2-09-12804/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-09-12804

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht

04. august 2009. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-12804 Tsiviilasi AS Krediidikassa hagi Kxxxxx Kxxxxxxx vastu põhivõla ja kõrvalkulude tasumiseks Hagihind

11 968,62 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Krediidikassa (registrikood 11344317; asukoht Jõe 3, Tallinn 10151); Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (AS Julianuse Inkasso Agentuur; asukoht Jõe 3, Tallinn 10151; elektronpost anne.klaamas@julianus.ee); Kostja: Kxxxxx Kxxxxxx (endise nimega Kxxxxx Uxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult RESOLUTSIOON

1. Välja mõista Kxxxxx Kxxxxxxxxx AS-i Krediidikassa kasuks 18 831,01 (kaheksateist tuhat kaheksasada kolmkümmend üks krooni ja üks sent), millest

11 968,62 krooni on põhivõlg, 600 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 1762,39 krooni intress ja 4500 krooni leppetrahv.

2. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus Välja mõista Kxxxxx Kxxxxxxxxx AS Krediidikassa kasuks tasutud riigilõiv 3000 (kolm tuhat) krooni ja õigusabikulud 2500 (kaks tuhat viissada) krooni.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu

2-09-12804

üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Menetluse käik 23.03.2009.a. esitas AS Krediidikassa Pärnu Maakohtule hagi Kxxxxx Uxxxxx (praegu Kxxxxx Kxxxxxx) vastu laenulepingust tuleneva võla ja kõrvalnõuete nõudes, sest kostja ei täitnud nõuetekohaselt 05.11.2007. a sõlmitud tähtajalist laenulepingut. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlg 11 968,62 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulu 600 krooni, intress 1762,39 krooni ja leppetrahv 4500 krooni. 03.04.2009.a määrusega Pärnu Maakohus keeldus TsMS § 75 lg 2 alusel hagi menetlusse võtmast ning edastas selle tööpiirkonna järgi menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale.

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale isiklikult kätte 21.05.2009.a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja taotles hagis tagaseljaotsuse tegemist TsMS § 407 lg 1 alusel, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta.

Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt 05.11.2007.a sõlmitud laenulepingust. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 3, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. VÕS §

108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja.

2-09-12804

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 3000 krooni. Kohus tegi kindlaks, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu vastavalt seadusele ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 4500 krooni. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul ei ole lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt hageja taotletud ulatuses põhjendatud. Taotletav summa jääb küll Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr

137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse, samas ei ole tegemist keeruka juriidilise vaidlusega, seega ei ole ka ajakulu hagi koostamisele suur – hageja esindaja esindab hagejat samasugustes vaidlustes juba mõnda aega ning kohtu menetluses on mitmeid sama hageja poolt esitatud samalaadilisi hagisid, mis on koostatud sama esindaja poolt. Hageja nõue on üsna tavapärane ja nõude erakorralist põhjendamist hagi ei sisaldanud.. Ka hagi lisad on tavapärased ning nende kogumine ja esitamine ei nõudnud erakorralist tööd või muud pingutust. Kohus leiab, et arvestada tuleb ka võlanõude suurust (põhinõue 11 968,62 krooni). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue lepingulise esindaja tasu 4500 krooni suuruses summas on ebamõistlikult suur ja põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu summas 2500 krooni.

Maimu Laumets Kohtunik