2-09-5611/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generated2-09-5611
Legislator headnote
AI generated2-09-5611/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 2-09-5611
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-09-5611
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus
Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 04. august 2009. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-5611 Tsiviilasi AS Eesti Gaas hagi Mxxx Vxxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Eesti Gaas (registrikood 10178905, asukoht Liivalaia 9 Tallinn), esindaja Tarvo Ilves (AS Julianuse Inkasso Agentuur; asukoht Jõe 3, Tallinn 10151; elektronpost anne.klaamas@julianus.ee); Kostja: Mxxx Vxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult
RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista MxxxxVxxxxxxxxx AS-i Eesti Gaas kasuks 4205,50 (neli tuhat kakssada viis krooni ja viiskümmend senti) krooni. 3. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulude jaotus 1. Jätta menetluskulud kostja kanda. 2. Välja mõista Mxxx Vxxxxxxxxx AS-i Eesti Gaas kasuks menetluskulud 2500 (kaks tuhat viissada) krooni, millest hagi esitamisel tasutud riigilõiv on 1000 krooni ja esindaja tasu 1500 krooni.
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega;
2-09-5611 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 3100057455.
Menetluse käik Hageja poolt 12.02.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 4205,50 krooni, millest põhivõlg on 2103,25 krooni ja viivis 2102,25 krooni.
Kohus võttis 25.02.2009 hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kirjaliku vastuse määrus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 26.05.2009. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi hagi vastamata jätmise võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Hagiavalduses esitas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks vastavalt TsMS § 407 lg 1.
Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Juhindudes TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud 18.augustil 1999. a maagaasi ostu-müügi lepingu. Kostja ei ole nõuetekohaselt lepingut täitnud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on kokku leppinud viivises 0,1% maksesummalt iga viivispäeva eest. Hagi põhivõla summas 2102,25 krooni ja viivise summas 2102,25 krooni on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 1000 krooni. Kohus tegi kindlaks, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu vastavalt seadusele ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 2500 krooni. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
2-09-5611 esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul ei ole lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt hageja taotletud ulatuses põhjendatud. Taotletav summa jääb küll Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Samas ei ole tegemist keeruka juriidilise vaidlusega, seega ei ole ka ajakulu hagi koostamisele suur. Hageja nõue on üsna tavapärane ja nõude erakorralist põhjendamist ja tõendamist hagi ei sisaldanud. Ka hagi lisad on tavapärased ning nende kogumine ja esitamine ei nõudnud erakorralist tööd või muud pingutust. Kohus leiab, et arvestada tuleb ka võlanõude suurust (põhinõue 2103.25 krooni) ning menetluskulud ei tohiks põhinõuet ületada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue lepingulise esindaja tasu 2500 krooni suuruses summas on ebamõistlikult suur ja põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu summas 1500 krooni.
Maimu Laumets Kohtunik