2-09-21804/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht

23. juuli 2009 Rapla Tsiviilasja number 2-09-21804 Tsiviilasi MV hagi TV vastu elatise väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja MV (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXXXXXX XXXXXXXX XXXX XXXXXXX XXXXX X.)

Kostja TV (isikukood XXXXXXXXXXXX elukoht XXXXX XXXXXXX XXXXXXXX XXXXXXXXXXXX X. X) Kohtuistungi toimumise aeg 21.juuli 2009.a. RESOLUTSIOON

Välja mõista TVlt MV kasuks alates 15. maist 2009 üks tuhat viissada (1500) krooni elatist poeg RV (XXXXXXXXXXX) ja üks tuhat viissada (1500) krooni elatist poeg RV (XXXXXXXXXXX) ülalpidamiseks.

Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitud isik esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks.

Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Kohtukulude jaotus

TV kanda jätta hageja menetluskulud.

Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse koopia menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Hageja nõue

Pooltel on kaks ühist last: XX.XXXXXXXXXX XXXX.a. sündinud poeg RV ja XX.XXXXXXXXXX XXXX.a. sündinud poeg RV. 2008.a. algusest elavad pooled lahus ja abielu on lahutatud. Mõlemad lapsed elavad hageja juures. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma hagejale laste ülalpidamiseks 5000 krooni kuus. Tegelikult maksis kostja algul kuus 3000 krooni kuus ja hiljem väiksemaid summasid, tasumised ei olnud kindlatel kuupäevadel, viimati sai hageja kostjalt k.a. aprillikuus 1000 krooni. Hagejal on laps ka uuest kooselust ja ta on praegu lapsehoolduspuhkusel. Riiklik toetus kostjaga ühiste laste kohta on 1500 krooni kuus, lisaks saab hageja kohalikult omavalitsuselt toimetulekutoetust 1300 krooni kuus, omavalitsus on avalduste alusel kandnud ka lasteaia kulusid. Hageja arvestuste kohaselt moodustavad kummagi lapse jaoks vajalikud kulud kuus 2650 krooni. Neil põhjustel palub hageja kostjalt välja mõista kummagi lapse jaoks kuus 2000 krooni elatist.

Kostja seisukoht

Kostja ei vaidle hagile vastu. Ta oleks nõus maksma hagejale kuus 4000 krooni, kuid kindla sissetuleku puudumise tõttu ei ole see võimalik, 2008.a. detsembrikuust ei ole kostjal enam alalist töökohta ja kogu sissetulek on juhutöödest; võimaluste piires on ta mõnel päeval võtnud ühe lapse enda juurde, vahel on ostnud lastele ka riideid. Kostja kinnitab, et üle 2000 krooni kuus ta maksta ei suudaks s.o. 1000 krooni lapse kohta.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 ja 61 lg. 1 alusel on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kui üks vanem seda ei tee, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. Kostja osavõtt lapse ülalpidamisest ei ole olnud piisav ja hagejal on õigus nõuda elatise väljamõistmist. PkS § 61 lg 2 järgi tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Kohtul ei ole kahtlust kahelda, et mõlema poole varaline olukord on raske. Sellele vaatamata peab kostja teadma oma kohustusi vanemana ja leidma võimalused laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei tohi väljamõistetav elatis ühe lapse kohta olla madalam kui pool kehtivast palga alammäärast, milleks praegu on 2175 krooni. PkS § 61 lg. 6 lg. p.p. 1 - 3 ette nähtud juhtudel võib elatise välja mõista ka sellest madalamana - kui kohustatud vanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmneb muu kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjus. Niisuguseid aluseid antud juhul ei esine. Hageja nõustus kohtliku arutamise käigus vähendama nõuet 1500 kroonini lapse kohta kuus. Seepärast ei ole kohtul alust mõista elatist välja suuremas summas.

PkS § 70 lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest. Seepärast tuleb elatis välja mõista alates 15.maist 2009. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

TsMS § 468 lg. 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse hagejale hädavajalikus ulatuses viivitamata täidetavaks. Kohus peab antud juhul vajalikuks teha seda kogu elatise summa ulatuses.

Indrek Saar

Kohtunik