töötu. Elab oma vanemate kulul.

Kostja põhjendused

Kostja oma kirjalikus vastuses leiab, et tunnistab hagi osaliselt ja on nõus maksma elatist 1400 krooni kuus. Tema maksab elatis ka teisele lapsele 1400 krooni kuus. Majanduslik olukord ei võimalda rohkem elatist maksta. Ta hakkas FIE – na 2008.a. talu pidama. Tulu võib ta alles loota 2010.a. lõpus. Püsisissetulekuid ei oma. Kohtukulud palub jätta hageja kanda.

Kohtu põhjendused

Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks elatise suhtes on Perekonnaseaduse § 61 lg 2, mille kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Kohtuistungil hageja jääb oma hagiavalduse juurde. Tema sissetulekuks on tööturaha ja lapsetoetus.

Kostja kinnitab kohtus, et temal ei ole võimalik maksta elatist 3000 krooni kuus. Tema sissetulek sõltub põllumajandussaaduste müügist. Kasvatab kartulit ja vilja. Igapäevast sissetulekut maal ei ole. Tal on sõidud ja kõik piiratud. Omab sõiduautot Citroen 2006. aasta väljalase, see on liisingus, kuumakse on üle 2000 krooni. Traktoreid ei ole, talle müüakse teenust. Ema peab teda üleval, ta maksab ka auto liisingu ära. Ema töötab giidina. Maa on ametlikult tema nimel, maksab samuti maamaksu. Ta on nõus maksma elatist miinimummääras.

Kohus lähtudes eeltoodust leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja poolt ei ole kohtule tõendatud, et ta on töötu ja tal puuduvad muud sissetulekud. Kohtule avaldas, et tal ei ole tõendeid esitada.

Lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist leiab kohus, et elatisenõue 3000 krooni kuus lapse M N ülalpidamiseks kuus ei ole põhjendatud. Põhjendatud on välja mõista kostjalt elatis miinimummääras s.o. 2175 kr kuus. Kostja väide, et temal ei ole püsivat sissetulekut ja on ema ülalpidamisel ei ole mõjuvaks põhjusteks, et mõista elatis alla miinimummäära. Kostjal ei olnud kohtule esitada ühtegi tõendit selle kohta, et ta ei ole võimeline töötama ning seetõttu lasub temal kohustus leida endale selline töö, mis võimaldab last ülal pidada.

3.4. Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3).

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

Helle Tamm

Kohtunik