2-09-28808/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse tegemise aeg ja koht

6. august 2009. a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-28808 Tsiviilasi I R hagi S R vastu elatise saamiseks Tsiviilasja hind

32 670 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I R(isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja J Drobot Kostja S R(isikukood xxx, elukoht xxx) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista S R elatis 3 630 (kolm tuhat kuussada kolmkümmend) krooni kuus poja AKR(isikukood xxx) ülalpidamiseks I R kasuks alates 1.07.2008 kuni AKR täisealiseks saamiseni xxx, kusjuures igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Välja mõista S R 4 500 (neli tuhat viissada) krooni Eesti Vabariigi kasuks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta S R kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358. Selgitus TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud I R esitas 16.06.2009 hagi S R vastu lapsele elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt kostja ei toeta lapse ülalpidamist. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 1.07.2008 summas 3 630 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostjale on menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu üle antud 24.06.2009. Kostja vastust 28 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

Hageja on esitanud nõude elatise väljamõistmiseks. AKR sünnitunnistusest nähtub, et pooled on tema vanemad. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg

4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrusega nr 90 on töötasu alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni.

PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kohus määrab lapse elatise suuruseks 3 630 krooni kuus. Tulenevalt PKS § 70 lg-st 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja S R tuleb välja mõista I R kasuks elatis

3 630 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 1.07.2008 poja AKR ülalpidamiseks kuni AKR täisealiseks saamiseni xxx, kusjuures igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti otsusega nr EA96 määrati hagejale elatisabi kogusummas 4 500 krooni. Elatisabi seaduse § 10 lg 1 kohaselt kui lapsel oli käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja 4 500 krooni.

Viivi Villemson