2-09-9016/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Tsiviilasi nr 2-09-9016

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 05. august 2009a Jõgeva Pargi 1 Tsiviilasja number 2-09-9016 Tsiviilasi Mxxxxxxx Sxxxxxxxx hagiavaldus Lxxx Lxxxx vastu lastele elatise maksmiseks ja eluruumi vabastamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Mxxxxx Sxxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx telefon: xxxxxxx Kostja: Lxxx Lxxxx, isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, telefon: xxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 27. juuli 2009 a

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada MxxxxxSxxxxxxxx hagi Lxxx Lxxxx vastu lastele elatise saamiseks.

Välja mõista Lxxx Lxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) Mxxxxx Sxxxxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxxx kasuks elatis 2175.- (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus: 1.1. tütar Rxxxxx Lxxxx, sünd. xxxxxxxxxx.a. ülalpidamiseks alates 5. märtsist 2009. a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxxxxxxxxx.a. 1.2. poeg Lxxxx Lxxxx, sünd. xxxxxxxxxx.a. ülalpidamiseks alates 5. märtsist 2009. a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxxxxxxxxxxxx

Elatis tuleb maksta iga kuu 10.kuupäevaks MxxxxxxSxxxxxxxx kontole, mille number on kostjale teada. 2.Keelduda menetlusse võtmast Mxxxxx Sxxxxxxxx nõuet eluruumi vabastamiseks riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Menetluskulude jaotus:

Jätta menetluskulud Leho Lepik kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtuotsuse p.-le 2 on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu

2 Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Mxxxxx Sxxxxxxxx esitas 05. märts 2009.a. kohtule hagiavalduse Lxxx Lxxxx vastu lastele elatise saamiseks ja eluruumi vabastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elasid hageja ja kostja vabaabielus alates 2001. a kuni 2007. a. Nende kooselust on sündinud ühised lapsed Rxxxxx Lxxxx (sünd xxxxxxxxxx.a) ja Lxxxx Lxxxx (sündxxxxxxxxxxx. a). Hageja hinnangul kulub kuus kahe lapse ülalpidamiseks minimaalselt 6000.- krooni. Pooled elavad küll veel hagejale kuuluvas korteris, kuid juba eraldi leibkondadena. Kostja ei ole peale kooselu lõppemist lapsi materiaalselt toetanud. Pooltevaheliste pidevate lahkhelide tõttu, mis mõjuvad ka lastele, palub hageja laste ja enda turvalisuse huvides kohustada kostjat vabastama koheselt hagejale kuuluv elamispind aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxVõttes arvesse eeltoodut ja ning tuginedes Perekonnaseaduse § 60 lg 1, § 61 lg 1, lg 2 ja lg 4 palub hageja mõista kostjale välja elatis laste ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni 2175.- krooni kuus lapse kohta. Lisaks palub hageja kohustada kostjat vabastama elamispind aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hageja palub jätta kohtukulud ja riigilõiv kostja kanda.

Kohus võttis hagiavalduse menetlusse elatisenõude osas. Eluruumi vabastamise osas ei ole hageja tasunud hagiavalduselt seaduses ettenähtud riigilõivu. Sellest lähtuvalt tegi kohus 24. märtsil 2009 a määruse avalduse käiguta jätmise kohta ja määras puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 06. aprill 2009 a., hoiatades, et kui hageja tähtajaks puudusi ei kõrvalda, jätab kohus hagiavalduse selle nõude osas menetlusse võtmata. 06.04.2009. a esitas hageja kohtule avalduse, milles palus riigilõivust vabastamist seoses makseraskustega. 17. aprilli 2009. a määrusega rahuldas kohus hageja taotluse osaliselt, kohustas teda tasuma hagilt riigilõivu 50% seadusega ettenähtud määrast ning seda viie kuu jooksul maksegraafiku alusel.

27. juulil 2009. a toimunud kohtuistungil selgus, et kostja on hakanud pärast hageja poolt hagiavalduse esitamist elatist maksma. Hageja jäi enda hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Kostja on elatise maksmisega nõus. Eluruumi vabastamise nõudelt hageja riigilõivu tasunud ei ole. Kostja sõnul on ta korterist juba lahkunud. Kuid ta ei taha siiski mujale elama asuda, kuna soovib hageja ja lastega koos elada. Hageja selgitab selles osas, et tema närvid enam kooselus vastu ei pea ja ta tahab korteri vabastamist. Riigilõivu tasumiseks praegu makseid teha ei saa, aga kui see võimalus tekib, maksab riigilõivu ära ja soovib asja arutamist. Kohus jätab elamispinna vabastamise nõude riigilõivu tasumata jätmise tõttu menetlusse võtmata TsMS § 372 lg.4 alusel.

KOHTU SEISUKOHT

PkS § 60 lg 1) Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PkS § 61 lg 1) Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PkS § 61 lg 2) Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. TsMS § 340´1 lg 2) Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.

3

Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtule esitatud sünnitunnistuste (tl.4 ja tl.5) põhjal tegi kohus kindlaks et Lxxxx Lxxxx ja Rxxxxx Lxxxx põlvnevad LxxxxLxxxxxxx, kes on nende isa.

PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2009.a. määrusele nr 90 on alates 1. juulist 2009.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega on minimaalne elatis, mida tuleb alates 1. juulist 2009.a. maksta, 2175 krooni. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 5. märtsist 2009.a. 2175.- krooni kuus lapse kohta, see on 4350.- krooni kuus. Nõutav elatis on elatiseks seadusega ettenähtud alammäär.

Kohus hindab PkS § 61 lg.2 kohaselt kohtuasja poolte varalist seisundit. Siinjuures on oluline, et lastel on õigus saada ülalpidamist mõlemalt vanemalt. Hageja on alates 17.11.2008.a. töötu. Tema sissetulekuks on töötutoetus 3300.- ja lasteraha 900.- ning toitjakaotuspension 1700.- Hagejat abistab materiaalselt ka tema ema. Hageja ülalpidamisel on lisaks kostjaga ühistele lastele veel kaks alaealist last. Hagejale kuulub kinnistu aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja töötab AS-is Eesti Metall, ei oma kellegi ees seadusest tulenevaid ülalpidamiskohustusi peale ühiste laste hagejaga. Kostja nõustub lastele elatise maksmisega hageja nõutud määras.

Kohus leiab, et elatisenõue tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb välja mõista elatis PkS § 70 lg.1 alusel alates hagi esitamisest hageja kasuks summas 2175.- krooni kuus lapse kohta kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Kuna kostja on peale hagiavalduse esitamist elatist maksnud, puudub vajadus lahendi viivitamata täidetavaks tunnistamiseks.

Lähtudes TsMS § 340´1 lg 2, § 372 lg.4 jätab kohus tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu eluruumi vabastamise nõude menetlusse võtmata. Hageja ei ole tasunud hagilt riigilõivu. Kohus selgitas pooltele kohtuistungil, et hagi menetlusse võtmisest keeldumisel loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigilõivu elatisehagilt ei ole. Muud poolte menetluskulud ei ole kohtule teada.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik Ü.Raag