2-09-4781/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 10. augustil 2009.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-4781 Tsiviilasi AS EMT hagi V M vastu 4 206 krooni nõudes Tsiviilasja hind 2 103,50 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS EMT (registrikood 10096159, asukoht Valge 16, 19095 Tallinn) Hageja esindaja: Tarvo Ilves (OÜ Julianus Inkasso; registikood 10686553, aadress Jõe 3, 10151 Tallinn) Kostja: V M (isikukood xxx, käesoleval ajal viibib Tallinna Vanglas) Asja lahendamise viis Kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt V M hageja AS-i EMT kasuks 4 206 (neli tuhat kakssada kuus) krooni, millest 2 103,50 krooni on põhivõlgnevus ja 2 102,50 krooni on kõrvalnõue.

Menetluskulude jaotus 3. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-4781 jätta täies ulatuses V M kanda.

4. Välja mõista V M menetluskulud summas 2 000 (kaks tuhat) krooni AS-i EMT kasuks.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates taotleda Maakohtult kajas menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasudes Viru Maakohtu tagatiste arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pank, arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank viitenumbrile 3100057484 kautsjoni 1 000 krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

2 tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamise päevast.

Asjaolud ja menetluse käik

Viru Maakohtu menetluses on AS EMT hagi V M vastu 4 206 krooni nõudes. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirjad koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Kostja on 10.06.2009.a menetlusdokumendid isiklikult kätte saanud.

Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.

Kohtule esitatud hagiavalduses esitas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks juhul, kui kostjad ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul.

Kohtu õiguslik põhjendus

Kohus tutvunud hageja taotlusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja vastuväiteid hagile ei esitanud õigeaegselt, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõuete ulatuses.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile õigeaegselt vastamata jätmiseks.

Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu 25.06.2001.a ja 12.06.2006.a sõlmitud liitumislepingutest. Kostja ei täitnud oma kohustusi korrektselt ning võlgneb hagejale 4 206 krooni, millest 2 103,50 krooni on põhivõlgnevus ja 2 102,50 krooni on kõrvalnõue. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamise eest viivist VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101, lg 1, 6, § 108, lg 1, § 113 lg 1 alusel.

3

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Tulenevalt TsMS § 144 p-st 7 on kohtuväline kulu maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja kandis antud tsiviilasjas menetluskulusid summas 3 750 krooni, millest 250 krooni on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv, 1 000 krooni on hagihinnalt tasutud riigilõiv ja 2 500 krooni on õigusabikulud. Maksekäsu kiirmenetluse kulud ei ole antud juhul kohtuväliseks kuluks, kuna hagi samas nõudes on esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Maksekäsu kiirmenetlus on lõpetatud 12.12.2008.a määrusega, hagi samas nõudes on aga esitatud 05.02.2009.a, seega rohkem kui ühe kuu möödudes.

Lähtudes hageja lepingulise esindaja käesoleva tsiviilasja raames tehtud töö mahust ja keerulisuse tasemest leiab kohus, et esindaja kulu on ebamõistlikult suur. Seega arvestades hageja esindaja tegelikku töömahtu ja töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja õigusabi kulude katteks 1 000 krooni.

Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt kokku hageja menetluskulude katteks 2 000 krooni.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2, 1741, 407 lg 1, 415, 441 lg 1, 442, 444 lg 4, 468 lg 1 p 2.

Kohtunik Fred Fisker