2-09-21055/6 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 29.juuli 2009.a Paide

Tsiviilasja number 2-09-21055

Kohtuasi

M K hagi J K vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: M K, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx

Kostja: J K, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg 29.juulil 2009.a kirjalikus eelmenetluses

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista J K M K kasuks elatis 2175.00 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alaealise tütre K K (sündinud xx.xxxxxxl xxxxx) ülalpidamiseks alates 11.maist 2009.a kuni tütar katrini täisealiseks saamiseni 18.novembril 2014.a.

3. Tunnistada tagaseljaotsus viivitamata tagatiseta täidetavaks.

EDASIKAEBAMISE KORD J K ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. J K võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. M K võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTU SEISUKOHAD 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja taotlusel tema hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid, menetlusse võtmise määrus ja teade hagi menetlusse võtmise kohta on kostjale isiklikult kättetoimetatud (tl 15). TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Tsiviilasi nr 2-09-21055

2 (2) 2. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealist last. Hageja nõue tuleneb asjaoludest, et pooled on 18.novembril 1996.a sündinud lapse Katrin Kasemaa vanemad; et poolte alaealine tütar elab hageja juures ning et kostja ei ole alates 2008.a oktoobrist osa võtnud tütre ülalpidamisest. TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuna kostja ei ole vabatahtlikult oma alaealisele tütrele alates 2008.a oktoobrikuust ülalpidamist (elatist) andnud, on ta rikkunud PKS §-st 60 tulenevat alaealise lapse ülalpidamiskohustust. See asjaolu annab lapsega koos elavale vanemale (hagejale) õigustuse nõuda kostjalt tütre ülalpidamiseks elatist. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjalt elatise saamiseks alaealise tütre Katrin Kasemaa ülalpidamiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

3. PKS § 61 lg 4 mõtte kohaselt peab ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ kohaselt on alates 01.01.2008.a kuupalga alammäär täistööaja korral 4350 krooni. Seega – alates 01.01.2008.a on igakuine minimaalne elatusraha ühele lapsele 2175 krooni kuus. Hageja nõuabki kostjalt igakuist elatusraha seaduses sätestatud minimaalmääras. Hageja soov saada kostjalt sellises ulatuses elatusraha alaealise tütre ülalpidamiseks on igati põhjendatud ja seaduslik. Kostja pole hageja nõutud elatuse suurust vaidlustanud. PKS § 61 lg-tes 5 ja 6 sätestatud asjaolusid hagi asjaoludest ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude elatise saamiseks hagiavalduses nõutud ulatuses, st 2175 krooni kuus.

4. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud, mis ajast peaks kohus kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise välja mõistma. Seega tuleb elatis välja mõista PKS § 70 lg-s 1 sätestatud ajast, st elatishagi esitamisest 11.05.2009.a ja seda kuni tütar Katrini täisealiseks saamiseni.

5. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Sirje Lahesoo Kohtunik