2-08-69007/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-69007

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

3. august 2009, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi

T. P. hagi K. V. vastu elatise nõudes Hagihind

18 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja T. P. , ik XXX, elukoht XXX; kostja K. V. , ik XXX, rahvastikuregistrisse kantud elukoht XXX, tegelik elukoht teadmata, hagiavaldus kätte toimetatud Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. RESOLUTSIOON Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1 ja 3, 174 lg 1 ja 2, 407 lg 1, 415, kohus o t s u s t a s:

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista K. V. lt T. P. kasuks elatis 2000 (kaks tuhat) krooni kuus lapse S. P. i ülalpidamiseks alates 21. oktoobrist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni 05. juunil 2014.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

4. T. P. i menetluskulud kannab K. V. . Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kohus taastab menetluse, kui pool, kelle kohalolekuta tagaseljaotsus tehti, taotleb 14 päeva jooksul otsuse kättesaamisest kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule. Seetõttu tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata.

Hageja nõue

T. P. esitas 21.10.2008 Tartu Maakohtusse hagi K. V. vastu elatise väljamõistmiseks poeg S. P. ile (endise perekonnanimega V. ). Hageja on kohtule esitanud S. V. sünnitunnistuse ja Elva Linnavalitsuse korralduse S. V. perekonnanime muutmise kohta. Hageja palub kohtul välja mõista elatis 2000 krooni kuus alates hagi esitamisest kohtusse.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostjale on Ametlikes Teadaannetes 27.04.2009 avaldamisega 26.05.2009 kätte toimetatud hagi ja kohtumäärus. Kostja oli kohustatud hagile kirjalikult vastama 28 päeva jooksul.

Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.

Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 2000 krooni kuus S. P. i ülalpidamiseks alates 21.10.2008. Pooltel on õigus pöörduda uuesti kohtusse elatusraha suuruse muutmiseks lapse vajaduste või vanemate varalise seisundi muutumisel. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik