2-09-17410/10 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Tsiviilasi nr 2-09-17410

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht

15. juuli 2009.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-17410 Tsiviilasi Axx Lxxxxx hagi Mxxxxx Zxxxxxxvastu lapsele elatise nõudes ja Mxxxx Zxxxxxxx avaldus lapsega suhtlemise korraldamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AxxxLxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); e-post: xxxxxxxx Kostja: Mxxxxx Zxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetlustoiming asja menetluse lõpetamine hagist loobumise tõttu Kohtuistungi aeg 15.juuli 2009

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-09-17410 menetlus Axx Lxxxxxx hagis Mxxxxx Zxxxxx vastu lapsele elatise nõudes, milles Mxxxxx Zxxxxx on esitanud vastuhagiavalduse lapsega suhtlemise korraldamiseks, kuna pooled on teatanud nõuetest loobumisest.

2.Pooled on sõlminud kompromissi, mille kohtulikku kinnitamist nad ei taotle.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud 140 krooni jätta võrdsetes osades poolte kanda. Mõista välja Axx Lxxxxxxxxx 70 krooni ja Mxxxxx Zxxxxxxxxx 70 krooni riigi tuludesse menetluskulude (asja läbivaatamise kulude) katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874.

Edasikaebamise kord: Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Tartu Kalevi t 1) Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Axx Lxxxxx esitas 21.04.2009.a. kohtule hagiavalduse Mxxxxx Zxxxxx vastu lapsele elatise nõudes. Mxxxxx Zxxxxx esitas avalduse lapsega suhtlemise korraldamiseks, mille kohus võttis menetlusse vastuhagina (tl.17). Toimus kirjalik eelmenetlus. Kohus küsis arvamuse eestkosteasutuselt Põltsamaa Linnavalitsuselt ja määras kohtuistungi 15.juulile. 07.07.2009 esitasid pooled kohtule ühise avalduse, milles teatasid vastastikusest hagidest loobumisest, kuna nad saavutasid kohtuvälise kokkuleppe. Loobuvad kohtulahendi taotlemisest.

Kohtuistungil 15.juulil avaldasid pooled sama. Neil on sõlmitud kirjalik kokkulepe, mille kinnitamist kohtu poolt ei taotle.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et taotlus asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

TsMS § 428 lg.1 p.3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Perekonnaseaduse § 51 sätestab: kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus.

Perekonnaseaduse mõtte kohaselt teostavad vanemad oma õigusi lapse huvides ja omavahel kokku leppides. Käesolevaks ajaks ongi vanemad kohtule teatanud kokku leppimisest lapsele elatise maksmise küsimuses ja lapsega suhtlemise korraldamise asjas. Vanematevaheline kokkulepe on olemas ja kohus ei pea asja lahendama.

TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitas kohtuistungil pooltele menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi TsMS § 432 järgi.

Menetluskulude jaotus:

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Ehkki pooled ei taotle kokkuleppe kinnitamist kohtu poolt, on asjas siiski sisuliselt tegemist kokkuleppe sõlmimisega (kompromissiga), mille puhul menetluskulud jäävad poolte kanda.

Kohus lähtub määruse tegemisel TsMS § 428 lg 1 p 3; §-d 430-433.

Kohtunik Ü. Raag