2-08-20064/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-08-20064 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

20. juulil 2009, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi J L hagi A L vastu abielu lahutuse ja elatise nõudes Tsiviilasja hind

37 500 (kolmkümmend seitse tuhat viissada) krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J L (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Kostja: A L (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev 01.07.2009, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Šilina Istungil osalenud isikud Hageja RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J L hagi osaliselt.

2. Lahutada J L ja A L abielu, mis on registreeritud Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt 14.04.2007.a, abieluakt nr 115.

3. J L säilitatakse peale abielu lahutamist abielu ajal kantud perekonnanimi ”Levin”.

4. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisel.

5. Jätta J L hagi elatise väljamõistmise osas rahuldamata. Menetluskulud

1. A L kanda jääb pool tasutud riigilõivust, so. 500 krooni.

2. Mõista A L välja J L kasuks pool tasutud riigilõivust, s.o 500 krooni.

3. Kõik ülajäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@just.ee või tarturk.menetlus@just.ee)

30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

Tsiviilasi nr 2-08-20064 Viru Maakohtu 20.07.2009 kohtuotsus

2(5) kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Vastavalt kohtule 20.05.2008.a esitatud hagiavaldusele sõlmiti poolte abielu on 14.04.2007.a Ida-Viru Maavalitsuses (Narva), abieluakt nr 115. Abielu ajal on sündinud laps M L (xxx). Pooled ei ela koos alates 2008.a jaanuarist. Poolte kooselu ei laabunud. Kostja elab Saksamaal, kus tal on hasartmänguäri ja hea varaline sissetulek. Pärast lahkumist kostja kaotas huvi perekonna vastu ning varaliselt hagejat ja last ei toeta. Perekond on tegelikult lagunenud ja selle edaspidine säilitamine ei ole võimalik. Hageja hoolitseb lapse eest ning varaline olukord on äärmiselt raske. Hageja palub lahutada poolte abielu ja välja mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks 2500 krooni kuus kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsele elatise väljamõistmise hagi on samuti Viru Maakohtu menetluses (tsiviilasi 2-08-16497).

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.

Hagi on esitatud 20.05.2008.a.

TsMS § 132 lg 1 (kuni 01.01.2009.a kehtinud redaktsioon) kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni. Abielu lahutuse nõue on mittevaraline nõue. TsMS §

129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. TsMS § 134 lg 1 kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi.

Hageja palub mõista kostjalt välja elatise endale 2500 krooni igakuiselt, seega on hagihind 37

500 krooni /(2500 krooni *9 kuud = 22 500) + 15 000 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Tulenevalt sellest, et kostja elab Saksamaal korraldas kohus 10.10.2008.a määrusega tõendite kogumise erinõude korras Saksamaal. 12.01.2009.a kuulati kostja Siegburgi perekonnakohtu

Tsiviilasi nr 2-08-20064 Viru Maakohtu 20.07.2009 kohtuotsus

3(5) poolt ära. Ärakuulamise protokolli kohaselt kostja ei ole kindel, kas hageja soovib ka hetkel abielu lahutada, kuna abikaasa külastas kostjat Saksamaal ajavahemikus jõuludest kuni uue aastani ning pooled elasid koos nagu abielupaar. Kostja on nõus maksma elatist lapsele nõutud ulatuses, kuid ei nõustu elatise maksmisega abikaasale. Kostja abielu lahutada ei soovi, kuid juhul kui hageja seda soovib, ei vaidle kostja sellele vastu.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSE OSAS

Hageja jääb oma nõude juurde ja soovib abielu lahutada. Hageja palub kohtuasja läbivaatamist kiirendada, kuna tema abielunaise status raskendab tõsiselt tema elu. Külaskäik Saksamaale oli seotud äriühingu osa võõrandamisega kostjale. Külaskäiguga seotud kulud kattis äriühing. Samuti jääb hageja elatise nõude osas oma seisukoha juurde. Alates 2008.a jaanuarist elasime lapsega makstavast emadepalgast (3909 krooni) ning hageja vanemate osutatavast abist.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja palus jätta talle peale lahutust perekonnanimeks L. Endale palus hageja elatise välja mõista alates hagi esitamise päevast. Hageja väitel ta lihtsalt elas Saksamaal kostja korteris ning mingeid suhteid poolte vahel ei uuendatud. Hageja saab lapsehoolduspuhkusel olemise ajal 900 krooni ning palub kostjalt välja mõista elatis endale 2500 krooni igakuiselt. Hageja elab koos vanematega. Raha on vaja selleks, et hageja saaks elada vanematest lahus. Hageja ei tea palju tal toidu peale kuus kulub. Hageja soovib üürida korteri. Palju raha kulub hagejal abielu lahutamise ja kommunaalteenuste eest tasumise peale. Menetluskulud palub hageja välja mõista kostjalt, või siis jagada pooleks. Hageja palub rahuldada hagi täies ulatuses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele osaliselt.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest.

TsMS § 436 lg 4 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et poolte abielu on sõlmitud Ida-Viru Maavalitsuses (Narva) 14.04.2007.a, abieluakt nr 115 ja et hageja perekonnanimeks sai „L“. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega AL 0140530 (tl 4).

Kohus tuvastas, et pooltel on alaealine laps: tütar M L, sünd xxx kes elab koos emaga. Nimetatud asjaolu tuvastas kohus lapse sünnitunnistuse CL 0338710 (tl 6) alusel.

Samuti tuvastas kohus poolte selgituste ja seisukohtade alusel, et nende abielusuhted on lõppenud alates 2008.a jaanuarist, abikaasad elavad erinevates riikides.

Tsiviilasi nr 2-08-20064 Viru Maakohtu 20.07.2009 kohtuotsus

4(5) Kohus, kuulates ära poolte selgitused ja põhjendused leiab, et abielu lahutamise hagi kuulub rahuldamisele vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2, kuna kohus on tuvastanud, et poolte abielusuhted on lõppenud alates 2008.a jaanuarist, st. enam kui poolteist aastat tagasi.

Lühiajalist hageja külaskäiku Saksamaale ei saa aga pidada abielusuhete jätkamiseks poolte poolt, kuna hageja väitel oli külaskäigu eesmärk äriühinguga seotud tehingu tegemine, mitte aga abielusuhete taastamine. Hagejal puudub selleks ka tahe.

PKS § 2 lg 1 järgi abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil, seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Pooled elavad lahus, erinevates riikides. Abielulise koosluse olemusele vastab aga põhimõtteliselt perekonna ühise eluaseme olemasolu.

Hageja abielusuhete taastamist ei soovi ning kostja sellele vastu ei vaidle, mistõttu on abielu jätkamine võimatu.

Kohus leiab, et kuna hageja on väljendanud tahet abielu lahutada, kostja sellise hageja tahte olemasolul abielu lahutamisele vastu ei vaidle, poolte abielusuhted lõppesid enam kui poolteist aastat tagasi ning pooled elavad erinevates riikides, siis on abielu jätkamine võimatu ning abielu poolte vahel tuleb lahutada.

Hageja soovib peale abielu lahutamist säilitada endale abiellumisel saadud perekonnanime Levin.

Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuna hageja soovib jätta endale abielu ajal kantud perekonnanime, siis säilitatakse talle perekonnanimi „L“.

PKS § 21 kohaselt on abikaasa kohustatud abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. PKS § 22 lg 2 kohaselt on lahutatud abikaasal õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui laps oli eostatud abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Seega on kostjal kohustus abielu ajal oma abikaasat ülal pidada lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ja peale abielulahutust lapse hooldamise ajal kuni sama ajani, kuid ainult juhul, kui laps oli eostatud abielu kestel. Toimiku materjalide kohaselt abiellusid pooled 14.04.2007.a ja poolte abielusuhted lõppesid faktiliselt 2008.a jaanuaris. Seega elasid pooled faktiliselt koos 9 kuud. Poolte ühine laps M L sündis xxx, millest tulenevalt on välistatud, et laps oli eostatud poolte abielu ajal. Siit tulenevalt on kostja kohustatud oma abikaasat üleval pidama kuni abielu lõppemiseni poolte vahel, st. ajani millal jõustub abielu lahutamise kohtuotsus (PKS §-d 26 ja 30 p 3).

PKS § 24 p 2 kohaselt võib kohus abikaasa vabastada teise abikaasa ülalpidamiskohustustest või piirata seda kohustust tähtajaga kui abielu kestis lühikest aega või muul kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjusel.

Kohus arvestades asjaoluga, et pooled elasid faktiliselt koos 9 kuud ja abielu lahutuse kohtuotsus tehakse teatavaks 20.07.2009.a, leiab, et poolte abielu on kestnud lühikest aega PKS § 24 p 2 tähenduses ning kostja tuleb elatise tasumisest vabastada. Kohus leiab, et abielu mis on kestnud

Tsiviilasi nr 2-08-20064 Viru Maakohtu 20.07.2009 kohtuotsus

5(5) vähem kui 4-5 aastat, võib pidada lühikeseks. Pikka aega kestnud abieluks, võib pidada abielu mis kestis vähemalt 25 aastat (PKS § 22 lg 3).

Kohus leiab, et ei ole õiglane ja mõistlik välja mõista elatist ühelt abikaasalt teise kasuks olukorras, kus pooled elasid faktiliselt koos ainult 9 kuud. Samuti arvestab kohus sellega, et poolte laps ei ole eostatud abielu ajal, mille tulemusel puudub abielu lõppemisel kostjal oma lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustus.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi elatise väljamõistmise osas rahuldamata ja rahuldab hagi tervikuna osaliselt.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.

Kohus leiab, et kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskuludena pool riigilõivust, so. 500 krooni. Kõik ülajäänud poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441- 442, 452-453, 630 ja 632.

Tamara Šabarova Kohtunik