2-09-1726/36 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-1726

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 21. juulil 2009.a, Narva Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-1726 Tsiviilasi Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus eestkostja määramiseks Ž G üle Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu: registrikood: 75009148; asukoht: Linda 4, Narva 20309) Asjast puudutatud isik (kellele eestkostja määramist taotletakse): Ž G (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Ž G esindaja: vandeadvokaat Valentina Manjuk (NARVA ADVOKAADIBÜROO JEVŠINA ja MANJUK, asukoht: Tallinna mnt 10A, Narva 20304) Asjast puudutatud isik (eestkostja kandidaat): G V (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Menetlustoiming Eestkostja määramine Resolutsioon

1. Rahuldada Narva linna avaldus. 2. Määrata Ž G (isikukood: XXX) eestkostjaks tema ema G V (isikukood: XXX). 3. Seada eestkoste Ž G kõigi asjade ajamiseks. Määratleda eestkostja ülesannete ring kõigi juriidiliste toimingute ja tehingute tegemisega eestkostetava nimel (eestkostja esindusõigus) ning eeskostetava ja tema ülalpidamise eest hoolitsemisega, lähtudes oma tegevuses eestkostetava huvidest. 4. Ž G on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. 5. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 21.07.2011.a. 6. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (ekspertiisitasu ja õigusabikulud) riigi kanda. 7. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja teatada määrusest ka valijate nimekirja pidavale asutusele (TsMS § 531 lg 2, 6). 8. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest (TsMS § 531 lg 1).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad määruskaebuse esitada isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne vallavõi linnavalitsus. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse

2-09-1726

2(4) teatavakstegemisest eestkostjale. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Avalduse sisu

Viru Maakohtule 15.01.2009.a esitatud avalduse (t.lk. 1-2) kohaselt on Ž G psühhiaatriaravil. Tal on väljendunud käitumishäire ja selle tõttu vajab isik kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet igal ööpäeval. Arstliku ekspertiisi taotlusest ja psühhiaater dr Ilona Kalugina poolt esitatud terviseseisundi kirjeldusest nähtub, et Ž G põeb paranoidset skisofreeniat defektiga tahtening tundeelus, mis väljendub mõttekäiguhäiretes, emotsionaalses tuimenemises ja haiguskriitika puudumises. Ž G vajab pidevat ja kontrollitavat toetusravi ja rehabilitatsiooni. Ekspertarst dr Rein Suija 11.08.2008 otsuse nr 437848 kohaselt määrati Ž G töövõime kaotuse protsendiks 80 põhjusega „üldhaigestumine“ ja lisakulutusi põhjustav sügav puue. Ekspertarst dr Leelu Silla poolt läbi viidud Ž G tervisliku seisundi kajastavate dokumentide ekspertiisi tulemusel selgus, et Ž G töövõime kaotuse protsendiks on 80 põhjusega „üldhaigestumine“ ja esinevad näidustused sügava puude raskusastmele. Haiguse tõttu ei ole ta võimeline iseseisvalt kasutama oma õigusi ning sooritama mingeid tehinguid ilma eestkostja nõusolekuta.

Ž G elab üksinda. Ta on lahutatud. Endine abikaasa A G elab Narvas, tema ei saa teostada oma endise abikaasa üle hooldust. Ž G on tütar T G. Ta õpib Narva Soldino Gümnaasiumis 11-ndas klassis. Tütar elab koos isaga ja abistab teostada oma ema üle hooldust. Ž G eest hoolitseb tema ema G V. G V andis oma nõusoleku olla tütre eestkostjaks. Arvestades G V omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ja tema suhteid abivajajaga, leiab avaldaja, et on vajalik määrata G V abivajaja Ž G eestkostjaks tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks, pensioni saamiseks, tema eest hoolduse korraldamiseks vastavalt tervislikule seisundile. Tervisliku seisundi tõttu ei saa Ž G mingeid tehinguid teha.

Avaldaja palub määrata G V Ž G eestkostjaks ning viia Ž G suhtes läbi kohtupsühhiaatriline ekspertiis.

Menetluse käik

Kohus määras 19.01.2009.a määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiis teostati 17.03.2009.a SA Narva Haigla ekspertide poolt ning selle kohta on koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 22 (t.lk. 116-118). Ekspertiisi akti kohaselt kannatab uuritav Ž G vaimuhaiguse all: „Paranoidne skisofreenia defektiga tunde-ning tahteelus“, millele viitavad isikliku elu faktid, osaline desorienteeritus situatsioonis, emotsionaalne tuimenemine, kiirenenud ning hüplev mõttekäik, süstematiseeritud persekutoorse sisuga luul, kuulmis-ning nägemismeelepetted, ühesuunaline tahteaktiivsuse tõus, haiguskriitika puudumine. Seega ei ole Ž G kestvalt suuteline oma tegudest aru saama ning neid juhtima, tegema iseseisvalt tehinguid, teostama valimisõigust. Ž G psüühiline seisund ei võimalda tal osa võtta kohtuistungist või teda kohtu poolt ära kuulata tema tavalises keskkonnas, kuna see võib põhjustada uuritava psüühilise seisundi halvenemist. Kuna Ž G orienteerub situatsioonis ebaadekvaatselt, ei võimalda tal tema psüühiline seisund anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku kohta. Ž G suhtes tuleb kõne alla eestkostja määramine. Eestkostja ülesannete ring: igapäevaelu korraldamine, abi pisitehingute tegemisel, esindamine rahalistes tehingutes, otsuste langetamine, õiguste kaitsmine, ravimite võtmise kontroll. Eestkostet vajab Ž G esialgu kahe aasta vältel, mille möödudes tuleb

2-09-1726

3(4) teostada uus kohtupsühhiaatriline ekspertiis eestkoste pikendamise otsustamiseks.

Ž G riigi õigusabi arvel 12.05.2009.a määratud esindaja vandeadvokaat Valentina Manjuk, olles tutvunud asja materjalidega, leidis kohtule esitatud kirjalikus seisukohas (t.lk 112), et avaldus kuulub rahuldamisele ning Ž G eestkostjaks tuleb määrata G V.

Kohtuistungil 02.07.2009.a., kus kohus kuulas ära menetlusosalised, Ž G avaldas, et ei ole nõus temale eestkoste määramisega, samuti keeldus Ž G talle kohtu poolt määratud esindajast ja esindajaga suhtlemisest. Narva linn jäi avalduse juurde, määrata Ž G eestkostja, G V andis kohtule nõusoleku olemaks tütre eestkostjaks, samuti leidis Ž G huvides temale määratud esindaja, et on vajalik Ž G määrata eestkostja.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul. Alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.

Narva linna avaldusest ja sellele lisatud dokumentidest ilmneb, et Ž G on psühhiaatriaravil. Tal on väljendunud käitumishäire ja selle tõttu vajab isik kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet ööpäevaringselt. Arstliku ekspertiisi taotlusest ja psühhiaater dr Ilona Kalugina poolt esitatud terviseseisundi kirjeldusest nähtub, et Ž G põeb paranoidset skisofreeniat defektiga tahtening tundeelus, mis väljendub mõttekäiguhäiretes, emotsionaalses tuimenemises ja haiguskriitika puudumises. Ž G vajab pidevat ja kontrollitavat toetusravi ja rehabilitatsiooni. Ekspertarst dr Rein Suija 11.08.2008 otsuse nr 437848 kohaselt määrati Ž G töövõime kaotuse protsendiks 80 põhjusega „üldhaigestumine“ ja lisakulutusi põhjustav sügav puue. Ekspertarst dr Leelu Silla poolt läbi viidud Ž G tervisliku seisundi kajastavate dokumentide ekspertiisi tulemusel selgus, et Ž G töövõime kaotuse protsendiks on 80 põhjusega „üldhaigestumine“ ja esinevad näidustused sügava puude raskusastmele. Haiguse tõttu ei ole ta võimeline iseseisvalt kasutama oma õigusi ning sooritama mingeid tehinguid. 17.03.2009.a viidi Ž G suhtes läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis. Ekspertide arvates ei ole Ž G kestvalt suuteline oma tegudest aru saama ning neid juhtima, tegema iseseisvalt tehinguid, teostama valimisõigust. Seega on eksperdiarvamusest näha, et Ž G vaimuhaiguse tõttu ei saa kestvalt aru oma tegudest ning ei suuda neid juhtida, samas ta ise ei pea ennast haigeks ja tal puudub haiguskriitika Järelikult on Ž G vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 kohaselt piiratud teovõime.

Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PkS § 95 lg 1 sätestab, et eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja ja ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. PkS § 95 lg 3 ja 4 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse, samuti piiratud teovõimega isiku soovi.

Narva linn palub määrata Ž G eestkostjaks tema ema G V, kes on kinnitanud, et on nõus hakkama oma tütre eestkostjaks. Kohtule teadaolevalt puuduvad PkS §-s 96 nimetatud asjaolud, miks G V ei võiks määrata eestkostjaks. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et Ž G eestkostjaks tuleb määrata tema ema G V.

Ekspertide arvates vajab Ž G igakülgset eestkostet. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et eestkoste tuleb seada Ž G kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et Ž G on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

Ekspertide arvamuse kohaselt vajab Ž G eestkostet esialgu 2 aastaks. Tuginedes TsMS § 526 lg-le

2-09-1726

4(4) 2 p 5 ja lg-le 3 ning eestkoste seadmise aluseks olevatele asjaoludele ja ekspertide arvamusele, peab kohus põhjendatuks otsustada eestkoste lõpetamise või pikendamise üle hiljemalt 21.07.2011.a.

TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov