3-09-1582/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-09-1582 Määruse kuupäev 22.07.2009 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Jana Ülper´i kaebus Tartu Vangla vastu kahju summas

100 000 krooni hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 22.07.2009 kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Tagastada Jana Ülperi kaebus haldusasjas nr 3-09-1582 (HKMS § 11 lg 31 p 1);

2. Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale koos tagastamisele kuuluva kaebusega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

Tartu Halduskohtusse saabus 21.07.2009 Jana Ülperi kaebus Tartu Vangla peale moraalse kahju summas 100 000 krooni hüvitamise nõudes seoses vangla ametnike poolt kaebaja korduva laimamise ja solvamisega ning tema kirjade lugemisega.

Vangistusseaduse § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud Riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tuleb nii kinnipeetaval kui vahistatul esmaselt esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale, kellelt ta kahju hüvitamist taotleb, mitte halduskohtusse. Halduskohtusse saab kaebusega kahju hüvitamiseks pöörduda peale kohtueelse vaidemenetluse läbimist, kus tema taotlus on jäetud läbivaatamata või jäetud rahuldamata.

J. Ülper ei ole oma kaebuses märkinud ega ka ühtegi tõendit esitanud selle kohta, et ta on kohtueelselt esitanud kahju hüvitamise taotluse Tartu Vanglale ja vangla on kas jätnud taotluse rahuldamata või läbi vaatamata. Tartu Halduskohtu järelepärimisele vastas Tartu Vangla, et J. Ülper ei ole Tartu Vangla toimingute ega haldusaktide peale vaiet esitanud, samuti ei ole ta esitanud Tartu Vanglale moraalse kahju hüvitamise taotlust. Seega saab kohus järeldada, et antud asjas ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust läbitud ja kohtul puudub võimalus kaebust menetlusse võtta.

HKMS § 11 lg 31 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast.

Kohus on seisukohal, et kuna J. Ülperil on läbimata kohtueelne menetlus, kuulub antud kaebus HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel tagastamisele.

Ühtlasi märgib kohus, et kaebuse esitajal on HKMS § 11 lg 7 kohaselt võimalik seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse pärast nõuetekohase kohtueelse menetluse läbimist. Kõik olemasolevad tõendid ja materjalid kohtueelse menetluse läbimise kohta tuleb kohtule esitada kaebuse esitajal koheselt koos kaebusega (vähemalt kahes eksemplaris). Kohus selgitab täiendavalt, et halduskohtule kaebuse esitamisel kahju hüvitamiseks tasutakse riigilõivuseaduse § 56 lg-st 11 tulenevalt riigilõivu 5 protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 250 krooni ja mitte rohkem kui sama suure hagihinnaga hagi esitamisel tsiviilkohtumenetluses. Seega kui J. Ülper esitab peale kohtueelse menetluse läbimist halduskohtusse uuesti kaebuse kahju summas 100 000 krooni hüvitamise nõudes, siis tuleb tal tasuda riigilõivu 5000 krooni.

Eda Muts kohtunik