3-09-1338/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 24. juuli 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-1338 (endine 3-08-2222)

Haldusasi AS-i Merko Ehitus kaebus Maanteeameti poolt 25. septembril 2008. a ja 8. oktoobril 2008. a avaldatud hanketeadete nr 10840 ning Riigihangete vaidlustuskomisjoni 30. oktoobri 2008. a otsuse nr 134-08/108402 tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebuse esitaja – AS-i Merko Ehitus, esindajad vandeadvokaat Leon Glikman ja vandeadvokaadi vanemabi Helmeri Indela; Vastustaja – Maanteeamet, esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus; Vastustaja – Riigihangete vaidlustuskomisjon Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Resolutsioon Võtta vastu kaebusest loobumine ja lõpetada asja menetlus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maanteeamet avaldas 25. septembril 2008. a riiklikus riigihangete registris hanketeate nr 108402, millega kuulutati välja riigihange "E263 Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimine ja ehitus". Hanketeate kohaselt oli hankemenetluse liigiks väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus. Taotluste esitamise tähtaeg oli 4. november 2008. a ja pakkumuste avamise aeg 17. märts 2009. a. Teade saadeti ka Euroopa Ühenduse Ametlike Väljaannete Talitusele.

2. AS Merko Ehitus esitas Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile (edaspidi: vaidlustuskomisjon) vaidlustuse, milles palus kohustada Maanteeametit viima nimetatud riigihankes avaldatud hanketeade vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. Vaidlustati hanketeate punkte IV.1.1), IV.1.2) ja III.1.2). Vaidlustuses leiti muuhulgas, et hanketeade on vastuolus riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) § 23 lg-ga 3, sest puuduvad RHS § 27 lg-tes 2 ja 3 märgitud alused väljakuu-

2 lutamisega läbirääkimistega hankemenetluse korraldamiseks. Maanteeamet avaldas 8. oktoobril 2008 hanketeate, millega muutis taotlejate kvalifitseerimise tingimusi.

3. Vaidlustuskomisjoni 30. oktoobri 2008. a otsusega jäeti AS Merko Ehitus vaidlustus rahuldamata.

4. AS Merko Ehitus esitas 6. novembril 2008. a Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada vaidlustuskomisjoni 30. oktoobri 2008. a otsus nr 134-08/108402 ja teha uus otsus, millega kohustada Maanteeametit viima hanketeated nr 108402 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. Tallinna Ringkonnakohtu 11. detsembri 2008. a otsusega jäeti AS Merko Ehitus apellatsioonkaebus rahuldamata.

5. Riigikohtu halduskolleegiumi 12. juuni 2009. a otsusega nr 3-3-1-35-09 tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 11. detsembri 2008. a otsus haldusasjas nr 3-08-2222 ja saadeti AS Merko Ehitus kaebus lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Riigikohus viitas RHS § 129 lg-le 1, mis sätestab: "Kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatakse hankija asukoha järgsele ringkonnakohtule ning selle menetlemisele kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikus apellatsioonkaebuse kohta sätestatut käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Halduskohus ei ole esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi käesoleva seaduse § 117 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjades." See säte välistab riigihanke asjades kaebuse esitamise halduskohtule. Riigikohtu üldkogu hindas RHS § 129 lg 1 vastavust põhiseadusele ja 8. juuni 2009. a otsusega asjas nr 3-4-1-7-08 tunnistas RHS § 129 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Seega ei olnud Tallinna Ringkonnakohtul pädevust lahendada AS-i Merko Ehitus kaebust ning asi tuleb saata lahendamiseks pädevale esimese astme kohtule.

6. Tallinna Halduskohtu 22. juuni 2009. a määrusega võeti AS Merko Ehitus kaebus menetlusse ning määrati kohtuistungi ajaks 29. juuli 2009. a kl 11.00.

7. AS Merko Ehitus esitas 21. juulil 2009. a kohtule avalduse kaebusest loobumiseks.

8. Maanteeamet nõustub menetluse lõpetamisega ning menetluskulude nõuet ei esita.

9. Riigihangete vaidlustuskomisjon ei esitanud kohtu määratud tähtajaks seisukohta menetluse lõpetamise ja menetluskulude küsimuses.

KOHTU SEISUKOHT

10. Kohus leidis, et AS-i Merko Ehitus kaebusest loobumine tuleb HKMS § 21 lg 1 alusel vastu võtta ja asja menetlus tuleb HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Kaebuse esitaja on avalduse kohaselt teadlik loobumise tagajärgedest ning puuduvad loobumise vastuvõtmist takistavad asjaolud.

11. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

12. AS-i Merko Ehitus tasutud riigilõivust HKMS § 84 lg 5 p 2 alusel poole tagastamise taotluse lahendab riigilõivuseaduse § 12 lg-st 1 ja rahandusministri 29. detsembri 2006. a määruse nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ §-st 10 tulenevalt Tallinna Ringkonnakohus kui riigilõivu võtnud asutus. Kaebajal on võimalik esitada ringkonnakohtule nimetatud korra nõuetele vastav avaldus. Ühtlasi tuleks võtta seisukoht, kas kujunenud olukorras tuleb kaebu-

3 se esitajale loobumise eest tagastada pool ringkonnakohtule tasutud riigilõivust või pool halduskohtule esitatava kaebuse pealt tasumisele kuuluvast lõivust (250 krooni) ja ülejäänud tagastada kui enammakstud. Nimelt tuleb RLS § 56 lg 16 kohaselt tasuda riigilõivu käesoleva seaduse §-s 222 sätestatud määras (10 000 või 20 000 krooni) ringkonnakohtule Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamisel. Ringkonnakohus võttis käesoleval juhul riigilõivu sellise kaebuse esitamise pealt, mille lahendamine ei kuulunud põhiseadusevastase RHS sätte kohaselt tema pädevusse. Kaebus tulnuks teoreetiliselt algusest peale esitada halduskohtule ja jätta RHS § 129 lg 1 kohaldamata. Halduskohtusse pöördumisel tulnuks tasuda lõivu 250 krooni vastavalt RLS §-le 56 lg 11. Kuna ringkonnakohtule ei saa ega saanud Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse peale otse kaebust esitada, on ka RLS § 56 lg 16 regulatiivse sisuta. Kohus märgib, et ringkonnakohtu seisukoht selles küsimuses oleks vajalik ka õiguse ühetaolise kohaldamise ja kohtupraktika ühtlustamise seisukohalt.

13. Kohus märgib, et tehnilistel põhjustel ei võimalda kohtute infosüsteem jätkata ringkonnakohtus alustatud kohtuasjas menetlust esimese astme kohtus, mistõttu on esimese astme kohtuasjal uus number.

Villem Lapimaa