2-09-2586/28 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse tegemise ja teatavaks tegemise aeg ja koht

20. juulil 2009.a, Narva Tsiviilasja number 2-09-2586 Tsiviilasi Narva-Jõesuu linna avaldus V L vanema õiguste äravõtmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Narva-Jõesuu linn /registrikood 75005498, asukoht: Koidu tn 25, 29023 Narva- Jõesuu/ Asjast puudutatud isik: V L /isikukood XXX, registrijärgne elukoht: XXX/ Alaealiste esindaja: vandeadvokaat Jekaterina Jevšina /Advokaadibüroo E & M, asukoht: Tallinna mnt 10A, Narva/ Asjast puudutatud isik: Narva-Jõesuu Lastekodu /registrikood: 70001461, asukoht: Nurme 68, 29021 Narva-Jõesuu/ Menetluse liik Hagita menetlus Asja läbivaatamise kuupäev

01. juulil 2009, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Šilina, tõlk Aili Hirt Istungil osalenud isikud Avaldaja esindajad Sirje Neeme ja Andrei Palmberg, Narva Jõesuu Lastekodu esindaja Niina Vikentjeva, alaealiste esindaja vandeadvokaat Jekaterina Jevšina RESOLUTSIOON

1. Narva-Jõesuu linna avaldus rahuldada täies ulatuses.

2. Ära võtta V L /isikukood XXX/ vanema õigused alaealiste laste A Š /isikukood XXX/ ja J Š /isikukood XXX/ suhtes.

3. Jätta alaealiste A Š ja J Š edasine elu eestkosteasutuse korraldada.

4. Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks pooltele ja täitmiseks avaldajale.

5. Kohtumääruse ärakiri saata

10 päeva jooksul

kohtumääruse jõustumisest arvates perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub. Menetluskulud Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050

Tsiviilasi nr 2-09-2586 Viru Maakohtu 20.07.2009 määrus

2(5) TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@just.ee või tarturk.menetlus@just.ee) Viru Maakohtu kaudu.

Avalduse aluseks olevad asjaolud

Narva-Jõesuu linn esitas 22.01.2009.a Viru Maakohtule avalduse V L vastu vanema õiguste äravõtmise nõudes A Š ja J Š suhtes. Koos avaldusega esitas Narva-Jõesuu linn taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks. Taotluse kohaselt elavad A ja J Š alates 31.08.2007.a Narva-Jõesuu Lastekodus. Lapsed suunati lastekodusse, kuna nad olid jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta. Laste, A ja J, isa A Š suri 15.08.2002.a. 26.09.2007.a on Narva-Jõesuu linn esitanud analoogse avalduse Viru Maakohtule, mis jäeti 21.04.2008.a kohtumäärusega rahuldamata ning V L vanema õiguseid ära ei võetud. Sellele vaatamata elavad lapsed siiamaani lastekodus ning ema laste vastu huvi ei tunne. Narva-Jõesuu linn on sunnitud jätma lapsed riiklikule hoolekandele, kuna laste ema ei täida vanema kohustusi. Laste ema on käinud lastekodus lapsi vaatamas 2 korda. Külastuse ajal käitus ema ebaadekvaatselt ning oli näha et ta on tarvitanud alkoholi. Ema on lubanud lapsi külastada, lapsed on teda oodanud, kuid külastusi enam toimunud ei ole. 2009.a jaanuaris veebruaris helistas V L mitmekordselt sotsiaaltöötajatele ning lubas lapsed ära võtta enda juurde Tallinnasse ning luua seal kõik tingimused laste eluks ja arenguks. V L oma lubadust ei täitnud ning lastekoduga ja sotsiaaltöötajatega enam ühendust võtnud ei ole. Samuti ei saa viimased enam ühendust V L.

Kohtuistung

Kohus määras asja läbivaatamiseks 01.07.2009.a, kell 10.00 kohtuistungi. Puudutatud isik V L kohtuistungile ei ilmunud.

Avaldaja esindajad palusid asi läbi vaadata sisuliselt, ilma puudutatud isiku osaluseta. Avaldaja palub V L vanema õigused ära võtta, kuna viimane laste eest hoolitse, annab eksitavaid lubadusi lastele ning tema elu ja töökoht ei ole teada. Avaldaja taotlusel kontrollis Politsei aadressi XXX, kus V L väidetavalt elab. Samuti võttis politsei ühendust korteriomanikuga, kes selgitas, et V ta ei tunne ja isik ei ela selles aadressil. Avaldaja esindaja käis Tallinnas eelnevalt V L selles kokku leppimata aadressil XXX ning vestles seal laste emaga. Samuti käis avaldaja esindaja V L väidetavas töökohas, kus kaupluse juhataja aga ütles, et V L pole nende juures kunagi töötanud. Hetkel on laste ema uuesti kadunud.

Puudutatud isiku Narva-Jõesuu Lastekodu esindaja väitel annab laste ema tädi kaudu lastele lubadusi, et ta tuleb neile järgi. Lapsed ootavad. Ta lubas tulla J sünnipäevaks. Laps ootas teda, kuid ema ei tulnud. J oli väga mures ja nuttis. Lastega suhtlemisel saime aru, et lapsed ei taha ema juurde, kuid nad avaldavad oma arvamust ainult sel juhul, kui tädi ei ole juures. Tädi ise elab ka lastekodus. J läheb sügisel 1 klassi. Lasteaias õpib ta inglise keelt ja käib tantsuringis. Anatoli mängib akordionit. Leiame, et ema ei suuda anda lastele vajalikku ja arvame, te lapsed peavad olema lastekodus. Esindaja on vestelnud laste tädiga ja I L, kes toetavad lastekodu arvamust.

Alaealise esindaja leiab, et ema hoidub tahtlikult oma vanema kohustuste täitmisest kõrvale. Laste ema on teadlik, et talt võetakse ära vanema õigused. Laste emale anti võimalus olukorda muuta, mida ta aga ära ei kasutanud. Laste tädi elab samuti lastekodus. Tädi püüdis kuidagi Viktoria käitumist õigustada, kuid lõpuks kinnitas, et V L ei osuta abi ja ei tunne huvi laste vastu. Tädi kaasabil lubas V L võtta ühendust minuga, kuid seda ei tehtud. Alaealiste esindaja nõustus avaldaja seisukohaga ning palus avalduse rahuldada.

Kohtu põhjendused

Tsiviilasi nr 2-09-2586 Viru Maakohtu 20.07.2009 määrus

3(5)

Kohus, kuulanud ära avaldaja esindaja, alaealiste esindaja ja puudutatud isiku ning hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et esitatud avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele lähtudes esmajärjekorras laste huvidest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 475 lg 1 p 8 ja 550 lg 1 p 2 lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Vastavalt TsMS § 558 lg 1 kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult.

Asjast puudutatud isikule V L on kohtukutse kätte toimetatud 26.06.2009.a, kuid kohtule oma mitteilmumise põhjusest viimane teatanud ei ole. Kuna avaldaja taotles asja sisulist läbivaatamist, leidis kohus, et asja lahendamine ilma puudutatud isiku osavõtuta on võimalik tulenevalt TsMS §-st 477 lg 1 ja 410.

Lapse õiguste konventsiooni preambulas on märgitud eelistusena lapse kasvamise kohaks perekond, milles õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse last põhjalikult ette isesesivaks eluks ühiskonnas. Vastavalt Lapse õiguste konventsiooni artiklile 3 punkt 1 lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekande asutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid.

Riigikohus on tsiviilasjas nr. 3-2-1-78-99 jõudnud järeldusele, et vanemate kõrvalehoidmine oma kohustuste täitmisest laste kasvatamisel väljendub ka laste hoolitsuseta jätmises. PKS § 54 lg 1 p 1 järgi on vanema kohustuste täitmata jätmine lapse eest hoolitsemisel eelkõige vanema huvi puudumine lapse käekäigu vastu ja temaga mittesuhtlemine (RKTKo 3-2-1-4-07). Põhiseaduse (PS) § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna puutumatusele ning PS § 27 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Sama kohustus on sätestatud PKS §-s 50 lg 1.

Vastavalt Eesti Vabariigi Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. LaKS § 25 lg 1 kohaselt on lapse vanemad kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides. Lapsel säilib õigus suhelda oma eraldatud vanemaga. LaKS § 27 lg 2 kohaselt lapse ja vanemate eraldamisel tuleb ära kuulata lapse arvamus ja soovid.

LaKS § 39 alusel on igal lapsel õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse.

Vastavalt LaKS § 32 vajab laps viivitamata abi kui ta on sattunud tingimustesse, mis ohustavad tema tervist või arengut. Selline laps paigutatakse sotsiaaltalituse töötajate otsuse alusel viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuste otsustamiseni. Vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 25 võib abi osutamiseks lapse eraldada kodust ja perekonnast, kui see toimub lapse huvides, kui puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut ja kui perekonna suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik. SHS § 25 lg 2 kohaselt kodust ja perekonnast eraldatud lapse edasise elukoha, hooldamise ja kasvatamise korraldab

Tsiviilasi nr 2-09-2586 Viru Maakohtu 20.07.2009 määrus

4(5) vallavõi linnavalitsus. Lapse vanemal on õigus kaitsta lapse huvisid vastavalt perekonnaseaduses sätestatud korrale. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 p 1 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.

Tõendatud on, et V L ei täida oma kohustusi laste kasvatamisel ja ei hoolitse laste eest, kuna selleks puudub tal huvi ja tahtmine, ta ei saa hakkama isegi enda eluga, tal puudub kindel elukoht, millest tulenevalt puuduvad ka tingimused laste kasvatamiseks. Viktoria Lukovkina ei ole jätkuvalt võimeline eeltoodust tulenevalt osa võtma laste kasvatamisest ja hooldamisest. Arvestada tuleb ka seda, et lapsed on viibinud hoolekandeasutuses alates 2007 aastat ja laste emal on olnud piisavalt aega ja raha eluaseme soetamiseks, või siis üürimiseks ja korrastamiseks ning lastele sobivate elamistingimuste loomiseks, kuid V L on sellesse suhtunud pika aja jooksul ükskõikselt, jättes kaitsmata laste huvid.

Kohus arvestab ka asjaoluga, et Viru Maakohtu 21.04.2008.a määrusega jäeti avaldaja avaldus rahuldamata, millest tulenevalt oli laste emal võimalus olukorda muuta enam kui aasta jooksul. Laste ema oma suhtumist muutnud ei ole. Kohus leiab, et antud juhul pole mõjuvaid põhjuseid kasvatamisja hooldamiskohustuste täitmata jätmiseks. Vanem, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma last, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust lapse huvides. Laste emale õiguste jätmine laste suhtes võib olla ohtlik laste tervisele ja arengule, kuna laste emale jääks õigus võtta lapsed hoolekandeasutusest ära enda juurde, esindada lapsi ja korraldada laste elu, kuid igasugused tingimused laste eest hoolitsemiseks, nende arenguks ja kasvatamiseks puuduvad. Selline õiguste jätmine emale kahjustaks oluliselt laste huve. Samuti kahjustab lapse ema poolt alusetute lubaduste andmine lastele nende psüühikat ja riivab nende tundeid.

Vanemalt lapse suhtes vanema õiguste äravõtmine on küll äärmuslik õiguskaitsevahend lapse huvide kaitseks, kuid kaitseb last vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta või kahjustab oma tegevusega lapse huve. Vanema õiguste äravõtmine on suunatud ka sellele, et mitte võimaldada vanemal last esindada.

Perekonnaseaduse § 55 lg 1 kohaselt kaotab isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, lapse suhtes kõik õigused.

Vastavalt PKS § 58 lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi.

Kohus arvestades küll lapse sooviga elada koos emaga, leiab, et lähitulevikus see võimalik ei ole, arvestades lapse ema aastatepikkust käitumist, kuid milline võimalus ei ole edaspidiselt välistatud, juhul kui V L on võimeline laste eest hoolitsema ja tagama lastele inimväärsed elutingimused.

Kohus leiab, et vanema õiguste äravõtmine V L on põhjendatud ning lapse emale jääb võimalus lapsega kokku saada eestkosteasutuse loal (PKS § 55 lg 2). Samuti jääb lapse emale õigus nõuda kohtult vanema õiguste taastamist lapse suhtes, kui ta oma eluviisi parandab ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita (PKS § 56 lg 1).

PKS § 54 lg 4 kohaselt, kui vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemliku hoolitsusest, korraldab tema elu eeskosteasutus.

Avalduses toodud asjaolud on tõendatud lisaks avaldaja esindaja, puudutatud isiku ja alaealise

Tsiviilasi nr 2-09-2586 Viru Maakohtu 20.07.2009 määrus

5(5) esindaja selgitustele ja eelpool nimetatud dokumentidele veel järgmiste dokumentidega: Narva- Jõesuu linnavalitsuse 20.05.2008.a kirjaga, Narva-Jõesuu Lastekodu 07.01.2009.a teatisega, Narva-Jõesuu Lastekodu 17.02.2009.a vastusega kirjale, Narva-Jõesuu Lastekodu 21.01.2009.a tõendiga ja Põhja Politseiprefektuuri 17.04.2009.a vastusega.

Vastavalt PKS § 54 lg 5 vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub ja kasvatusasutusele, kus laps asub.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 172 lg 3 teise lause kohaselt isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda.

Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda ning muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda.

Kohus rahuldab avalduse juhindudes SHS §-dest 24 lg 1, 2, 25, PKS §-dest 50 lg 1, 54 lg 1 p 1, lg 5, 55 lg 3, 58, LaKS §-dest 8, 27 lg 1, 32, 39 ning TsMS §-dest 410, 436, 442, 452 lg 1, 558 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik