2-08-57938/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 25.06.2009.a., Kentmanni tn 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-57938 Tsiviilasi JU`i hagi D P vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks, lapse elukoha määramiseks ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: JU (isikukood XXX, elukoht: XXX) Esindaja: P Johannson Kostja: D P (isikukood XXX elukoht: XXX) Esindaja S Desjatnikov Kohtuistungi toimumise aeg 11.06.2009.a. Kohtuistungil osalejad Hageja esindaja P Johannson Kostja D P Kostja esindaja S Desjatnikov

Resolutsioon

Hagi rahuldada osaliselt. Lugeda tuvastatuks, et XXX.a. sündinud V B (i.k. XXX) põlvneb kostjast D P st (i.k.XXX). Jätta V B ema, JU , kasvatada ja määrata tema elukohaks JU elukoht. Välja mõista D P igakuine elatis poja V B ülalpidamiseks 2175,- krooni kuus alates 08.09.2008 kuni XXX.a. lapse ema JU kasuks, õppimise korral põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses kuni kooli lõpetamiseni. Kohtukulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt algas hageja kooselu kostjaga 1995.a. Poolte kooselust sündis XXX.a. poeg V B . Poolte kooselu lõppes 1997.a. peale poja sündi. V B i sünnitunnistusele tema isa kohta teavet kantud ei ole. Viimase kahe aasta jooksul on kostja teinud hagejale pangaülekandeid oma poja V B sünnipäevaks, seega 2 korral 1000,0 krooni. Kokku moodustavad keskmised kulutused ühe kuus V B 6 500,00 krooni, millest korteriüürile kulub 400,0 krooni, toidule 1500,00 krooni, kulutused rõivastele ja jalanõudele 1000,- krooni,

2 kooliga seotud kuludeks 1500,- krooni, kulutused spordile, raamatutele, internetile, kinole ja teatrile 1400,0 krooni, muud kulud (ravimid, hügieenitarbed, mobiiltelefon) 700,0 krooni. Hageja soovib, et kohus tuvastaks, et XXX.a. sündinud V B põlvneb kostjast, jätaks V B ema kasvatada ja mõistaks kostjalt välja elatise alates 01.09.2007.a. kuni XXX.a. või kuni V B õpingute lõppemiseni igas kuus 3 932,0 krooni. Kohtuistungil jääb hageja oma nõude juurde.

Kostja vastuväited Kostja palub hagi rahuldada osaliselt. Peale lapse sündi väitis hageja, et kostja ei ole lapse isa, kuid vaatamata sellele kostjal on alus arvata vastupidiselt. Kostja lapse põlvnemise tuvastamise nõudele vastu ei vaidle ja võtab hea meelega omaks, et laps põlvneb temast. Kostja hinnangul on lapse kulutused võrdelised Eesti keskmiste kulutustega 1800-2000 krooni kuus lapse kohta. Seega, lähtudes lapse vajadustest on kostja valmis võtma enda kanda lapse kulutustest 2 200,- krooni alates hagi esitamisest. Kohtuistungil on kostja nõus elatisega 2175 krooni kuus alates ekspertiisi tulemuste teadasaamisest .

Kohtuotsuse õiguslik põhjendus PkS § 42 lg2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Molekulaargeneetilise ekspertiisiga on tõendatud, et 99,9999994% tõenäosusega on kostja lapse isa. Kohus loeb molekulaargeneetilise ekspertiisiga tuvastatuks, et V B põlvneb D P st. Poolte vahel puudub vaidlus lapse elukoha määramises. Pooled on nõus, et laps jääb endiselt ema kasvatada ja tema elukohaks on ema elukoht. PkS § 49 kohaselt on vanematel oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Mõlemad vanemad on kohustatud alaealist last ülal pidama. PkS § 61 lg2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle. Hageja arvates moodustavad kulutused pojale ühes kuus 6500,- krooni, kostja leiab, kulutused koolile, rõivastele ja jalanõudele ja raamatutele, teatrile on ülepaisutatud. Kohus on nõus lapse toidukuludega 1500,- krooni kuus, rõivaste ja jalanõude kulutustega 1000,- krooni kuus, vee, elektri ja internetikuludega 400,- krooni kuus, ravimid, hügieenitarbed, mobiil 700,- krooni kuus, Kohus peab ülemäära suureks hageja poolt näidatud kooliga seotud kulutusi 1500,- krooni kuus ja kulutusi spordile, raamatutele, kinole ja teatrile 1400,- krooni kuus. Nimetatud kulutused , juhul kui neid on, vajaksid tõendamist. Kohus peab kooliga seotuid mõistlikeks kulutusteks 500,- krooni kuus ja kulutusteks spordile, kinole, teatrile 600,- krooni kuus. Kokku kulub V seega 4 200,- krooni. Kostja on kohtule tõendanud, et on hetkel töötu. Kostja elab XXX, kus tööd leida on väga raske. Perekonnaseaduse § 61 lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval ajal 4350,- krooni. Seega ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2175 krooni kuus.

Kohus leiab, e t4200,- , 4350,- krooniga on lapse mõistlikud vajadused kaetud. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, ning elatise väljamõistmisel tuleb jagada lapse ülalpidamiskulud pooleks. Ühe lapsevanema osa on seega 2 175,- krooni. PkS § 38 lg1 näeb ette, et vanema ka lapse vastastikused õigused ja kohustused tulenevad lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras, kuid ei sätesta sõnaselgelt, mis ajast need õigused ja kohustused tekivad. Riigikohus on oma 16 mai 2003.a. otsuses tsiviilasjas nr 3- 2-1-57-03 leidnud, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks alates lapse sünnist.

3 Kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest. Seega tuleb elatis 2175,- krooni kuus kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest ,s.o. alates 08.09.2008.a. Vanema varalise seisundi muutumisel või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

TsMS § 164 sätete kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Maie Seppo kohtunik