2-09-17625/9 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

lk 1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 17. juuli 2009 Kuressaare Tsiviilasja number 2-09-17625 Hagi ese T S hagi J V vastu lapsele elatise nõudes

Menetlusosalised Hageja T S ( Kostja J V ( ) Asja läbivaatamise kuupäev 08. juulil 2009 Resolutsioon Rahuldada hagi. Välja mõista J Voksepalt (V) T S (S) kasuks alates 20. aprillist 2009 elatis poja K V ( ülalpidamiseks 3000(kolm tuhat) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. , kuid mitte alla elatise minimaalmäära.

Menetluskulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 20. aprillil 2009 esitas hageja T S kohtusse hagi kostja J V vastu elatise nõudes. Vastavalt esitatud hagile on pooltel ühine laps K V ), kes elab ema juures (hageja) ja on tema ülalpidamisel.

lk 2

Kuna kostja ei ole püsivalt lapse ülalpidamisest osa võtnud, palub hageja kostjalt välja mõista elatise 3000.- krooni kuus, millele lisandub tulumaks, kokku 3797,50 krooni alates 01. märtsist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma kirjalikus vastuses vaidleb elatise suurusele vastu. Kostja leiab, et ei ole võimeline maksma elatist rohkem kui 2175 krooni, e. elatise minimaalmääras. Kostja väitel on ta ostnud pere jaoks elamispinna ja on sunnitud nüüd maksma eluaseme laenu. Samas ei ole hageja olnud nõus temaga koos elama.

Kostja on nõus maksma kohtukulud . Kostja on esitanud kohtule tõendi selle kohta, et viibis 30. 01. 2009 – 30. 04. 2009.a. palgata puhkusel ja seetõttu ei olnud võimeline maksma elatist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt järgmistel põhjustel: Perekonnaseaduse § 60 lg. 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Perekonnaseaduse § 61 järgi, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja lapse bioloogilise isana on kohustatud võtma osa lapse ülalpidamisest. Pooled on saavutanud kokkuleppe, mille kohaselt kostja kohustus maksma elatist 3000.- krooni kuus. Kostja on tõendanud, et ei ole maksnud elatist põhjusel, et viibis palgata puhkusel ja ei saanud sel ajal sissetulekut.

Võttes aluseks asjaolu, et kostja ei ole tõendanud elatise regulaarset maksmist , on kohus seisukohal, et kostja ei ole oma kohustust elatise maksmisel nõuetekohaselt täitnud. Kokkuleppe elatise maksmise kohta sõlmisid pooled 18. 03. 2009, e. pool aastat peale lapse sündi. Seda kostja siiani täita ei ole suutnud.

Elatise suuruse määramisel peab kohus võtma aluseks eelkõige lapse vajadused. Makstav elatis peab tagama normaalsed rahalised võimalused lapse arenguks ja kasvatamiseks.

Esitatud arvestuse kohaselt on hageja kulutused ühele lapsele kuus keskmiselt 6850 krooni, mida kohus, arvestades lapse iga ei pea põhjendatuks. Kohus leiab, et esitatud kulude arvestuses on mõningaid liialdusi. Arvesse võttes lapse iga (alla aastane laps), on kulu toidule summas 2950 krooni (arvestatav 2000), kulutused transpordile 600 krooni (200) ja riietele ja jalanõudele 1000 krooni (500) ilmselt liialdatud. Muus osas loeb kohus hageja poolt arvestatud kulutused lapse ülalpidamiseks põhjendatuks, kokku kulutused lapsele 5000 krooni kuus.

lk 3

Arvestuse alusena võttis kohus EV Sotsiaalministeeriumi tellimusel välja töötatud laste ülalpidamiskulude arvestamise metoodika alusel tehtud arvestused.

Kulude arvestuse hindamise juures võtab kohus arvesse ka asjaolu, et peale tulumaksu mahaarvamist vastavalt tulumaksuseaduse § 12 lg. 1 p. 7 ja 19 lg. 1 lapse ülalpidamiseks jääva elatise suurus ei ületa oluliselt elatise minimaalmäära (alates 01. 01. 2008 2175 krooni), mistõttu kohus ei pidanud vajalikuks täiendavate tõendite väljanõudmist hagejalt lastele tehtavate kulutuste tõendamiseks.

Elatise suuruse määramisel võtab kohus arvesse asjaolu, et mõningane täiendavate kulude kandmine hageja poolt on paratamatu, sest laps elab tema juures ja kõiki kulutusi ei ole võimalik ette näha. Mis puutub vanemate varalist seisundit, siis pooled on deklareerinud oma igakuiseks sissetulekuks: hageja 4209 krooni, kostja keskmine sissetulek vastavalt esitatud tõendile on 8000 krooni kuus.

Põhimõtteliselt on mõlema vanema õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed. See tähendab, et poole lapse ülalpidamiseks vajaminevast summast peaks maksma kostja, antud juhul on see 2500.- krooni. Siinjuures tuleb võtta arvesse ka asjaolu, et Perekonnaseaduse § 61 alusel elatist saav füüsiline isik maksab tulumaksuseaduse § 12 lg. 1 p. 7 ja 19 lg. 1 alusel elatiselt ka tulumaksu ja seetõttu mõistab kohus elatise kostjalt välja alates hagi esitamisest suuruses 3000 krooni kuus. Kohus on seisukohal, et kostja varaline seisund võimaldab tal maksta elatist selles suuruses ja seda ei saa lugeda tema jaoks ülemäära koormavaks. Vanem peab oma ülalpidamiskohustuse täitmiseks ise aktiivselt käituma.

Kohus ei saa siinkohal arvestada kostja vastuväiteid elatisenõudele, mida ta põhjendab kohustusega maksta laenu. Vanem on kohustatud kohustuste võtmisel arvestama eelkõige oma kohustusega pidada ülal oma alaealist last ja kaaluma, milliseid kohustusi on ta võimeline täitma peale ülalpidamiskohustuse täitmist.

Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutudes on elatist saama õigustatud vanemal õigus taotleda elatise suurendamist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus kohtukulud kostja kanda.

Kohtunik: Külli Mõlder