2-09-27181/4 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1 2-09-27181

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisel põhinev otsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuli 2009. a Haapsalu kohtumaja, kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-09-27181 Tsiviilasi R. M. hagi A. M. vastu väljamõistetud igakuise elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 6075 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R. M. (isikukood *, elukoht * ) Kostja A. M. (isikukood * elukoht * )

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. 2. Suurendada kostjalt A. M.’lt (isikukood *) * Maakohtu * kohtuotsusega väljamõistetavat elatist hageja R. M. (isikukood *) kasuks lapse K. M. (isikukood *) ülalpidamiseks alates 09. juunist 2009.a. 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) kroonini kuus kuni K. M. täisealiseks saamiseni *. Menetluskulude jaotus

Jätta hageja menetluskulud kostja kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetluse käik

09.06.2009.a. esitas R. M. hagiavalduse A. M. vastu, milles hageja palub suurendada * Maakohtu * kohtuotsusega väljamõistetud elatist 1500 kroonilt 2175 kroonini kuus kuni lapse K. M. täisealiseks saamiseni kuni * alates hagiavalduse kohtule esitamise päevast.

2 11. juunil 2009.a tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat vastama kohtule 14 päeva jooksul arvates kohtu nõude kättesaamisest.

07. juulil 2009.a esitas kostja kohtule oma kirjaliku vastuse, milles tunnistab esitatud hagiavaldust.

Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud ja hageja poolt esitatud tõendid

Hageja R. M. palub hagiavalduses suurendada kostjalt A. M.’lt * Maakohtu * kohtuotsusega väljamõistetud elatist 1500 kroonilt 2175 kroonini kuus kuni lapse K. M. täisealiseks saamiseni kuni * alates hagiavalduse kohtule esitamise päevast. Hagiavalduse kohaselt õpib K. M. * *. klassis. Hageja R. M. ei tööta alates 2007. aastast seoses lapse sünniga. Hageja sissetulekuks on lastetoetus summas 1200 krooni ja kostja poolt makstav elatis 1500 krooni. Kuna lapse vajadused on võrreldes 2003. aastaga suurenenud, siis palub hageja suurendada kohtuotsusega väljamõistetud elatist kuni käesoleval ajal kehtiva elatise alammäärani, mis ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja esitas koopia * Maakohtu kohtuotsusest /tl 6-7/.

Kostja kirjalikud väited

07.07.2009.a. kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagiavaldusele tunnistas kostja esitatud hagiavaldust. Kostja rõhutas, et ta ei ole kunagi jätnud täitmata lapse ülalpidamiskohustust ja leidis, et hageja oleks võinud ka kohtuväliselt tema poolt pöörduda seoses lapse ülalpidamisega.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb rahuldada. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS ) § 440 lg 1-3 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik asi lahendada ilma kohtuistungit pidamata, sest kostja on võtnud hagiavalduse eelmenetluses õigeks. TsMS § 444 lg 4 järgi kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.

Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt vanem, on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 ja 2 sätetel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjalt tuleb suurendada * Maakohtu * kohtuotsusega väljamõistetud elatist 1500 kroonilt 2175 kroonini kuus alates 09. juunist 2009.a . Kostja on võtnud hagi õigeks ja kohus rahuldab hagi.

3

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, seega jäävad hageja kohtukulud kostja kanda.

Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Ruth Sild

kohtunik