2-09-35053/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-35053

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht

29. juulil 2009.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-35053 Tsiviilasi Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus R R eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Narva Linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu, registrikood: 75009148; asukoht: Linda 4, Narva 20309) Asjast puudutatud isik: R R (isikukood: xxx; eluskoht: xxx) Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Resolutsioon

1. Keelduda Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus R R eestkostja määramiseks menetlusse võtmisest.

2. Kohtumääruse jõustumisel tagastada esitatud avaldus koos lisadega esitajale.

Edasikaebamise kord

Menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 400 (nelisada) krooni.

Asjaolud

Viru Maakohtusse saabus 20.07.2009.a Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus R R eestkostja määramiseks. Hagiavalduse järgi R R on töövõimetupensionär (töövõime kaotus on 90%). Arstliku ekspertiisi 04.10.2007.a otsusega nr. 373397 R R on määratud raske puue. R R on psühhiaatri ravil 1982.aastast, 1985.aastast on töövõimetu, ta oli 1986-1994 erihooldekodus. Diagnoos: paranoidne skisofreenia, sügava defektiga tunde-tahteelus. Psüühilise seisundi tõttu vajab ta pidevalt kõrvalabi, juhendamist ja hooldust. SA Narva Haigla polikliiniku psühhiaatria kabineti vanemarsti arvamuse kohaselt R R orienteeritud õigesti. Esineb jälitus-, kahjustusluul, ähvardava sisuga kuulmishallutsinatsioonid. Põhimeeleolu düspooriline. Negativislik. Sageli karjub, eriti ööseti. Periooditi keeldub söömast. Kodust praktiliselt väljas ei käimitte millegagi ei tegele. Haiguskriitika puudub. R R on vallaline, lapsi ega teisi lähedasi ei ole. R R vajab kõrvalabi igal tööpäeval, kuna ta ei tule iseseisvalt toime hügieenitoimingute, suhtlemise ega liikumisega. Praktiliselt voodihaige. Mingeid vallasja kinnisasju R R ei oma. Tema pensioni ja sotsiaaltoetuse väljamaksmise viis on kojukanne. R R on tõelised raskused oma pensioni saamisega ning oma toimetulekuks rahavahendite kasutamisega. Haiguse tõttu ei ole R R võimeline iseseisvalt kasutada oma õigusi ega sooritada mingeid tehinguid. Ta vajab eestkostja tema isiklike õiguste ning huvide kaitseks, tema eest hoolduse korraldamiseks vastavalt tervise seisundile. Avaldaja ei saa leida füüsilist isikut, kes võib R R eestkostjana. Lähtudes eeltoodust palub avaldaja: 1) seada R R eeskoste tähtajaga 5 (viis) aastat; 2) panna eestkostja ülesannete täitmine eeskosteasutusele Narva linnale 5 (viieks) aastaks, kuid mitte kauem, kui füüsilisest

2-09-35053

2(2) isikust eestkostja määramiseni; 3) määrata R R kohtupsühhiaatriline ekspertiis.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et Narva Linna Sotsiaalabiameti avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Seega avalduse menetlusse võtmisel juhindutakse TsMS §-dest 371 ja 372, mis reguleerivad hagi menetlusse võtmise otsustamist ja hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.

Kohus, analüüsides avalduses esitatud faktilisi asjaolusid, leiab et ei ole olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse avalduse rahuldamiseks. Kohus leiab et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna avaldusega ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki ja avaldaja õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades esitatud faktiliste väidete õigsust.

Vastavalt Perekonnaseaduse (PkS) §-le 95 teostab eestkostet kohtu määratud eestkostja. Kohalik omavalitsus on oma organite kaudu eestkosteasutuseks, kes korraldab eestkostet, kui isikul eestkostja puudub (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr. 3-2-1-141-05 väljendatud seisukoht). Eestkostjaks saab PkS § 95 lg 3 mõtte kohaselt aga olla vaid füüsiline isik (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsustes nr 3-2-1-101-05 ja nr 3-2-1-151-08 väljendatud seisukoht). Eestkosteasutus täidab vastavalt PkS § 95 lg-le 5 eestkostja ülesandeid kuni isikule eestkostja määramiseni.

Eestkosteasutust ei saa võrdsustada eestkostjaga, kuna eestkostja peab PkS § 93 lg 1 järgi määrama kohus ja eestkostjaks saab PkS § 95 lg 3 mõtte kohaselt olla vaid füüsiline isik. Eestkosteasutusel on perekonnaseadusest tulenev kohustus täita eeskostja ülesandeid kuni eestkostja leidmiseni eestkostet vajavale isikule, kuid kohaliku omavalituse eestkostjaks määramist seadus ette ei näe, kuna selleks puudub vajadus ja seadusest tulenev võimalus. Samadel põhjustel pole võimalik määrata kohalikku omavalitsust eestkostjaks ka ajutiselt, kuni eestkostja leidmiseni, seda enam 5 aastaks. Seega avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 2 kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada.

Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Vastavalt TsMS § 172 lg 2 kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Menetluskulud jäävad avaldaja, Narva linna, kanda.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov