2-08-50126/27 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht

23. juuli 2009.a. Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-50126 Tsiviilasi Ixxxxx Txxxxxxxx hagiavaldus ÜxxxxTxxxxxxxx vastu lapsele elatise saamiseks ja Üxxx Txxxxxxxxx vastuhagi lapse elukoha määramise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Menetlusosalised Hageja: Ixxxxx Txxxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); tel xxxxxxxxx, esindaja: vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein, epost: karina@advokaadid.ee Kostja: Üxxx Txxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), tel.xxxxxxxxxx.Esindaja: vandeadvokaat Marina Valge, Advokaadibüroo Valge&Uiga; e-post: marina@valgejauiga.ee Kohtuistungi aeg 23.juuli 2009

RESOLUTSIOON:

Kinnitada Ixxxxx Txxxxxxxx ja Üxxx Txxxxxxxx vahel 23.07.2009a. sõlmitud kompromiss, mis seisneb alljärgnevas:

1. Lapse Kxxxxx Txxxxxxxx, sünd. xxxxxxxxxxx elukoht on Ema elukoht.

2. Pooled lepivad kokku, et Isa ja Lapse kokkusaamise kord on alljärgnev: 2.1.Laps on Isa juures igal teisel nädalavahetusel (s.o reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni). 2.2.Ema paneb Lapse reede õhtul xxxxxx bussi peale ja teavitab Isa Lapse saabumisest. Isa läheb Lapselexxxxxxxxxxx vastu. 2.3.Isa paneb Lapse pühapäeva õhtul xxxxxxxxxx bussi peale ja teavitab Ema Lapse saabumisest. Ema läheb Lapsele xxxxxx vastu. 2.4.Koolivaheaegadel on Laps poole aega Emaga ja pool aega Isaga. Pooled kooskõlastavad enne koolivaheaega täpse Isa ja Lapse koosviibimise aja. 2.5.2009.a augustis viibib Laps Isa juures augusti 2. või 3. nädalal 1 (ühe) nädala vastavalt Lapse soovile. 2.6.Jõulude ja aastavahetuse ajal on Laps Ema ja Isa juures järgnevalt:

2 2.7.Jõululaupäeval on Laps ühe vanema juures ja I ning II jõulupühal teise vanema juures. Järgmisel aastal vastupidi – jõululaupäeval selle vanema juures, kellega eelmine aasta oldi koos I ja II pühal jne. 2.8.Aastavahetusel on Laps vanemate juures vaheldumisi.

3. Vanemad ei takista Lapsel lapse isiklike asjade kasutamist ega teise vanema juurde kaasa võtmist.

4. Isa tasub Emale lapse ülalpidamiseks elatist alates 1. juulist 2008.a 2631 krooni kuus (miinimumelatis 2175 kroonis kuus + tulumaks 456 krooni kuus), kuid mitte vähem kui kehtiv miinimumelatis+tulumaks, kuni Lapse täisealiseks saamiseni, so kuni 19. märtsini 2018, või kuni õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis või kutsekoolis kui Laps jätkab õpinguid nimetatud õppeasutustes täisealiseks saamisel. 5.Isa tasub Kompromissi p 4 kokkulepitud elatist Ema arveldusarvele iga kuu 25. kuupäevaks.

6. Perioodil 1. juuli 2008.a kuni 1. juuli 2009.a tekkinud elatisevõlgnevuse summas

18 522 krooni (kaheksateist tuhat viissada kakskümmend kaks krooni) tasub Isa Emale kuue kuu jooksul alates 1. augustist 2009.a igakuiselt võrdsetes osades, so 3087 krooni kuus iga kuu 25. kuupäevaks.

Lõpetada hagi tagamise korras toimunud õigussuhte esialgne reguleerimine.

Lõpetada tsiviilasjas nr 2-08-50126 menetlus.

Menetluskulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Määrus tuleb saata Ixxxxx Txxxxxxxxxx ja Üxxx Txxxxxxxx esindajale.

Edasikaebamise kord Määrusele ei saa esitada määruskaebust, kuna pooled on loobunud edasikaebeõigusest.

Asjaolud

Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas on menetluses alates juulist 2008 Ixxxxx Txxxxxxxx hagiavaldus Üxxx Txxxxxxxxx vastu lapsele makstava elatise väljamõistmiseks, Üxxx Txxxxxxxx vastuhagi lapse elukoha määramiseks. Hagi on esitatud 21.07.2008 Ixxxxx Txxxxxxxx poolt lapsele elatise saamiseks. Pooltel on ühine tütar Kxxxxx, sünd. xxxxxxxxxx, kes elab hageja juures. Kostja vastates 02.09.2008 hagile esitas vastuhagi, taotledes lapse elukoha kindlaksmääramist tema juurde. Kohus määrusega 08.01.2009 ja 15.06.2009 reguleeris esialgset õigussuhet ja määras kindlaks Üxxx xxxxxxxxx lapsega suhtlemise korra ja kohustas Ü.Txxxxxxxx maksma elatist lapse ülalpidamiseks. Kohus määras, et elatist tuleb maksta ja suhtlemiskord kehtib selle määruse alusel kuni asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

Kohtuistungil 13.aprillil kohus TsMS § 561 lg.1, lg.2 alusel määras pooltele kohtuvälise nõustamise, et oleks väljavaateid asja lahendamiseks asjaosaliste kokkuleppel.

3

Kohtuistungile 23.juulil ilmusid pooled koos oma esindajatega. Peeti läbirääkimisi ja vormistati kompromiss IxxxxxxTxxxxxxxx ja Üxxx Txxxxxxxx, keda esindab vandeadvokaat Marina Valge, vahel. Kohtuistungil pooled kinnitasid, et nad jäävad kompromissis kirjpandu juurde ja paluvad kompromissi kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Edasikaebeõigust kasutada ei soovi. Pooled on hoolikalt läbi arutanud kompromissi tingimused ja on teadlikud kompromissi õiguslikest tagajärgedest. Ü.Txxxxxxxx esindaja selgitas, et raske punkt oli elatisevõla tasumise aeg, kuid Üxxx Txxxxxxxx püüab sellega toime tulla. I.Txxxxxxxx selgituse kohaselt on tema elukoht vahetunud ja lapse elukoht koos temaga.I.Txxxxxxxx seletuse kohaselt on tal kavatsus Kxxxxxxx ka edaspidi psühholoogi juures käia.

Kohtu seisukohad

Kohus on seisukohal, et sõlmitud kompromissi saab kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Kohtumenetlus on asjas kestnud alates 21.juulis 2008. On toimunud kirjalik eelmenetlus, korduvaid menetlusosaliste ja lapse ärakuulamisi kohtu poolt, kohtuistung 13.aprillil. On toimunud kohtuväline nõustamine. Kõige selle tulemus on, et vanemad on lapsega seotud küsimustes suutnud sõlmida kompromissi. Vanemad rõhutavad kompromissi p.1 ja 8, et nad peavad silmas eelkõige lapse huve. Lapse huvidest lähtumine on lapsesse puutuvate vaidluste lahendamisel kesksel kohal ja lapse huvide kaitsmise eesmärgil ongi määratud kogu eelmenetlus toimuma. Seetõttu ongi eesmärgipärane ja TsMS § 561 lg.2 kooskõlas, et eelmenetluse tulemusena on asjaosalised jõudnud kompromissi sõlmimist võimaldavatele seisukohtadele.

Poolte vahel sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on kompromissi võimalik täita. Kompromiss peab silmas lapse huve, eelkõige lapsele stabiilse elukorralduse loomist. Kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest, muuhulgas TsMS § 432 sisust. TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Pooled on kompromissiga kokku leppinud ja taotlenud kohtult menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitamise võimalusest loobumist. Kohus leiab, et vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 on võimalik taotlus rahuldada ja poolte kokkuleppel tuleb määruskaebuse esitamise võimalus välistada.

Menetluskulude jaotus:

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

4 Pooled ei kompromissis käsitlenud menetluskulude kandmist. Sellest järeldub, et menetluskulude kandmine toimub vastavalt seaduses selle kohta sätestatule, s.t. menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Kohtunik Ü.Raag