2-09-13414/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtmisel põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Jaanus Saaremõts Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuli 2009. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-13414 Tsiviilasi LAS-i (registrikood XXX asukoht XXX) hagi V P (P , isikukood XXX, elukoht XX) vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega. 2. Välja mõista V P LAS-i kasuks 24 600 krooni. 3. Võlgnevus 24 600 krooni kuulub tasumisele osamaksete kauapa. Osamakse suurus on 700 krooni. Esimene osamakse kuulub tasumisele 10 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse kättesaamisest. Iga järgnev makse kuulub tasumisele iga kuu 20. kuupäevaks. 4. Otsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus 1. Menetluskulud jätta V P kanda. 2. Välja mõista V P LAS kasuks menetluskulud summas 3 000 krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud LAS esitas 27.03.2009 hagi V P vastu põhivõlgnevuse 12 000 krooni, viivise 12 000 krooni ja intressi 600 krooni nõudes. Nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud laenulepingust , millest tulenevad kohustused jättis kostja täitmata.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja vastamiseks. Kostja esitas 13.05.2009 kohtule vastuse, milles teatab, et on nõus 21.04.2009 otsusega nr 2-09-13414. Hagisumma 24 600 krooni. Seoses töö puudumisega on kostja nõus tasuma 700 krooni igakuiselt, alates juunikuust.

2 Hageja esitas 10.06.2009 kohtule seisukoha kostja vastusele, milles teatab, et kostja vastusest nähtuvalt on kostja võtnud hagiavalduse õigeks ning et hageja nõustub kostja sooviga tasuda 700 krooni kuus, kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.

Kuivõrd kostja on kohtule esitatud vastuses avaldanud soovi kogu võlgnevus tasuda osade kaupa, loeb kohus, et kostja on hageja nõude omaks võtnud ning lahendab asja õigeksvõtul põhineva otsusega.

Poolte vahel 14.01.2005 sõlmitud laenulepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 12 000 krooni, viivise 12 000 krooni ja intressi 600 krooni, kokku 24 600 krooni tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 24 600 krooni.

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Kostja on teavitanud, et on nõus võlgnevuse tasuma osade kaupa, 700 krooni kuus alates juunikuust. Ka hageja on teavitanud kohtu, et nõustub kostja sooviga tasuda 700 krooni kuus, kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus, et kostja tasub hagejale võlgnevuse katteks kokku 24 600 krooni osamaksete kaupa. Osamakse suurus on 700 krooni. Esimene osamakse kuulub tasumisele 10 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse kättesaamisest. Iga järgnev makse kuulub tasumisele iga järgneva kuu 20. kuupäevaks.

Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 1, mille kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul on kostja hagi kohe õigeks võtnud, kuid kostja ei ole tõendanud/väitnud, et ta ei põhjustanud oma käitumisega hagi esitamist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

3 10.06.2009 avalduses palub hageja kostjalt välja mõista riigilõiv summas 5 000 krooni, õigusabikulude nõudmisest hageja loobus.

Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 5 000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind tulenevalt TsMS § 133 lg-st 2 on 12 600 krooni. Nimetatud nõudelt kuulub riigilõivuseaduse (RLS) Lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv summas 3 000 krooni. Seega on hageja riigilõivu tasunud (5 000 – 3 000) 2 000 krooni ettenähtust rohkem. Kuivõrd hagiavalduse esitamisel kuulus tasumisele riigilõiv summas 3 000 krooni, on põhjendatud nimetatud summa väljamõistmine kostjalt.

TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Sama sätte 3. lõike kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 6 sätestab, et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Tulenevalt eeltoodust on seega hagejal õigus esitada kohtule taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 1 kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

Jaanus Saaremõts Kohtunik