2-08-63373/14 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Tsiviilasi nr 2-08-63373

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. august 2009. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-08-63373 Tsiviilasi Jõgeva linna hagi AS-i ATKO GRUPP vastu kinnistusraamatu kande muutmise ja leppetrahvi väljamõistmise nõudes AS-i ATKO GRUPP vastuhagi Jõgeva linna vastu 211 905 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastuhagis kostja): Jõgeva linn Jõgeva Linnavalitsuse kaudu (registrikood 75003246; asukoht Suur 5, Jõgeva 48306; elektronpost: elina@jogevalv.ee ); lepinguline esindaja: Elina Madal (OÜ Auksmaa, Madal ja Partnerid, asukoht Kastani 155-1, Tartu 50410); Kostja (vastuhagis hageja): AS ATKO GRUPP (registrikood 10759174; asukoht Estonia pst 1/3, Tallinn 10143; elektronpost: xxxxxxx); juhatuse liige Mxxxxxxxx Txxxxxxx; lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Terje Eipre ja Merli Lorvi (Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, asukoht Juhkentali 8-9, Tallinn 10132); Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Jõgeva linna ja AS-i ATKO GRUPP vahel 27.07.2009. a sõlmitud kompromiss, mis seisneb alljärgnevas: 1.1. Jõgeva linn ja AS ATKO GRUPP loobuvad tsiviilasjas nr 2-08-63373 vastastikku esitatud rahalistest nõuetest. 1.2. AS ATKO GRUPP esitab kinnistusregistrile kandeavalduse Jõgeva Bussijaama kinnistu (kinnistu registriosa number 2389835) hoonestusõiguse Jõgeva linna nimele kandmiseks (omanikule langemine) ja sõlmib kõik vajalikud asjaõiguskokkulepped hoonestusõiguse üleandmiseks hagejale 15 päeva jooksul pärast tsiviilasja nr 2-08- 63373 menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist.

2 (3) 1.3. Jõgeva linn Jõgeva Linnavalitsuse kaudu ja AS ATKO GRUPP kinnitavad, et teevad edaspidiselt seoses Jõgeva bussijaama ehituse ja ekspluateerimisega koostööd, andes endast maksimaalse pingutuse koostöö laabumiseks ning hoiduvad täielikult teise poole huvide kahjustamisest.

2. Lõpetada menetlus Jõgeva linna hagis AS-i ATKO GRUPP vastu kinnistusraamatu kande muutmise ja leppetrahvi väljamõistmise nõudes ning AS-i ATKO GRUPP vastuhagis Jõgeva linna vastu 211 905 krooni nõudes.

Menetluskulude jaotus 1. Jätta kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud nende endi kanda. 2. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada Jõgeva Linnavalitsuse arveldusarvele nr 10102021814008 AS SEB Pank pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 15 125 (viisteist tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni. Maksekorraldusel märkida selgitusse „tsiviilasi nr 2-08-63373, riigilõivu osaline tagastamine“. 3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada AS-i ATKO GRUPP arveldusarvele nr 221016984449 Swedbank pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 11 250 (üksteist tuhat kakssada viiskümmend) krooni. Maksekorraldusel märkida selgitusse „tsiviilasi nr 2-08-63373, riigilõivu osaline tagastamine“. 4. Riigilõivu tagastamise osas saata määrus täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord: Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule poolte kokkuleppel 1 (ühe) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Menetluse käik Jõgeva linn Jõgeva Linnavalitsuse kaudu esitas 08.12.2008. a kohtule hagiavalduse AS-i ATKO GRUPP vastu kinnistusraamatu kande muutmise ja leppetrahvi väljamõistmise nõudes. Hageja palus kohtul kustutada kinnistusraamatus registriosa nr 2389835 jao nr 2 kanne nr 1 ja mõista AS-ilt ATKO GRUPP Jõgeva linna kasuks välja leppetrahv 100 000 krooni. AS ATKO GRUPP vaidles 21.10.2008. a kirjalikus vastuses hagile vastu ning palus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.

AS ATKO GRUPP esitas 19.01.2009. a Jõgeva linna vastu vastuhagi 211 905 krooni nõudes. Jõgeva linn vaidles 03.03.2009. a kirjalikus vastuses vastuhagile vastu ja taotles vastuhagi rahuldamata jätmist.

Kohus pidas asja arutamiseks eelistungi 18.05.2009. a. Kohtunik tegi pooltele ettepaneku sõlmida kinnistusraamatu kande kustutamise osas notariaalne leping ja pidada mõlemapoolsete haginõuetes toodud summade osas läbirääkimisi kompromissi sõlmimise eesmärgil. Pooled olid nõus pidama läbirääkimisi kohtuväliselt kompromissi sõlmimiseks. Kohus andis pooltele läbirääkimisteks tähtaja. 29.07.2009. a saabus kohtule poolte vahel 27.07.2009. a sõlmitud kompromissileping ja taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks.

3 (3)

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohta tehtava kohtumääruse kaebetähtaega selliselt, et pooltel on õigus esitada määruskaebus kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele ühe päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohus leiab, et poolte kokkuleppel on võimalik määruse kaebetähtaega lühendada vastavalt TsMS § 661 lg-le 4, mis näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kummagi poole kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad vastavalt kulud teinud poole enda kanda.

Kompromissiga on pooled esitanud taotluse tagastada pool kummagi poole poolt hagi ja vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et nõude esitamisel tasus Jõgeva Linnavalitsus 29.09.2008. a Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072699 riigilõivu 30 250 krooni (tl.26). AS ATKO GRUPP tasus vastuhagi esitamisel 16.01.2009. a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbrile nr 2900072699 riigilõivu 22 500 krooni (tl.98). Kohus leiab, et pooltele tuleb TsMS § 150 lg 2 alusel tagastada nende poolt pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o Jõgeva Linnavalitsusele tuleb tagastada 15 125 krooni ja AS-ile ATKO GRUPP 11 250 krooni.

Maimu Laumets Kohtunik