2-08-16883/32 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1(7)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-08-16883 Otsus tegemise aeg ja koht

05. august 2009. a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi R.T.`i hagi N.M. vastu lapse elukoha kindlaksmääramise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

24. juuli 2009. a Hageja: R.T. (IK xxxx; elukoht: xxx) Hageja esindaja:

M. T, volikirja alusel Kostja: N.M. (IK xxx; elukoht: xxx) Menetlusosalised Kostja esindaja: L.T., volikirja alusel

Eestkosteasutus: Esindaja: Narva Linnavalitsus

S. L.

Eestkosteasutus: Esindaja: Sillamäe Linnavalitsus

M. F.

RESOLUTSIOON

Jätta R.T.`i hagi N.M. vastu lapse elukoha kindlaksmääramise nõudes rahuldamata.

MENETLUSKULUD

Menetlusosaliste kantud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

2(7)

ASJAOLUD

1. R.T. ja N.M. abiellusid 04.06.1999. a. Abielust sündis 26.10.1999. a tütar J. T.. Poolte abielu lahutati 09.01.2003. a. Tütar J. jäi elama koos emaga.

2. 07.04.2004. a Narva Linnakohtu otsusega mõisteti R.T.`ilt välja elatis tütre ülalpidamiseks 600 krooni.

3. Viru Maakohtu 22.06.2006. a kohtuotsusega muudeti elatise suurust 2005 ja 2006. a kehtinud elatise miinimumini. R.T.`i hagi N.M. vastu lapsega suhtlemiskorra määramiseks rahuldati osaliselt. Kohus määras, et R.T. võib lapse enda juurde võtta igal teisipäeval ja neljapäeval kella 17-st kuni kella 19.30-ni, igal teise nädalavahetuse reedel kella 17-st kuni kella 20-ni pühapäeval, igal neljandal nädalavahetusel laupäeval kella 10-st kuni kella 20-ni pühapäeval, juunikuus, juulikuus, augustikuus igal kuul üheks nädalaks (tsiviilasi 2-05-15866).

4. Viru Maakohtu 26.07.2007. a kohtumäärusega tunnistati ebaõnnestunuks R.T.`i ja N.M. lepitusmenetlus lapsega suhtlemisel ning muudeti Viru Maakohtu 22.06.2006. a kohtuotsusega määratud lapsega suhtlemise korda järgmiselt: R.T. kohtub lapsega igal nädalavahetusel, laupäeviti kella 12-st kuni 16-ni, kohtumised toimuvad väljaspool lapse või R.T.`i alalist elukohta R.T.`i äranägemisel ning võimalusel ilma N.M. juuresolekuta, N.M. peab võimaldama R.T.`il lapsega kohtuda, omavahelisel kokkuleppel võivad vanemad suurendada kohtumiste arvu ja kestvust, arvestades sealjuures lapse soove. Sunnivahendina määras kohus rahatrahvi määramise kohtutäituri ettepanekul (tsiviilasi 2-06-31621).

5. 08.10.2007. a trahvis kohus N.M.`t rahatrahviga 3 000 krooni kohtumääruse täitmata jätmise eest (tsiviilasi 2-06-31621).

6. 17.03.2008. a trahvis kohus N.M.`t rahatrahviga 6 000 krooni kohtumääruse täitmata jätmise eest (tsiviilasi 2-06-31621).

7. Viru Maakohtu 25.04.2008. a kohtuotsusega muudeti elatise suurust 2 175 kroonini (tsiviilasi 2- 08-1789).

8. Viru Maakohtu 10.07.2009. a kohtumäärusega jäeti rahuldamata kohtutäituri avaldus N.M. korduvaks trahvimiseks lapsega suhtlemise korra rikkumise eest (tsiviilasi 2-08-52271).

HAGIAVALDUS

9. R.T. esitas 02.05.2008. a kohtusse hagi N.M. vastu lapse elukoha kindlaksmääramise nõudes. Hageja taotleb, et kohus määraks tütre J. elukohaks hageja igakordse elukoha.

10. Hagi põhjenduste kohaselt ei täida kostja lepitusmenetluses kohtu poolt määratud hageja lapsega suhtlemise korda, seda vaatamata ka kahele rahatrahvile kohtumääruse täitmata jätmise eest. Hagi esitamise ajaks on välja kujunenud olukord, kus kostja teeb pidevalt takistusi lapsega kohtumiseks. Kostja on korraldanud lapse juuresolekul hagejale skandaale ning manipuleerib osavalt lapsega, meelestades last isa vastu. Kostja ei eita seda, sest on oma 08.11.2007. a avalduses kohtutäiturile kinnitanud, et tema poolt on ettevalmistamisel hagi hagejal lapsega suhtlemisõiguse

3(7) äravõtmiseks ning 10.12.2007. a, et kui hageja oleks kostja poole pöördunud, siis igal juhul oleks kostja keeldunud tütart hageja juurde lubamast.

Hageja on seisukohal, et väljakujunenud olukorras oleks lapse huvides elada koos hagejaga. Hageja ei teeks kostjale mingeid takistusi lapsega kokkusaamisel või lapse eest hoolitsemisel ja kasvatamisel.

EESTKOSTEASUTUSTE ARVAMUSED

11. Sillamäe Linnavalitsus esitas 02.06.2008. a kohtule arvamuse, milles leiab, et lapse huvides on jätta ta ema kasvatada. Psühholoogi arvamuse kohaselt kardab J. isaga kohtuda, sest viimasel kohtumisel ähvardas isa last füüsiliselt karistada, lapse suhtumine isasse on negatiivne. Laps on sisemiste pingete tõttu masenduses. Sillamäe Linnavalitsuse töötaja pöördus ka R.T.`i poole, kuid viimane keeldus vestlusest ja kodukülastusest, mistõttu eestkosteasutus ei või kinnitada, et lapse elamine isa juures on lapse huvides ja ohutu. Eestkosteasutus ei ole tuvastanud, et oleks vajadus last emast eraldada ja määrata kindlaks lapse elukoht isa juures.

12. Narva Linnavalitsus esitas 03.06.2008. a kohtule arvamuse, milles leiab, et arvamuse esitamise ajahetkel on lapse elukoha kindlaksmääramine isa juurde enneaegne. Lapse elukoha kindlaksmääramine oleks otstarbekas juhul, kui isa saab võimaluse kohtuda lapsega ning pärast seda kui laps avaldab oma soovi, kelle juures ta elada tahab. Lapse ema takistab lapse isaga kohtumist ja suhtlemist kahe aasta jooksul ning selline olukord ei ole kooskõlas lapse huvidega.

KOSTJA VASTUS

13. Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud ning leidis, et hagi on põhjendamatu ning tõendamata. Hageja ei ole pika aja jooksul tütrega kohtumiseks soovi avaldanud. Inimesena on hageja tasakaalutu ja agressiivne.

LAPSE ÄRAKUULAMINE

14. Kohtunik kuulas lapse, J. T. ära 10.10.2008. a. J.on sündinud xxx. a ning oli ärakuulamise ajal

8. aastane (26. oktoobril sai 9. aastaseks). Laps rääkis, et oli viimati isa juures Narvas 2007. aasta suvel. Emaga elab ta Sillamäel ning peres on veel J. vend ja ema abikaasa, keda J. kutsub isaks. Narvas elav isa (laps kutsus teda „Romaks“) läks ema juurest ära, kui J. oli 3. aastane. Laps rääkis, et ta on isa peale solvunud, kuna isa karistas teda füüsiliselt ning käskis lapsel kohtus öelda, et viimane tahab isa juurde, lubades vastasel korral karistada.

KOHTUISTUNG 10.10.2008

15. Hageja selgitas, et lepitusmenetluses kohtu määratud lapsega suhtlemise kord ei toimi. Lapsega kohtus hageja 2007. a septembrikuus. Tütrega on tal head suhted, tütar kutsub teda isaks ning last ta karistanud ei ole. Peale 2008. a veebruarikuud on hageja Sillamäel käinud, kuid last talle ei anta, samuti ei ole kostjat ja last kunagi kodus. Kostja vahetab tihti telefoni numbrit, mistõttu hageja kostjale helistada ei saa. Hageja ei suhtle kostjaga, kuna viimane hagejaga suhelda ei soovi. Samuti ei saa hageja suhelda lapsega telefoni teel, sest lapse telefon on välja lülitatud. Laps peaks elama hagejaga, sest kostja peres ei saa laps isa hoolt.

4(7)

16. Kostja selgitas, et laps ei soovi isaga suhelda. Viimasel lapse kohtumisel isaga ei tahtnud laps suhelda ning kostja kutsus koolist psühholoogi. Peale seda, kui hageja võttis lapse mitmeks päevaks Narva ja kostja pidi politseiga last otsima, ei saa kostja hagejale last usaldada. Laps oli peale seda hüsteerikas ja jäi haigeks. Kostja arvab, et laps on isast võõrdunud. Kostja selgitas, et tal on praegu normaalne pere, lapsed saavad hästi läbi ja J. kutsub kostja abikaasat isaks. Kostja on nõus, et hageja võtab homme lapse (*laupäev, kohtumääruse järgi hageja ja lapse kohtumise päev), kuid kui laps ei soovi isaga minna, ei saa kostja last sundida. Lapsel on uus telefoninumber seetõttu, et laps kaotas telefoni.

17. Hageja ja kostja olid nõus minema koos perenõustaja juurde.

EESTKOSTEASUTUSE SEISUKOHT

18. Narva Linnavalitsus esitas 27.04.2009. a kohtule arvamuse, milles märkis, et Narva linna Sotsiaalabiamet korraldas peresituatsiooni psühholoogilise uurimise ja pereteraapia. Peale selle oli korraldatud kohtumine, kus osalesid lastekaitseinspektor, psühholoog, mõlemad lapsevanemad ja laps. Kohtumise tulemusena leppisid lapsevanemad kokku, et isa kohtub lapsega 1 kord nädalas puhkepäeviti 1,5 tunni jooksul. Pärast läbiviidud pereteraapiat esitas MTÜ Psühholoogilise Abi Keskus Ariadna kokkuvõtte, milles avaldas oma seisukoha, et laps kardab isaga kohtuda. Seetõttu ei tohiks määrata lapse elukohaks isa elukohta ning otstarbekam oleks korraldada lapse lühikesi kohtumisi isaga, aga mitte rohkem kui 2 tundi nädalas.

KOHTUISTUNG 24.07.2009

19. Hageja taotles, et kohus rahuldaks hagi ja määraks lapse elukohaks hageja elukoha. Hageja selgitas, et pidi kohtuma lapsega 11. oktoobril 2008. a (*peale kohtuistungit 10.10.2008. a), kuid kohtumist ei toimunud, hageja ei mäletanud miks, kas ei olnud kodus last või kostjat. Kohtuistungite vahelisel ajal on hagejal olnud lapsega kaks kohtumist, esimene kohtumine toimus psühholoogi juuresolekul, teine lapse vanaema juuresolekul. Esimesel kohtumisel leppis hageja lapsega järgmise kohtumise osas kokku, kuid teisel kohtumisel oli laps kinnine, vastas küsimustele ainult jah/ei vormis ning edasistes kohtumistes lapsega kokku leppida ei õnnestunud. Hageja märkis, et hirmu isa vastu sisendab lapsesse ema.

20. Kostja selgitas, et laps kardab hagejat, lapsel on psühholoogiline trauma. Laps ei ole hagejale oma hirmu põhjusi avaldanud. Hageja ei helista kostjale, et lapsega kohtumisi arutada.

21. Narva Linnavalitsuse esindaja leidis, et kumbki lapsevanem ei käitu mõistlikult ning sellest tulenevalt on ka lapse käitumine selline, laps kannatab ja on seatud valikute ette. Laps arvab, et suhtlemisel isaga reedab ta ema ja vastupidi (teeb ühele või teisele vanemale liiga). Laps on rääkinud psühholoogile ja lastekaitsetöötajale, et soovib isaga kohtuda, kuid arvab, et ema kannatab selle pärast, selline olukord on kestnud juba viis aastat. Mõlemad lapsevanemad peaksid olema paindlikumad.

22. Sillamäe Linnavalitsuse esindaja leidis, et käesolevas olukorras ei saa hagi rahuldada, sest see ei oleks kooskõlas lapse huvidega.

KOHTU PÕHJENDUSED

5(7)

23. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

24. Vastavalt perekonnaseaduse (PkS) § 49, vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Lähtuvalt PkS § 50 lg 1, vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

Vastavalt PkS § 52 lg 1, lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast.

Lastekaitse seaduse (LaKS) § 28 kohaselt, lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last.

PkS § 51 sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus.

Vastavalt PkS § 58, lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10- aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab.

PkS § 59 tuleneb, et lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel annab oma arvamuse eestkosteasutus.

LaKS § 3 tulenevalt on lastekaitse põhimõtteks alati seada esikohale lapse huvid.

25. Vaidluse asjaoludest nähtub, et alaealine laps J. on elanud ema perekonnas isast lahus alates lapse 3. eluaastast, seega juba 6 aastat. Juba 2005. aastast on kohtumenetluses olnud hagid ja avaldused, mis puudutavad isa ja lapse omavahelist suhtlemist. Lapse vanemad suhtlevad omavahel raskustega ja süüdistavad teineteist. Lapsevanemate suhtlemist lapsega ei ole parandanud ka psühholoogiline nõustamine, lastekaitseinspektorite töö, kohtupoolne lepitusmenetluse läbiviimine. Lapsevanemad omavahel praktiliselt ei suhtle, probleemide lahendamisel pöörduvad politsei, kohtutäituri ja kohtu poole.

26. Kohus mõistab mõlemat vanemat ja usub, et nii ema kui isa soovivad lapsele head, kuid omavaheliste pingeliste suhete tõttu on J. muutunud lapsevanemate manipuleerimise vahendiks ning hageja ja kostja on unustanud, et lapsevanematena peavad nad käituma ja esikohale seadma lapse huvid. Kohus mõistab ka seda, et laps on isast võõrdunud ja vajab seetõttu rohkem emapoolset julgustamist ja suunamist ning võib sattuda stressi ainuüksi sellest, et tema kohtumised isaga on väga harvad ning niigi harvad kohtumised on enamasti lõppenud politseipatrulli kohalekutsumise ja vanemate rüselusega lapse juuresolekul ning lapse seadmisega valiku ette – kellega minna tahad. J. eas lapse jaoks tähendab ühe poole valik automaatselt teise poole reetmist. Selline vanemate käitumine ei ole mõistlik. Isaga kohtumisest keeldumine on lapse kaitsereaktsioon ja ka peegeldus ema suhtumisest isasse.

27. Lapse huvides on käesoleval ajal see, et ta harjuks isaga, hakkaks tundma end isa juuresolekul turvaliselt ning sooviks temaga koos olla ja suhelda. Kohus märgib nii hagejale kui ka kostjale, et tekkinud olukorras tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest ning hagejal peaks selleks olema kannatlikkust ja delikaatsust. Hagejal ja kostjal on juba aeg käituda teineteisega kui lapsevanema, mitte endise abikaasana, see oleks lapse huvides, kes on peagi piisavalt suur ja võimeline ise suhtlemisel vanematega valikuid tegema. Hageja ja kostja lahutusest on möödas piisavalt pikk aeg, kummalgi on oma perekond, kuid lapse huvides on säilitada kontakt oma bioloogilise isaga.

28. Kohus märgib hagejale, et lapsega suhtlemise parandamisele aitab kaasa pigem hageja vahetu suhtlemine lapsega, ka lapse vanaemaga koos, keda laps väga usaldab, kui politsei ja kohtutäituri kaasamine asjasse, mis võib last hirmutada ja veelgi enam last isast eemaldada. Vanema ja lapse

6(7) vahelist võõrdumist on võimalik ületada vaid vahetu suhtlemise teel ning suhtlemise korraldamisel tuleb arvestada, et lapsel on keeruline alustada suhtlemist isaga, kellega ta pikemat aega ei ole koos viibinud.

Lepitusmenetluses tehtud kohtumäärusest tulenevalt on hageja olnud kohtumiste suhtes liiga passiivne. Kohtumääruse kohaselt: „ 13. märtsil 2007. a helistas asjast puudutatud isik (*kostja) avaldajale (*hagejale), et viimane võib tulla lapsega kohtama. Avaldaja kohtumisele ei tulnud. Peale 18. märtsi 2007. a avaldaja enam ei helistanud ning kokkulepitud päevadel 13, 15, 16, 17, 18, 20, 22, 27, 29, 30, 31. märtsil ja 01, 03, 05, 10, 12, 13, 14, 15. aprillil avaldaja tütrega kohtumisele ei ilmunud.“

Kohtuistungil 24.07.2009. a teatas hageja kohtus, et kahe kohtuistungi vahelisel ajal (9 kuud) toimus kaks kohtumist ning ta ei proovinud enam lapsega kohtuda (ka lepitusmenetluse määruses toodud aegadel), sest eelnevad kohtumised olid ebaõnnestunud, lapsega ei õnnestunud viimasel kohtumisel uut aega kokku leppida ning eelnevast ajast on hagejal kogemus, et Sillamäele sõites kedagi kodus ei ole, peale mõnda kõnet kostjale hageja kostjaga enam ei suhtle. Mõistlik ei ole ka see, et hageja pole lapse telefoninumbrit küsinud.

Kohtumäärusega kindlaks määratud suhtlemiskord ei tähenda seda, et lapse isa ei peaks tegema mõistlike samme selleks, et lapsega suhelda (* kohtumääruses 2-08-52271 avaldas R.T., et kuna tal on olemas kohtuotsus, siis ta ei pea lapsega kohtumiseks N.M.`le helistama, sest ta on õigel ajal õiges kohas). Mõlema lapsevanema poolt oleks mõistlik teatada teisele vanemale ette nii enda kui lapse telefoninumbrite muutustest, lapsega kohtumise kellaaegade muutustest, lapse haigestumisest ja üritustest, mis takistavad kokkusaamisi, lapsega kokkusaamisest teistel sobivatel aegadel jms.

Lapse soovimatus isaga suhelda tuleneb eelkõige isa vähesest tähelepanust lapse suhtes. Vestlusest lapsega selgus, et laps on jõudnud arusaamisele, et need lähedased, kes teevad kingitusi, hoolivad tema soovidest - on head tema vastu. Isa ei ole talle kingitusi teinud, kuigi laps on oma soovidest talle teda andnud. Lapsel on isa suhtes kujunenud arvamus, et isa ei hooli temast. Edasisel lapsega suhtlemisel on isal võimalus kujunenud olukorda parandada ning lapse suhtumist muuta.

29. Kohus märgib kostjale, et kokkusaamiste ärajäämine lapsest tingitud põhjustel (lapse soovimatus) ei ole normaalne ega aktsepteeritav. Kui uskuda kostja väidet, et ta ei takistada lapsel hagejaga kohtumast ning laps kardab hagejat ja ei soovi hagejaga kokku saada, siis on kostja kui lapsevanema kohustus mõjutada ja suunata last ning aidata kaasa, et kohtumised toimuksid. Lapsega kooselaval vanemal on lapse suhtes suurem mõjuvõim ja selle tasakaalustamiseks peab lapsega koos elav lapsevanem vajadusel mõjutama last, et suhtlemiskorras ettenähtud kokkusaamised lahuselava lapsevanemaga lapsest tingitud subjektiivsetel põhjustel ära ei jääks. Vajadusel peab kostja ka sekkuma lapse ja isa vahelistesse suhetesse, sh selgitama lapsele ja veenma, et isal on õigus lapsega kokku saada nii et see ei ole lapsele ohtlik ja lapse huvide vastane ning sellega ei tee laps vanemate vahel valikut. PkS § 50 lg 4 kohaselt ei või vanem vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.

30. Kõike eeltoodut arvesse võttes, nõustudes mõlema eestkosteasutuse arvamusega, leiab kohus, et alaealise lapse huvides ei ole käesoleval ajal elukoha vahetus. Lapse huvides, arvestades lapse emotsionaalset labiilsust, ei ole tema kasvukeskkonna, kus laps tunneb end turvaliselt, muutus.

31. Kohus märgib lõpetuseks, et vanemad peavad alati seadma esikohale lapse huvid, seetõttu tuleb erimeelsused vanemate vahel püüda lahendada nii, et konfliktide mõju lapsele oleks võimalikult minimaalne.

32. Poolte menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda.

7(7)

Kohtunik