2-09-21382/4 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 03.august 2009.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-21382 Tsiviilasi A. A. hagi O. A. vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A. A., isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx Kostja: O. A, isikukood xxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxx Asja läbivaatamise aeg 03.augustil 2009.a. kirjalikus eelmenetluses RESOLUTSIOON 1.Rahuldada hagi. 2.Välja mõista O A A A kasuks elatis alates 12.maist 2009.a. igakuuliselt 2175.00 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni õpingute lõpuni kutseõppeasutuses. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamatult täidetavaks. KOHTUKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hagi nõue ja asjaolud 12.mail 2009 esitas A A Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagi O Ai vastu elatise nõudes. O A on A A isa ning isalt oli elatis laste, seejuures ka hageja ülalpidamiseks välja mõistetud ema Veera Ankipova kasuks. Hageja sai täisealiseks 06.jaanuaril 2009.a. Kuna hageja õpib Tallinna Ehituskoolis, siis palub ta kostjalt välja mõista elatise igakuiste maksetena 2175.00 krooni, sest isa ei nõustunud

2 vabatahtlikult elatist maksma, öeldes, et raha ei ole. Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise teade väljastatud hagiavalduses antud aadressil, millised on kostjale edastatud posti teel. Hagimaterjalid on allkirja vastu üle antud kostjale isiklikult allkirja vastu. Kostjale anti võimalus kirjalikuks vastamiseks 14 päeva menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostja tähtajaks kirjalikku vastust esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud vastamata jätmise tagajärgedest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega ning õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 lg 1 kohaselt elatise käesoleva seaduse paragrahvis 60 nimetatud isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse paragrahvis 61 sätestatust. PKS § 60 lg 2 sätestab, et kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. O A on oma 06.jaanuaril 1991.a. sündinud poja A isa ning on kohustatud oma täisealiseks saanud ja kutseõppeasutuses õppivat last ülal pidada. A A õpib Tallinna Ehituskoolis (tl 5). Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on täisealisel lapsel PKS § 60 lg 2 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.detsembri 2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350.00 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175.00 krooni. Hageja palub oma ülalpidamiskulude katteks kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2175.00 krooni. Üldjuhul mõistetakse elatis välja alates hagiavalduse esitamise päevast. Hageja ei ole nõudnud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt. Seega kuulub elatis välja mõistmisele hagi esitamise päevast alates, s.o. 12.maist 2009.a. Kohus leiab, et hageja nõue elatise väljamõistmiseks summas 2175.00 krooni on asjaoludega õiguslikult ja kohus rahuldab selle. PKS § 61 lg 3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma. Poolte menetluskulud jätab kohus nende endi kanda (TsMS § 164 lg 3). TsMS § 468 1 p 2 alusel tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ingrid Niinemägi Kohtunik

3