2-09-7087/7 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 17.juuli 2009.a Paide

Tsiviilasja number 2-09-7087

Tsiviilasi

Hagihind

E. S. hagi M.T. vastu elatise nõudes

32 400 EEK

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E.S., isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx Kostja: M. T., isikukood xxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg 09.juulil 2009.a avalikul kohtuistungil Paides

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista M T’ilt E S kasuks elatis alaealise poja M T’i ülalpidamiseks järgmiselt:

2.1. tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.veebruar 2009.a kuni 18.veebruar 2009.a eest ühekordse summana 599.94 (viissada üheksakümmend üheksa krooni ja 94 senti) krooni;

2.2. alates 19.veebruarist 2009.a 1000.00 (üks tuhat) krooni kuus kuni poeg M täisealiseks saamiseni 23.aprillil 2023.a.

3. Välja mõista M Tilt E S kasuks elatis alaealise tütre E T’i ülalpidamiseks järgmiselt:

2.1. tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.veebruar 2009.a kuni 18.veebruar 2009.a eest ühekordse summana 599.94 (viissada üheksakümmend üheksa krooni ja 94 senti) krooni;

2.2. alates 19.veebruarist 2009.a 1000.00 (üks tuhat) krooni kuus kuni tütar E täisealiseks saamiseni 16.juunil 2025.a.

4. Tunnistada kohtuotsus viivitamata tagatiseta täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-7087 kannab Mati Tiinast täies ulatuses.

Selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest. Avaldus tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

EDASIKAEBAMISE KORD Pooled võivad otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE JA HAGIHIND Esialgses hagiavalduses palus hageja kostjalt enda kasuks välja mõista elatis alaealiste laste M Ti ja E T ülalpidamiseks 2178 krooni kuus (koos tulumaksuga) lapse kohta tagasiulatuvalt alates 01.02.2009.a kuni laste täisealiseks saamiseni. Kohtuistungil vähendas hageja nõutava elatise suurust ning palus kostjalt laste ülalpidamiseks välja mõista elatis 1000 krooni ühe lapse kohta kuus.

ASJAOLUD Hagi asjaolude kohaselt ei ole kostja oma alaealiste laste M ja E ülalpidamisest osa võtnud. Kostja on vaid mõned korrad aastas lapsi toetanud, sel aastal vaid korra. Hageja on kostjalt igakuist lastele elatise maksmist nõudnud, kuid kostja pole maksnud. Kostjal vanemana on kohustus osa võtta laste ülalpidamisest. Kostja seda kohustust täitnud ei ole.

Tsiviilasi nr 2-09-7087 KOSTJA VASTUVÄITED Kirjalikus vastuses väitis kostja, et nad leppisid hagejaga 2006.a kokku, et tema maksab

2 (3) mõlemale lapsele igakuiselt elatusraha vastavalt oma sissetulekute suurusele ja regulaarsusele. Sellest ajast alates ongi ta iga kuu maksnud mõlema lapse ülalpidamiseks keskmiselt 500 krooni, võimalusel rohkemgi. Lisaks on ta 2008.a jooksul vähemalt korra kuus lapsi külastanud ja igal külastuskorral mõlema lapse jaoks ja sularahas elatist andnud. Alates 2008.a märtsist kuni augustini oli ta töötu ja tegi juhutöid. Tasu selle eest sai ebaregulaarselt. Saadud tulust kandis eluasemekulud. Seejärel töötas Soomes kuni oktoobrini 2008.a ning oktoobrist 2008- 11.12.2008 oli taas töötu. Alates 11.12.2008.a töötab OÜ-s F S ning tema keskmine netopalk on 5652.40 krooni. Eluaseme üür on 2500 krooni. Ta on nõus maksma mõlemale lapsele elatist

500 krooni kuus (tl 29-30). 09.07.2009.a kohtuistungil kinnitas kostja, et tema väited lastele igakuise elatise maksmise ja laste külastamise kohta on valed; et ta pole lastele iga kuu elatist maksnud; ta on andnud lastele elatist vaid mõnel korra aastas ca 500 krooni ning lapsi külastanud polegi. Et 2008.a juulini töötas ta Selveris, et lõpetas töösuhte Selveris oma algatusel, et käis Soomes tööl ning et pole kunagi olnud arvele võetud töötuna.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vaidlust ei ole selles, et pooled on 23.aprillil 2005.a sündinud M T ja 16.juunil 2007.a sündinud E T vanemad. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka laste sünnitunnistustega (tl 5,6). Seega on pooled alaealiste laste vanemad, kellel on seadusest tulenev kohustus oma alaealisi lapsi ülal pidada.

Riigikohus on 09.03.2005.a otsuses nr 3-2-1-7-05 väljendanud seisukoha, et „Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu“. Vaidlust ei ole selles, et pooled ei ela perekonnana koos ega kasvata ühiselt oma alaealisi lapsi. Tõendatud on, et poolte alaealised lapsed elavad hageja juures (tl 8). Kostja elab Tallinnas (tl 33-35).

2. Hageja väitis, et kostja ei ole laste ülalpidamiseks igakuiselt ja piisavalt raha andnud. Kostja on andnud lastele elatist vaid paar korda aastas ca 300-400 krooni. Lapsed vajavad aga sööki ja riideid igapäevaselt. Hageja on öelnud kostjale, et vajab laste ülalpidamiseks elatusraha igakuuliselt ja suuremas ulatuses, kuid kostja pole maksnud. Kuna kostja vabatahtlikult regulaarselt elatusraha maksma ei nõustunud, pidi ta pöörduma kohtusse (tl 46). Kostja kinnitas kohtuistungil, et ei ole lastele igakuiselt elatusraha maksnud, et on andnud lastele vaid mõned korrad aastas ca 500 krooni ning et tema varasem väide, nagu oleks ta maksnud mõlemale lapsele iga kuu 500 krooni elatist, on vale (tl 47).

Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (näit: Riigikohtu 23.04.2004.a otsus nr 3-2-1-57-04).

Poolte seletused kinnitavad, et kostja on andnud oma alaealistele lastele elatist, kuid seda vaid mõnel üksikul korral aastas ning sedagi oluliselt väiksemas ulatuses kui perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg-s 4 sätestatud elatise minimaalmäär kuus. Hageja peab kostja poolt elatise maksmist sellises ulatuses ebapiisavaks, soovib elatise maksmist igakuiselt ning on teinud kostjale ka vastavasisulise ettepaneku. Kostja ei ole vabatahtlikult soostunud maksma lastele elatusraha suuremas ulatuses ja igakuuliselt. Kostja selline käitumine on hinnatav laste ülalpidamiskohustuse rikkumisena. Sellest tulenevalt on hageja õigustatud nõudma kostjalt PKS § 61 lg 1 alusel elatise väljamõistmist lapse ülalpidamiseks.

3. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 mõtte kohaselt peab ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ kohaselt on alates 01.01.2008.a kuupalga alammäär täistööaja korral 4350 krooni. Seega – alates 01.01.2008.a on igakuine minimaalne elatusraha ühele lapsele 2175 krooni kuus. Hageja nõuab kostjalt igakuist elatusraha 1000 krooni kuus ühele lapsele, st oluliselt alla seaduses sätestatud mini- Tsiviilasi nr 2-09-7087

maalmäära. Riigikohus on sõnaselgelt väljendanud seisukoha, et minimaalmäärast väiksem elatis tuleb välja mõista olenemata kohustatud vanema varalisest seisundist (Riigikohtu otsus

3 (3) nr 3-2-1-19-07). PKS § 61 lg-tes 5 ja 6 sätestatud asjaolud puuduvad. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt välja elatise kahe alaealise lapse ülalpidamiseks 1000 krooni kuus lapse kohta.

4. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid.

Hageja taotles kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.02.2009.a (tl 2). Kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Kohus on tuvastanud, et kostja on aastaid rikkunud laste ülalpidamiskohustust ning selline rikkumine on kestnud käesoleva ajani. PKS § 61 lg-s 6 sätestatud asjaolusid ei esine. Seega on hageja taotlus elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ja seda alates 01.02.2009.a, põhjendatud ja tuleb rahuldada.

4.1. Hageja esitas elatishagi kohtusse 19.02.2009.a. Seega kuulub elatis tagasiulatuvalt väljamõistmisele 18 päeva eest (01.02.2009 – 18.02.2009). Arvestades väljamõistetud elatise suurust (1000 krooni kuus lapse kohta, st 1 päev = 33.33 krooni), on kostja kohustatud maksma hagejale tagasiulatuvalt elatist ühekordse summana kummagi lapse ülalpidamiseks

599.94 (18 x 33.33) krooni, st 2 x 599.94 krooni. Alates hagiavalduse esitamise kuupäevast, st alates 19.02.2009.a, on kostja kohustatud maksma hagejale iga kuu 1000 krooni elatist ühe lapse kohta kuni laste täisealiseks saamiseni.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et lapsele elatusraha saamine seaduses sätestatud minimaalmäärast oluliselt väiksemas ulatuses on hagejale hädavajalik, mistõttu kohtuotsus tuleb täies ulatuses tunnistada viivitamata täidetavaks.

6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.

Sirje Lahesoo Kohtunik