3-09-1434/1 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-09-1434

KOHTUMÄÄRUS KOHTUMÄÄRUS KOHTUMÄÄRUS KOHTUMÄÄRUS

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Määruse tegemise aeg ja koht Määruse tegemise aeg ja koht Määruse tegemise aeg ja koht Määruse tegemise aeg ja koht

21. juuli 2009 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-09-1434 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi

M. R’i kaebus Kihnu vallavanema 29.05.2009 käskirjale nr 21.1-1.7/6 „M. Ri kasutuses oleva Kihnu Uusmaja krt 8 1/2 mõttelise osa vabastamine“

Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende esindajad esindajad esindajad esindajad Kirjalikus menetluses

Kaebaja Kaebaja Kaebaja Kaebaja M. R

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

21. juulil 2009 RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON

Juhindudes HKMS § 11 lg 4: Tagastada M. R kaebus haldusasjas 3-09-1434.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 471 lg 3

Määrusele võib esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

02.07.2009 saabus kohtusse M. R’i kaebus Kihnu vallavanema 29.05.2009 käskirjale nr 21.1-1.7/6 „M. Ri kasutuses oleva Kihnu Uusmaja krt 8 1/2 mõttelise osa vabastamine“ . Kaebaja selgituste kohaselt lubati läbirääkimistel enne tööle asumist Kihnu Vallavalitsusse vallavalitsuse poolt kaebajale tasuta elamispinda st, et kõik kulutused pidi kandma vald. Kaebaja asus vallas ehitusja planerimisnõunikuna tööle 25.03.2008.a. Kaebaja kasutuses olevate elamispinna kasutamise eest kuni 2008 oktoobri kuuni kaebajale kulusid ei kaasnenud. Alates 2008 oktoobrist, kui kaebajale anti võimalus elama asuda vallale kuuluvasse munitsipaalkorterisse aadressil Uusmaja krt 8 kolmetoalise korteri ühte tuppa ja lubati kasutada üldkasutuses olevaid ruume, hakkas vallavalitsus koostama ja esitatama kaebajale arveid korteris kasutatava elektri tarbimise eest.

3-09-1434

Kaebaja leiab, et temale koostatud arved sisaldavad ka teiste korteri nr 8 kasutajate poolt tehtud kulusid (elektri tarbimisel). Kaebaja ei ela Kihnus alaliselt (on kohal kolmel päeval nädalas), mistõttu ei saa olla ka temale esitatud elektriarved nii suured. Kaebaja nõuab, et vallavalitsus peaks kinni suuliselt antud kokkuleppest, mis puudutas tasuta majutust teenistuses oldud ajal.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevus on määratletud HkMS §-s 3, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks.

Elamuseaduse § 8 lg 2 alusel kuulub kohaliku omavalitsuse volikogu võimkonda elamusuhete reguleerimisel tema haldusterritooriumil munitsipaalomandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra, sealhulgas hooldusja remondieeskirjade kehtestamine. Sama seaduse 371 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogul on õigus kehtestada oma haldusterritooriumil asuvatele munitsipaalomandis olevatele eluruumidele üüri piirmäärad.

Kihnu Vallavolikogu 26.04.2007 määrusega nr 8 „Munitsipaalkorterite üürile andmise ja kasutamise kord Kihnu vallas“ § 1 kohaselt sätestati Kihnu valla omandis olevate munitsipaalkorterite mõiste üürile andmise tingimused, üürilepingu sõlmimise, pikendamise ja lepingu lõpetamise kord ning korteri üürniku õigused ja kohustused ning piirangud korteri kasutamisel. Volikogu määruse § 8 lg 1 alusel peab isikuga, kellele korter eraldati, sõlmima vallavolikogu või vallavalitsuse akti alusel üürilepingu selleks volitatud isik. Nimetatud määruse § 5 lg 1 kohaselt Kihnu valla ametiasutusega või valla ametiasutusega hallatava asutusega töövõi teenistussuhetes olevale isikule üürile antud korteri üürileping lõpeb samaaegselt töövõi teenistussuhte lõppemisega. Kaebuse kohaselt anti korter kaebaja kasutusse ilma mingit lepingut sõlmimata ning kaebaja asus korterit kasutama lähtudes varasemast suulisest kokkuleppest, et kõik majutuskulud tasub M. R’i eest Kihnu Vallavalitsus.

M. R’i kasutuses olev korter tuli kaebajal vabastada seoses elektriarvete tasumata jätmisega summas 2569.80 krooni. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on eluruum antud kasutusse tasuta kuid kantud kulud tuli tasuda üürnikel endil. Kaks esimest kuud on M. R elektrikulud talle esitatud arvete alusel ka tasunud.

Eeltoodust lähtuvalt ei ole kaebaja poolt vaidlustatud Kihnu vallavalitsuse käskkiri vormistatud avalik-õiguslike suhete reguleerimiseks, vaid üürilepingust tulenevate suhete lahendamiseks. Seega on tegemist avalik-õiguslikke ülesandeid täitva organi poolt antud aktiga mis reguleerib tsiviilõiguslikke suhteid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi teise lause kohaselt on tsiviilasi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kuivõrd esitatud kaebus puudutab eraõigussuhtes tekkinud vaidlust, siis ei kuulu selle lahendamine halduskohtu pädevusse.

3-09-1434

Ainuüksi asjaolu, et vaidlustatud käskkirja andis vallavalitsus, ei muuda käskkirja haldusaktiks, mille vaidlustamiseks saab pöörduda halduskohtusse. Seega on käskkirja punktis nr 3 viide eksitav.

HKMS § 11 lg 4 kohaselt tagastab kohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral, kuhu tuleb pöörduda. Käesoleval juhul kuulub kaebus tagastamisele pädevuse puudumise tõttu. TsMS § 9 lõike 1 järgi lahendavad tsiviilasju maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. TsMS § 11 lõike 1 kohaselt vaatavad maakohtud esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. TsMS § 79 lõike 1 järgi võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Justiitsministeeriumi 27. oktoobri 2005. a määruse nr 45 „Maaja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 punkti 1 kohaselt on Pärnu Maakohtu tööpiirkond Pärnu maakond. Seega on kaebuse esitajal üürilepingust tuleneva vaidluse puhul õigus pöörduda hagiga Pärnu Maakohtusse.

Kaebusele lisatud maksekorralduse alusel on M poolt tasutud 02.07.2009 a. kaebuselt

250.00 krooni. Kuna kaebus tagastati kaebajale on kaebajal õigus tagasi saada kogu tasutud riigilõiv summas 250.00 krooni. Riigilõivu saab tagastada vaid M. R’i enda nõudel. Vastavas avalduses tuleks kaebajal märkida kindlasti ära kelle arvele ja millisesse panka riigilõiv summas 250.00 krooni tuleb tagasi kanda, samuti taotlusesse märkida haldusasja number, milles riigilõivu tagasi taotletakse (käesoleval juhul 3-09-1434).

Annika Vendik

Kohtunik