3-09-1269/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuli 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-1269 Haldusasi AS Regio kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 8. mai 2009. a otsuse tühistamiseks vaidlustuses Maa-ameti hanketea- te riigihankes „Aadressiandmete süsteemi tarkvara täiendami- ne“ (registreerimisnumber 112387) õigusaktidega kooskõlla viimiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebuse esitaja – AS Regio, esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja advokaat Neve Uudelt; Vastustaja – Maa-amet, esindaja vandeadvokaat Martin Män- nik; Vastustaja – Riigihangete vaidlustuskomisjon Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Resolutsioon 1. Võtta vastu kaebusest loobumine ja lõpetada asja menetlus. 2. Jätta rahuldamata Maa-ameti taotlus menetlusku- lude väljamõistmiseks AS-il Regio ning jätta menet- luskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Haldus- kohtule 30 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Regio esitas 11. mail 2009. a riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) § 129 lg-st 1 lähtudes Tal- linna Ringkonnakohtule kaebuse, milles palus tühistada Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustus- komisjoni 8. mai 2009. a otsuse nr 97-09/112387.

2 2. Tallinna Ringkonnakohus võttis 12. mai 2009 määrusega AS Regio kaebuse menetlusse ja rahul- das AS Regio esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas hankemenetluse Maa-ameti riigihankes „Aad- ressiandmete süsteemi tarkvara täiendamine“ (registreerimisnumber 112387).

3. Maa-ameti taotluse alusel tühistas Tallinna Ringkonnakohus 20. mai 2009. a määrusega oma 12.mai 2009. a esialgse õiguskaitse määruse.

4. AS Regio esitas 5. juunil 2009. a Tallinna Ringkonnakohtule avalduse kaebusest loobumiseks ja tasutud riigilõivust poole tagastamiseks. Menetluskulud palus jätta menetlusosaliste enda kanda. Maa- amet palus 5. juuni 2009. a vastuses kaebusest loobumine vastu võtta ning taotles menetluskulude väljamõistmist AS-ilt Regio.

5. Riigikohtu üldkogu tunnistas 8. juuni 2009. a kohtuotsusega asjas nr 3-4-1-7-08 RHS § 129 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Otsuse kohaselt saab Riigihangete Ameti juures oleva vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitada kaebuse esimese astme halduskohtule, mistõttu saatis Tallinna Ringkonnakohus 9. juuni 2009. a määrusega AS-i Regio kaebuse koos loobumise avaldusega lahen- damiseks Tallinna Halduskohtule.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus leiab, et AS-i Regio kaebusest loobumine tuleb HKMS § 21 lg 1 alusel vastu võtta ja asja menetlus HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Kaebuse esitaja on 5. juunil 2009. a esitatud avalduse kohaselt teadlik loobumise tagajärgedest ning seega puuduvad loobumise vastuvõtmist takistavad asjaolud.

7. Kohus jätab rahuldamata Maa-ameti taotluse mõista tema menetluskulud väljas AS-ilt Regio. Rii- gikohus on mitmetes kohtulahendites, sealhulgas 14. jaanuari 2009. a otsuses nr 3-3-1-62-08 selgita- nud, et haldusorganil ei ole halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine keelatud, kuid selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist kae- buse esitajalt, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Vara ja teenuste hankimine asutuse töö tagamiseks on kahtlemata iga asutuse rutiinne tegevus. Käes- olev hankemenetlusvaidlus ei välju Maa-ameti igapäevase põhitegevuse raamidest ning ei ole kohtu arvates materiaal- ega menetlusõiguslikult sedavõrd keerukas, et Maa-ameti koosseisuline ametnik ei oleks ilmselgelt olnud suuteline halduskohtus Maa-ametit kohtuvaidluses esindama. Ebaoluline on seejuures asjaolu, kas asutuse jurist on lubatud puhkusele – vastasel korral seataks haldusorganiga vaidleva isiku kohustus tasuda haldusorgani õigusabikulusid sõltuvusse meelevaldsest asjaolust – millal üks riigiametnik puhkab. Kohus ei sea mingil moel kahtluse alla Maa-ametile osutatud õigusabi professionaalsust ja möönab, et asutusel on suure avaliku huviga vaidluse puhul oma teatud juhtudel otstarbekas ka õigusteenust riskide maandamiseks sisse osta, kuid see ei tähenda, et vastavad kulud peab tingimata kandma isik, kes on realiseerinud oma põhiseaduslikku õigust ja pöördunud riigivõimu väidetava omavoli vastu kohtusse. Sarnaselt kaebajaga jääb kohtule arusaamatuks vastustaja väidetud seos käesoleva haldusasja õigusabi kulude kandmise vaidluse ja pooltevahelise teise kohtuvaidluse vahel.

8. AS-i Regio tasutud riigilõivust HKMS § 84 lg 5 p 2 alusel poole tagastamise taotluse lahendab riigilõivuseaduse § 12 lg-st 1 ja rahandusministri 29. detsembri 2006. a määruse nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ §-st 10 tulenevalt Tallinna Ring- konnakohus kui riigilõivu võtnud asutus. Kaebajal on võimalik esitada ringkonnakohtule nimetatud korra nõuetele vastav avaldus. Ühtlasi tuleks võtta seisukoht, kas kujunenud olukorras tuleb kaebuse

3 esitajale loobumise eest tagastada pool ringkonnakohtule tasutud riigilõivust või pool halduskohtule esitatava kaebuse pealt tasumisele kuuluvast lõivust (250 krooni) ja ülejäänud tagastada kui enam- makstud. Nimelt tuleb RLS § 56 lg 16 kohaselt tasuda riigilõivu käesoleva seaduse §-s 222 sätestatud määras (10 000 või 20 000 krooni) ringkonnakohtule Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustus- komisjoni otsuse peale kaebuse esitamisel. Ringkonnakohus võttis käesoleval juhul riigilõivu sellise kaebuse esitamise pealt, mille lahendamine ei kuulunud põhiseadusevastase RHS sätte kohaselt tema pädevusse. Kaebus tulnuks teoreetiliselt algusest peale esitada halduskohtule ja jätta RHS § 129 lg 1 kohaldamata. Halduskohtusse pöördumisel tulnuks tasuda lõivu 250 krooni vastavalt RLS §-le 56 lg 11. Kuna ringkonnakohtule ei saa ega saanud Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse peale otse kaebust esitada, on ka RLS § 56 lg 16 regulatiivse sisuta. Kohus märgib, et ringkonnakohtu seisukoht selles küsimuses oleks vajalik ka õiguse ühetaolise kohaldamise ja kohtupraktika ühtlustamise seisu- kohalt.

9. Kohus märgib, et tehnilistel põhjustel ei võimalda kohtute infosüsteem jätkata ringkonnakohtus alustatud kohtuasjas menetlust esimese astme kohtus, mistõttu on esimese astme kohtuasjal uus num- ber.

Villem Lapimaa