2-08-74812/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-08-74812 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 06. juulil 2009, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi J P hagi S M vastu elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 19 602 krooni (üheksateist tuhat kuussada kaks krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J P (ik xxx, elukoht xxx) Kostja: S M (ik xxx, elukoht xxx) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev 16.06.2009, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Šilina, tõlk Sirje Sirnask Istungil osalenud isikud Pooled Resolutsioon 1. J P hagi rahuldada täies ulatuses. 2. Muuta Sillamäe Linnakohtu 22.04.1999.a otsusega tsiviilasjas nr 2-227 S M J M (praegu P) kasuks lapse M M ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat. 3. Mõista S M välja J P kasuks poja M M, sünd xxx, ülalpidamiseks alates 11.11.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o xxx, igakuiselt elatis summas 2178 krooni (1800 krooni + 21% tulumaks). 4. Elatis tuleb kanda M M arvelduskontole nr xxx SEB pangas selgitusega: alimendid. 5. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulud Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-74812 jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@just.ee või tarturk.menetlus@just.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

Tsiviilasi nr 2-08-74812 Viru Maakohtu 06.07.2009 otsus

2(6) kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 11.11.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt pooltel on ühine laps – poeg M M, sünd xxx, kes elab koos emaga ja on tema ülalpidamisel.

Praegu hageja saab elatist 390 krooni kuus, aga kulutused lapse peale on kasvanud ja sellest summast ei piisa.

Hagejal on 3-toaline korter Sillamäel, hageja ei tööta.

Lapse igakuised vajadused moodustavad 3350 krooni kuus. Hageja palub mõista elatis summas 1800 krooni kuus pluss tulumaks, alates hagi esitamisest, ja kanda raha M M arvelduskontole xxx SEB pangas selgitusega: alimendid.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Hageja palub mõista kostjalt välja elatis summas 1800 krooni pluss tulumaks, hagiavaldus on esitatud 11.11.2008, seega antud asja hagihind moodustab 19 602 krooni (1800 krooni + 21% tulumaks) * 9 kuud).

KOSTJA VASTUVÄITED

Vastavalt hagi vastusele (tl 24-25) Sillamäe Linnakohtu 22.04.1999.a kohtuotsusega mõisteti kostjalt välja poolte ühise alaealise lapse M M (isikukood xxx) ülalpidamiseks hageja kasuks elatis summas 500 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Hageja on esitanud nõude suurendada elatist lapse ülalpidamiseks kuni 2178 kroonini.

Tsiviilasi nr 2-08-74812 Viru Maakohtu 06.07.2009 otsus

3(6)

Vastuseks hageja poolt esitatud hagiavaldusele väljamõistetud elatise suurendamise nõudes teatas kostja, et hagi tunnistab osaliselt.

Kostja tegi hagejale ettepaneku sõlmida kompromiss elatisemääraga summas 1200 krooni igakuiselt ja lõpetada asja menetlus.

Kostja varaline seisund ei võimalda tasuda elatist nõutud ulatuses.

Kostja hetke sissetulek arvestades mahaarvamisi summas 8031 krooni. Võttes arvesse elatise suurendamise aktsepteeritud ulatuses on tulusaldo 7331 krooni. Kostja ülalpidamisel on ka poeg M M arvestades ka M M ülalpidamiskulutusi sarnases ulatuses on tulujääk summas 6131 krooni. Antud summast kuuluvad mahaarvestamisele kostja igapäevased vajadused st eluruumi ülalpidamine ca 2000 krooni, toitlustus-, sideja transpordikulud (töölkäimisel) ca 2500 krooni. Lisaks on kostja poolt omandatud 2008.a eluruum (elukoha asukoht), millise eest tasub ta laenumakseid enda elukaaslase kaasabil igakuiselt summas 4800 krooni. Juhul, kui asuda seisukohale, et antud laen ei ole asjassepuutuv juhib kostja tähelepanu asjaolule, et seoses kinnisvarahindade langusega ei ole võimalik kinnisvara võõrandada selle ostuhinnaga ja seega igal juhul on kostja sunnitud laenu tagastama. Elatise väljamõistmine nõutud ulatuses toob vältimatult kaasa olukorra, kus kostja elatusvahendeid ei jätku tema enda ja teise alaealise lapse ülalpidamiseks.

Sissetuleku parandamine ei ole seoses valitseva majandusliku olukorraga võimalik, seega kostja varaline seisund ei parane ka lähitulevikus. Alates mai 2009.a tööandja väitel väheneb kostja töötasu 30-35 % ulatuses seoses tööandja majandusraskustega (töötasu alates maikuust ca 5600 krooni).

Kostja möönab, et lapse ülalpidamiseks on vaialikud täiendavad rahalised vahendid seetõttu on ta nõus igakuiselt tasuma lapse ülalpidamiseks 1200 krooni. Nimetatud juhul on ka kostjale allesjäävad rahalised vahendid nn äraelamist võimaldavad.

Eeltoodust lähtudes on kostja seisukohal, et eelnimetatud asjaolud on mõjuvad elatise väljamõistmiseks alla alammäära, seega hageja nõue ei ole osaliselt põhjendatud ning ei kuulu täies ulatuses rahuldamisele. Kostja on nõus jätkama lapsele elatise tasumist kokku summas 1200 krooni kuni kostja varalise seisundi paranemiseni.

Kostja edastas kokkuleppe projekti, millise nõustumisega palus hagejal see allkirjastada ja tagastada kinnitamiseks kohtule.

Kostja palub rahuldada hageja poolt esitatud väljamõistetud elatise suurendamise nõue osaliselt st välja mõista elatis summas 1200 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Jätta poolte kohtukulud poolte enda kanda.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Hageja ei nõustunud talle saadetud kompromissi tingimusega (tl 32).

KOHTUISTUNG

Pooled jäid oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Kostja seletas, et ei ole nõus elatise väljamõistmisega alates hagi esitamise päevast, kuna sel juhul tal on võlg. Kostja nõustus suurendada elatis 1500 kroonini, hageja selle ettepanekuga ei nõustunud. Hageja seletas, et tal on veel 2 last, abikaasa ei tööta.

Tsiviilasi nr 2-08-74812 Viru Maakohtu 06.07.2009 otsus

4(6)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud:
et poolte abielu sõlmiti 07.01.1994. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega AL 0011968 (tl 9)
et poolte abielu lahutati 14.07.1999. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielulahutuse tunnistusega BL 0084102 (tl 9)
et pooltel sündis 09.03.1994 poeg M M. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0232872 (tl 10)
et Sillamäe Linnakohtu 22.04.1999 otsuse tsiviilasjas nr 2-227 alusel S M peab maksma J M (praegu P) kasuks igakuiselt elatist poja M ülalpidamiseks summas 500 krooni alates 14.07.1998. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Sillamäe Linnakohtu 29.04.1999 kirjaga nr 62/a (tl 8).
et kostjal on veel üks laps – poeg M M, sünd xxx. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0310608 (tl 27).

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest.

Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära

Tsiviilasi nr 2-08-74812 Viru Maakohtu 06.07.2009 otsus

5(6) suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu.

Kui kohus oma otsusega 1999.aastal mõistis elatis poolte poja ülalpidamiseks, oli ta 5-aastane, praegu aga ta on 10-aastane.

Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ (edaspidi Metoodika), selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele:
kuni 6-aastasele lapsele moodustavad 1875 krooni
7-13.aastasele lapsele moodustavad 2182 krooni kuus (vaata: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/Lapse_kulud_1_.p df).

Kohus leiab, et ei ole vaja tõendada fakti, et lapse vajadused on suurenenud, ei vaidlustanud seda ka kostja.

Kuid elatise väljamõistmisest on muutunud kostja varaline seisukoht. Tal on sündinud veel üks laps, kellele kostja peab ka andma ülalpidamist.

Kohus peab elatise suuruse muutmisel arvestama peale lapse vajadust ka poolte varalist seisundit.

Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime.

Hageja väidab, et ei tööta, õpib (tl 7) ja saab elatis summas 390 krooni ja lapsetoetus summas 300 krooni, kokku 690 krooni kuus.

Kostja poolt esitatud tõendi alusel (tl 26) tema netopalk ajavahemikul 2008.a oktoobrist 2009.a märtsini oli keskmiselt 8447,70 krooni, seega kostja ülalpidamisvõime on: 2815,90 krooni (8 447,70 krooni : 3 (kostja ja tema 2 ülalpeetav).

Arvestades kostja ülalpidamisvõime suurus 2815,90 krooni, tasudes elatis 500 krooni kuus ei täitnud ta oma lapse ülalpidamiskohustust piisaval määral, seega hageja nõue mõista kostjalt elatise välja alates hagi esitamise päevast on põhjendatud ja seadusega kooskõlas.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel.

Tsiviilasi nr 2-08-74812 Viru Maakohtu 06.07.2009 otsus

6(6) Kostja tasus elatis 500 krooni kuus, peale tulumaksu mahaarvamist on see summa 390 krooni kuus, seega andis oma pojale ülalpidamist ebapiisavas määras, millega rikkus ülalpidamiskohustust.

Kostja on töövõimeline isik, lapsel sissetulekud puuduvad. Kostja peab tegema kõik endast sõltuva, et tal piisaks raha laste ülalpidamiseks seaduses ettenähtud suuruses.

Kohus leiab, et hageja nõue mõista kostjalt elatis välja summas 2178 krooni kuus, millest on elatis summas 1800 krooni kuus ja 21% tulumaks, on põhjendatud ja seadusega kooskõlas, kuna füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu.

Lähtudes ülaltoodust rahuldab kohus hagi täies ulatuses, suurendab varem väljamõistetud elatise suurust ning mõistab elatise kostjalt hageja kasuks välja poolte poja ülalpidamiseks alates 11.11.2008 kuni poja täisealiseks saamiseni summas 2178 krooni kuus (1800 krooni + 21% tulumaks).

Kohus ei arvesta kostja kohustusi panka ees, kuna tema võlad teiste isikute, s.h pankade ees, ei saa tingida lapsele makstava elatise ebapiisavust, kuivõrd selline eelistus olukorras, kus vanem on kohustatud seadusest tulenevalt oma last kasvatama ja ülal pidama, ei ole kooskõlas seadusega. Lapse huvi ei ole ega tohi olla mingilgi määral seatud halvemasse olukorda võrreldes teistele isikutele võlgade maksmisega.

Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Ülalöeldust ning TsMS § 162 lg-test 1 ja 2 lähtudes leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma kostja S M, kelle kahjuks otsus on tehtud.

Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik

Otsuses on tehtud parandused Viru Maakohtu 22.07.2009 määrusega.