2-08-88129/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-08-88129

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 07. august 2009.a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-88129 Tsiviilasi AS EMT hagi Axxx Gxxxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Hagihind 1328,55 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS EMT (registrikood 10096159; asukoht Valge 16, Tallinn 19095) Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves, Julianus Inkasso OÜ (asukoht Jõe 3, Tallinn 10151; elektronpost: anne.klaamas@julianus.ee) Kostja: Axxx Gxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; viimane teadaolev elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; tegelik elukoht teadmata) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista Axxx Gxxxxxxxx AS-i EMT kasuks 2656,10 (kaks tuhat kuussada viiskümmend kuus krooni ja kümme senti) krooni, millest 1328,55 krooni on põhivõlg ja 1327,55 krooni viivis. 3. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. 4. Kohtuotsus tuleb AxxxxGxxxxxxxx kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Menetluskulude jaotus Välja mõista Axxx Gxxxxxxxx AS-i EMT kasuks tasutud riigilõiv 600 (kuussada) krooni ja esindaja tasu summas 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni.

Edasikaebamise kord

2-08-88129

2 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Menetluse käik AS EMT esitas 19.12.2008. a kohtule hagiavalduse Axxx Gxxxxxx vastumobiilsideteenuste liitumislepingust tuleneva võlgnevuse summas 1328,55 krooni ja viivise 1327,55 krooni nõudes.

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohutul ei õnnestunud kostjale isiklikult menetlusdokumente kätte toimetada. Hageja taotlusel otsustas kohus 30.04.2009.a määrusega toimetada kostjale hagimaterjalid kätte avalikult vastava teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade avaldati 30.04.2009.a. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 30. mail 2009.a. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud.

03.07.2009.a. esitas hageja esindaja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks TsMS § 407 lg 1 alusel kuna kostja ei vastanud kohtu poolt määratud tähtajaks hagile.

Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja AS-iga EMT 27.09.2000.a liitumislepingu mobiilsideteenuste saamiseks. Kostja jättis AS EMT poolt osutatud teenuste eest nõuetekohaselt tasumata. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu üldtingimustes on kostja ja AS EMT kokku leppinud viivise määras 0,5 % tasumata summalt päevas.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda.

2-08-88129

3 Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu kokku summas 500 krooni ja riigilõivu summas 100 krooni teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud riigilõivu vastavalt seadusele ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 2500 krooni. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul ei ole lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt hageja taotletud ulatuses põhjendatud. Taotletav summa jääb küll Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse, samas ei ole tegemist keeruka juriidilise vaidlusega, seega ei ole ka ajakulu hagi koostamisele suur – hageja esindaja esindab hagejat samasugustes vaidlustes juba mõnda aega ning kohtu menetluses on mitmeid sama hageja poolt esitatud samalaadilisi hagisid, mis on koostatud sama esindaja poolt. Hageja nõue on üsna tavapärane ja nõude erakorralist põhjendamist hagi ei sisaldanud. Ka hagi lisad on tavapärased ning nende kogumine ja esitamine ei nõudnud erakorralist tööd või muud pingutust. Kohus leiab, et arvestada tuleb ka võlanõude suurust (põhinõue 1328,55 krooni). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue lepingulise esindaja tasu 2500 krooni suuruses summas on ebamõistlikult suur ja põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu summas 1250 krooni.

Maimu Laumets Kohtunik