2-08-49991/31 · 2-08-49991/31 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

2-08-49991/31 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 1

Full text

1

Ärakiri

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik

ohtunik

ohtunik Sirja Tooming

Sirja Tooming

sekretär Annely Eesmaa

ekretär Annely Eesmaa

Otsuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

tegemise aeg ja koht

17.juuli

17.juuli 200

200

2009. a Rakvere Kohtumaja

. a Rakvere Kohtumaja

. a Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuai

, Rakvere Rohuai

, Rakvere Rohuaia 8

a 8

Tsiviilasja number

2-08

08

08-49991

49991

Tsiviilasi

M K

M K’u ha

’u ha

’u hagi

gi

gi M V

M V

M V vastu

vastu

vastu juurdepääsutee ja selle kasutamise

juurdepääsutee ja selle kasutamise

eest tasu määramise nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Hageja: M K

M K

M K, , , , isikukood xxxx

isikukood xxxx

isikukood xxxx, , , , elu

elu

elukoht

koht

koht xxxx

xxxx

xxxx,

esindaja vandeadvokaat Küllike Namm, Advokaadibüroo

Küllike Namm, asukoht Laada 27, Rakvere 44310, Lääne

Küllike Namm, asukoht Laada 27, Rakvere 44310, Lääne-

Virumaa.

Kostjad:

Kostjad: M V

M V

M V, isikukood

, isikukood

, isikukood xxxx

xxxx

xxxx, elukoh

, elukoh

, elukoht xxxx

t xxxx

t xxxx,

esin

esindaja advokaat Tanel Pürn, Advokaadibüroo Tark & Co

daja advokaat Tanel Pürn, Advokaadibüroo Tark & Co

Tartu osakond, asukoht Soola 3, Tartu 51013, Tartumaa

Tartu osakond, asukoht Soola 3, Tartu 51013, Tartumaa.

Kohtuistungi toimumise aeg

02.07.2009.a.

Istungil osalesid

Hageja ja tema esindaja, kostja esindaja

RESOLUTSIOON

1.

1. 1. M K

M K

M K’u ha

’u ha

’u hagi

gi

gi M V

M V

M V vastu

vastu

vastu juurdepääsutee ja selle kasutamise

juurdepääsutee ja selle kasutamise

eest tasu määramise nõudes rahuldada.

2.

2. 2. Määrata

äärata

äärata Xxxx

Xxxx

Xxxx ki

ki

kinnistule asukohaga xxxx

nnistule asukohaga xxxx

nnistule asukohaga xxxx, registriosa nr.

, registriosa nr.

, registriosa nr. xxxx

xxxx

xxxx,

,

, juurdepääsuteeks jalgsi ja

juurdepääsuteeks jalgsi ja

mootorsõidukitega avaliku

mootorsõidukitega avalikult teelt läbi

lt teelt läbi

lt teelt läbi Xxxx

Xxxx

Xxxx kinnistu,

kinnistu,

kinnistu, Xxxx

Xxxx

Xxxx, registriosa nr.

, registriosa nr.

, registriosa nr. xxxx

xxxx

xxxx, kulgev umbes

, kulgev umbes

3,5 m laiune kruusakattega tee umbes

3,5 m laiune kruusakattega tee umbes 50

50

50 m ulatuses kuni puudealleeni ja sealt edasi

m ulatuses kuni puudealleeni ja sealt edasi

killustikukatte

killustikukattega tee puudealleed pidi umbes 100

ga tee puudealleed pidi umbes 100

ga tee puudealleed pidi umbes 100 m ul

m ul

m ulatuses kuni

atuses kuni

atuses kuni Xxxx

Xxxx

Xxxx kinnistuni.

kinnistuni.

3.

3. 3. Määrata

Määrata

Määrata Xxxx

Xxxx

Xxxx kinnistu (registriosa nr.

kinnistu (registriosa nr.

kinnistu (registriosa nr. xxxx

xxxx

xxxx) omaniku poolt

) omaniku poolt

) omaniku poolt kinnistu

kinnistu

kinnistu Xxxx

Xxxx

Xxxx (registriosa nr.

(registriosa nr.

xxxx

xxxx) omanikule juurdepääsu kasutamise eest

) omanikule juurdepääsu kasutamise eest

) omanikule juurdepääsu kasutamise eest makstavaks tasuks

makstavaks tasuks

makstavaks tasuks 297

297

297 krooni ja

krooni ja

krooni ja 50 senti

senti

senti aastas

aastas

igakords

igakordse omaniku kasuks

e omaniku kasuks

e omaniku kasuks.

4.

4. 4. Kanda Lääne

anda Lääne

anda Lääne-Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Lääne

Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Lääne

Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Lääne-Viru kinnistusjaoskonna

Viru kinnistusjaoskonna

kinnistusregistri registriosa nr.

kinnistusregistri registriosa nr. xxxx

xxxx

xxxx kolmandasse jakku märkus

kolmandasse jakku märkus

kolmandasse jakku märkus, mille kohaselt

, mille kohaselt

, mille kohaselt Xxxx

Xxxx

Xxxx kinnistu

kinnistu

on koormatud tähtajatu tasulise juurdepääsuõigus

on koormatud tähtajatu tasulise juurdepääsuõigusega

ega

ega Lääne

Lääne

Lääne-Viru Maakohtu Kinnistusosakonna

Viru Maakohtu Kinnistusosakonna

Lääne Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosasse nr.

Lääne Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosasse nr. xxxx

xxxx

xxxx kantud

kantud

kantud Xxxx

Xxxx

Xxxx kinnistu,

kinnistu,

asukohaga

asukohaga Xxxx

Xxxx

Xxxx, , , , kasuks

kasuks

kasuks tasuga juurdepääsutee eest 297 krooni ja 50 senti aas

tasuga juurdepääsutee eest 297 krooni ja 50 senti aas

tasuga juurdepääsutee eest 297 krooni ja 50 senti aastas.

tas.

2

5.

5. 5. Jätta

ätta

ätta menetluskulud

menetluskulud

menetluskulud kostja kanda

kostja kanda

kostja kanda. Välj

Välj

Välja mõista

a mõista

a mõista M V

M V

M V’lt

’lt

’lt M K

M K

M K’u kasuks ja kohtukulude

’u kasuks ja kohtukulude

katteks 1 000

katteks 1 000 (üks tuhat)

(üks tuhat)

(üks tuhat) krooni

krooni

krooni.

6.

6. 6. Ko

Ko

Kohtuotsus tehakse

htuotsus tehakse

htuotsus tehakse avalikult

avalikult

avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kantselei

teatavaks Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kantselei

kaudu

kaudu 17.0

.0

.07.2009.a. ja otsuse ärakiri toimetatakse kätte menetlusosalistele.

.2009.a. ja otsuse ärakiri toimetatakse kätte menetlusosalistele.

7.

7. 7. Edasikaebamise kord:

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, arvates otsuse ärakirja saamise päevale järgneva

jooksul, arvates otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast.

st päevast.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.

6, § 633 lg. 7).

I.

I. I. Asjaolud ja hage

Asjaolud ja hage

Asjaolud ja hageja nõuded.

ja nõuded.

Viru Maakohtule 17.07.2008.a. saabunud hagiavalduse kohaselt M K’ule kuulub xxxx

Xxxx kinnistu, mille kohta on Viru Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatus avatud

registriosa nr. xxxx. Kuivõrd Xxxx kinnistu piirneb igast küljest Xxxxa kinnistuga ning

alternatiivsed juurdepääsud hageja omandis olevale kinnistule puuduvad, siis selleks, et tagada

enda kinnistule juurdepääs, esitas hageja kinnistu Xxxx omanikule M V'le ettepaneku sõlmida

vastavasisuline notariaalne kokkulepe, mille järgi kulgeks juurdepääsutee Xxxx kinnistule

mööda ajalooliselt kujunenud teed. Hageja selgitab, et hageja vanaisa omandas Xxxx kinnistu

1970.a. ja sellest ajast alates on hageja ja tema vanavanemad kasutanud kinnistule

juurdepääsuna seda teed, mille suhtes käesolev hagi on esitatud. Sama teed on kasutatud ka

enne seda, kui hageja vanaisa sai kinnistu omanikuks. Kostja hageja ettepanekule ei vastanud.

28.02.2006.a. käis hageja oma kinnistu juures, kuid kostja kinnistut läbival juurdepääsuteel tegi

keegi, end mitte tutvustanud isik, hageja suunas avalduse, mille kohaselt ei ole hagejal õigust

üle kostja kinnistu liikuda. Seejärel pöördus hageja kostja poole ning palus selliste

vahejuhtumite kordumine tulevikus välistada. Kostja pakkus omapoolse lahendusena välja

võimaluse, mille kohaselt peaks hageja kostja kinnistu läbimise kavatsustest teatama kostjale

telefoni vahendusel ette vähemalt neli tundi. Hageja leiab, et sellist lahendusvarianti ei saa

käsitleda mõistlikuna, kuivõrd see piirab põhjendamatult hageja õigust oma asja kasutada.

Sedavõrd pika etteteatamistähtaja puhul puuduks hagejal võimalus oma kinnistut vajadusel

mitu korda päevas külastada, samuti pääseda ehitiste juurde äkkvajaduse korral. Hageja

siinkohal märgib, et kahel korral, kui hageja on püüdnud kostjaga tema poolt teatatud

kontaktandmeid kasutades ühendust saada, ei ole telefonile vastatud, mistõttu ei ole hagejale

tagatud isegi ettehelistamise korral võimalus oma kinnistule pääseda. Selleks, et tagada Xxxx

kinnistule juurdepääs, taotleb hageja Lääne-Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Lääne Viru

kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosasse nr. xxxx märkuse kandmist juurdepääsu

kohta

Lääne-Viru

Maakohtu

Kinnistusosakonna

Lääne

Viru

kinnistusjaoskonna

kinnistusregistri registriosasse nr. xxxx kantud kinnistule asukohaga xxxx. Juurdepääsutee

kulgemine üle Xxxx kinnistu on märgitud hagiavaldusele lisatud plaanil. See juurdepääs on

kõige lühem ja on kasutusel olnud kogu aja, mil hageja on olnud kinnistu omanik. Taotletavat

juurdepääsuteed kasutas ka kinnistu eelmine omanik. Hageja ei välista alternatiivset võimalust

rajada Xxxx kinnistule juurdepääsu tagamiseks uus tee, milline kulgeks kostjale sobivas kohas

tingimusel, et tee rajamisega seotud kulutused kannab kostja. Märgitud võimalusest on hageja

ka kostjat teavitanud, kuid kostja ei ole väljendanud selgelt ei oma huvi olemasolu ega ka selle

puudumist hageja palutud variandi teostamise vastu. Kuivõrd hageja omandis olev kinnistu

piirneb igast küljest Xxxxa kinnistuga, puudub hagejal võimalus kasutada juurdepääsuks kellegi

kolmanda isiku omandis olevat kinnistut. Hageja esitab hagi lähtudes

AÕS § 156 lg. 1

sätteist, mille kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult

kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra

kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui

kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu

3

määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Riigikohus on lahendis nr 3-

2-1-85-05 märkinud, et: „Avalikult kasutavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks

on AÕS § 156 lg-st 1 tulenevalt seega juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele

juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu

taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu

juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega". Faktiliste

asjaolude ning esitatud kaardimaterjali põhjal on AÕS § 156 lg. 1 eeldused täidetud, kuivõrd

hagejal puudub juurdepääs oma kinnistule avalikult kasutatavalt teelt, mistõttu on tema huvid

ilmselgelt ülekaalus kostja õiguste kitsenduste suhtes. Samuti on juurdepääsu seadmine

võimalik maakorralduslikult, kuivõrd juurdepääsutee on olemas, uue tee rajamise võimaluse on

hageja väljapakkunud üksnes alternatiivina, arvestades kostja võimalikke huve. Hagejale

kuuluval kinnistul asuvad ehitised, mille kasutamiseks ja mille juurde pääsemiseks on vaja

kasutada autotransporti. Seetõttu soovib hageja juurdepääsu kostja omandis oleva kinnistu

kaudu ka autotranspordiga. Viidatud Riigikohtu lahendis 3-2-1-85-05 Riigikohus leidis, et:

„Lahendades AÕS § 156 lg 1 alusel esitatud juurdepääsu nõuet, tuleb esitatud asjaolude alusel

arvestada sedagi, kas hagejal on võimalik saada juurdepääs oma kinnisasjale mujalt kui kostja

maatüki kaudu. Asjaolu, et juurdepääs teise kinnisasja kaudu võib olla selle omanikule vähem

koormavam kui kostjale tema kinnisasja kaudu, võib olla üheks hagi rahuldamata jätmise

aluseks.'' Hagejal ei ole võimalik juurdepääs teiste kinnistute kaudu, kuivõrd hageja kinnistu

piirneb igast küljest kostja kinnistuga. Ajalooliselt on juurdepääs hageja kinnistule toimunud

kostja kinnistut läbiva tee kaudu, mis on kasutusel olnud juba aastakümneid. Selletõttu on

hageja seisukohal, et läbipääsu tee läbi kostja kinnistu ei ole kostjale ebamõislikult koormav.

Riigikohtu tsiviilkolleegium märkis oma 30.03.2004.a. lahendis nr. 3-2-1-33-04, et: „AÕS §-dest 1

ja 5 tuleneb asjaõiguste numerus clausus'e põhimõte. Selle põhimõtte kohaselt sätestab seadus

lisaks asjaõigustele ka nende tekkimise, lõppemise ja sisu. Erinevates seadustes on sätestatud

juhud, mil reaalservituut saab tekkida kohtuotsuse alusel, asjaõigusseaduse rakendamise

seaduse § 15 lg 1, maaparandusseaduse § 13 lg 5. Juurdepääsu tagamist kinnisasjale

kohtuotsuse alusel tekkiva reaalservituudiga ei näe ette ükski seadus. Seetõttu leiab kolleegium,

et kohtuotsuse alusel seatava kinnisomandi kitsenduse juurdepääsu kujul kinnisasjale saab

kinnistusraamatu kaudu kolmandatele isikutele kehtivaks muuta vastavalt AÕS §-dele 64 lg 1

ja 4 ja 140 lg 3.

Märkusega hagejale kuuluva kinnisasja kinnistusregistriosas saab kolmandatele isikutele

kehtivaks muuta ka tasu maksmise kohustuse. Tasu määramisel tuleb arvestada poolte

seisukohti ja kohus ei või määrata suuremat tasu, kui soovib koormatava kinnisasja omanik.

Kuna tasu suuruse saab AÕS § 156 lg 1 nõude lahendamisel määrata kostja soovil ka ilma

sellekohase hagita, ei nõua tasu kohta kinnistusraamatusse märkuse tegemise otsustamine hagi

esitamist. Kohtuotsusega otsustakse tasu väljamõistmine kostjatest kinnisasjaomanike kasuks.

Tasu määratakse kinnisasja kasutamise eest. Kinnisasja võõrandamisel ja sellekohase märkuse

olemasolul kinnistusraamatus läheb tasu saamise õigus üle kinnisasja uuele omanikule."

Viidatud lahendist tulenevalt tuleb käesoleva tsiviilasja lahendamisel kanda Lääne-Viru

Maakohtu Kinnistusosakonna Lääne-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa

kolmandasse jakku märkus kohtuotsusega tagatava juurdepääsutee kohta hageja kinnistule ja

hagejalt kostjale väljamakstava tasu kohta juurdepääsutee eest. Hageja leiab, et mõistlik tasu

tee kasutamise eest oleks üks kroon juurdepääsutee ruutmeetri eest aastast. Kuivõrd teealune

pindala on 297,5 (3,5*85) ruutmeetrit kuuluks hageja poolt tee kasutamise eest tasumisele 297.5

(1*297,5) krooni aastas. Hageja peab siinkohal ka vajalikuks märkida, et nimetatud summa

ületab teealuse pindala maamaksu mitmekordselt, mistõttu tuleb hagejapoolset pakkumist

käsitleda igati proportsionaalsena. Kostja on seni hoidunud igasugustest läbirääkimistest

juurdepääsu kasutamise ja selle eest maksmisele kuuluva rahasumma osas, mistõttu on hageja

sunnitud kohtu poole pöörduma.

Hageja palub hagi rahuldada ning määrata juurdepääs Xxxx kinnistule asukohaga Xxxx, mille

kohta on avatud

Viru

Maakohtu Kinnistusosakonna

Lääne-Viru

kinnistusjaoskonna

4

kinnistusregistri registriosa nr. xxxx selliselt, et juurdepääs kulgeb üle Xxxx'a kinnistu

asukohaga Xxxx, mille kohta on avatud Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Lääne-Viru

kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr. xxxx kinnistu nimi, kinnistul asuva 3,5

meetri laiuse 85 meetrit pikkusega pinnastee kaudu jalgsi ja mootorsõidukitega (juurdepääs on

kajastatud hagile lisatud plaanil), ning määrata Xxxx kinnistu (registriosa nr. xxxx) omaniku

poolt Xxxx'a kinnistu (registriosa nr. xxxx) omanikule makstavaks tasuks juurdepääsu

kasutamise eest 297,5 krooni aastas, ning jätta menetluskulud kostja kanda.

II.

II. II. Kostja kirjalik vastus.

Kostja kirjalik vastus.

Kostja kohtule 10.09.2008.a. saabunud kirjalikus vastuses hagile teatab, et kostjal ei ole

võimalik hagi õigeks võtta. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et pooltele kuuluvad hagiavalduses

märgitud kinnistud, kuid paljude teiste asjaoludega kostja nõus ei ole. Hagile lisatud

väljavõttest nähtub, et Xxxx kinnistu kohta on registriosa avatud 18.07.2006.a. Seega ei ole alust

väitel, et kinnistu kuulus hageja vanaisale. Kostja kinnistu kohta on registriosa avatud

19.01.2004.a. ning sel ajal ei olnud teisi kinnistuid, mille omandisuhe riivanuks kostja õigusi.

1970. aastal toimunu ei ole asjakohane teistsuguse õigusliku olukorra tõttu. Seega ei ole

võimalik rääkida mingisugusest ajaloolisest teest. Samuti ei ole kellelgi olnud vaja hageja

kinnistule pääseda, sest seal asuvad vaid varemed. Pooltel on juurdepääsust juttu olnud ja

kostja on pakkunud hagejale võimalust arutada tee rajamist kohast, kus see ei segaks oluliselt

kostja elu. Hageja on nõudnud aga ligipääsu ainult peaväravast. Samuti on kohatu hagis

märgitud nõudmine, et tee rajamise kulud peaks kandma kostja. Seejuures taotleb hageja tee

kasutamise eest sellise summa määramist, mis ei kataks isegi tee hoolduskulusid.

Hagiavaldusest ei nähtu, mismoodi kujutab hageja ette kostja õiguste tagamist ja mismoodi

peaks toimuma tee hooldamine. Ajal, kui hageja sai kinnistu omanikuks, oli talle teada olukord,

et kostja kinnistu ümbritseb tema kinnistut. Sellest tulenevalt on kostja teadlikult astunud

olukorda, kus tema kinnistut ümbritseb teine kinnistu. Hageja taotletav tee viib hageja kinnistu

ääreni, mis piirneb lagunenud seinaga. Seega ei ole võimalik sealtkaudu kinnistule pääseda.

Kostja vaidleb vastu hageja nõudele pääseda kinnistule selliselt, et see toimuks mh

mootorsõidukiga kostjale kuuluva maja eest mööduva pinnastee kaudu. Kostja ei saa pinnasteed

ise sõidukitega kasutada, sest see ei ole piisavalt tugev. Samuti rikuks maja eest läbisõitmine

oluliselt koormatava kinnisasja omaniku privaatsust ning takistaks tema tegevust. Oluline on

ka asjaolu, et maja kasutab Virumaa Kunstimuuseum ning et aeda on paigutatud mitmed

kunstiteosed. Seepärast peab olema takistatud vaba ligipääs kinnistule, eelkõige autoga.

Kostjale peab jääma kontroll tema kinnistul asuva vara suhtes. Hageja ei ole põhjendanud, miks

tal on vaja piiramatut juurdepääsu ja seejuures veel mootorsõidukitega. Hageja kinnistul

asuvaid ehitisi ei ole võimalik kasutada. Eelnevast lähtudes leiab kostja, et esitatud hagi on

ennatlik. Kui on tahe pidada läbirääkimisi ja küsimus lahendada, on kostja selleks valmis.

Seejuures on hagejale korduvalt pakutud võimalust kinnistu müüa, samuti arutleda ligipääsu

üle jalgsi, sh peaväravast. Kostja nõustub, et mõeldav on pidada läbirääkimisi ka tee rajamise

üle, kuid ei mõista, miks peaks need kulud kandma kostja. Kui pooled siiski kokkulepet ei leia,

soovib kostja oma väiteid tõendada. Arvestades, et hagis esitatud väited on kõik tõendamata,

leiab kostja, et vaieldavad asjaolud tuleb välja selgitada eelmenetluses ja seda on võimalik teha

ka kirjalikult. Pinnastee kandvuse tõendamise osas on kostjal vajalik pidada täiendavaid

konsultatsioone. Samuti on vajalik välja töötada kasutamise eest makstava tasu metoodika, mis

peaks katma kulusid ning sisaldama ka hüvitust privaatsuse rikkumise ja võõra kinnisasja

kasutamise eest. Kostja rõhutab, et ei ole olnud hagejale juurdepääsu võimaldamise vastu, kuid

ei ole nõustunud kõigi hageja nõudmistega. Hageja ei ole üldse arvestanud AÕS § 156 lg. 1

viimase lausega, et juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku

huve. Seetõttu ei soovi kostja sõltumata asja lahendamise viisist kulusid kanda ning leiab, et

kõik kulud peab kandma hageja. Asja kohtus menetlemise korral taotleb kostja kohtu seisukohta

AÕS § 156 lg. 3 tõlgendamise osas, sest ühenduse puudumisest teadis hageja juba maatüki

kinnistamise ajal ning tegemist on analoogilise olukorraga kui senise ühenduse tahtlik

katkestamine.

5

III. Asja

III. Asja kohtulik arutelu.

kohtulik arutelu.

Hageja esindaja selgitab, et hageja jääb alternatiivnõudena haginõude täpsustuses esitatu

juurde ja palub määrata tee kasutamise tasuks 297,50 kr. Hageja leiab, et nimetatud viisil

juurdepääsu tagamine on kõige vähem kulukam hagejale ja kõige vähem koormavam kinnistu

omanikule. Taotletav tee on plaanil tehtud tumedalt. Kaks teelõiku kuuluvad M. V, teine on

avalikult kasutatav tee, mis kulgeb kinnistu kõrvalt. Tee hakkab kulgema 3,5 m laiuselt. Hagi

täpsustusest 100 m ulatuses tuleb välja jätta. Hageja poolt taotletava juurdepääsu teede näol on

tegemist kõvakattega teedega, mida on kasutatud ajalooliselt ja mida kasutab aastaringselt ka

kostja ise. Kostja poolt pakutud tee ei ole aastaringselt teena kasutatav. Uue tee ehitamine on

aga hagejale ülemäära kulukas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda põhjendusel, et

kostja on põhjustanud kohtus käimise.

Kostja esindaja leiab, et lähtuda tuleks mitte hagejale odavamast ja mugavamast variandist,

vaid kostjat vähem koormavast variandist, milleks on kostja poolt esitatud variant, mille

kohaselt saaks ligi kostja kinnistu tagumisest küljest. Kui läheneda mõisa peaväravale, siis

keerata vasakule, seejärel mööda avalikult kasutatavat teed paremale ja veelkord paremale.

Mõisa peaväravast vaadates teiselt poolt kinnistut. Kinnistu omanik otsustab ise, mis teda kõige

vähem koormab. Antud juhul on võimalik hageja kinnistule ligi pääseda kostja poolt pakutud

viisil. Hagejal oleks mõistlik kasutada seda teed, mida mööda käidi paikvaatlusel, alates

kinnistu taga olevalt teelt, punktist Xxxx, kuni hageja kinnistuni. Sealt saaks hageja paremini

kinnistule ligi ja see koormaks kostjat vähem, samuti ei oleks hagejal vaja arvestada aega, vaid

saaks kinnistule ligi nagu ta ise tahab ja millal tahab. Hageja alternatiivselt nõutav tee läheb

aida eest mööda ja esimene tee on otse mõisa eest läbi. Oluline on see, et ükski arutluse all olev

juurdepääsutee ei vii hageja kinnistuni nii, et see oleks pidevalt kõvakattega. Kõvem tee on aida

ja mõisa vahelt minev puude alune tee. Puudel all olevat teed ei saa kasutada. Aida eest mineval

teel on takistusi. Hageja peab arvestama, et seal toimuvad üritused. Kui toimub üritus, siis

autoga ligipääsu ei tohiks üritada. Kostja on nõus kostja pakutava tee kasutamisega ilma tasuta.

Kostja leiab, et tasu peaks sõltuma kitsenduse ulatusest ja seda peaks määrama siis, kui tee on

paika pandud. Menetluskulud oleks vaja jätta poolte endi kanda. Kostja ei ole põhjustanud

kohtusse pöördumist. Hageja soovis ligipääsu peaväravast igal ajal autoga. Jalgsi ligipääsu osas

eriarvamusi ei ole olnud, kuid probleemiks on mitme tee kasutamine eri aastaaegadel. Kui

hageja soovib tingimata ligipääsu ka autoga, siis saab see olla põhjendatud sõiduautoga ja kostja

poolt pakutud teed mööda. Põhimõtteliselt on hageja saanud kinnistuni nii jalgsi kui ka

sõiduautoga.

IV. Kohtu tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused.

TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on

esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus

ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb

ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt

peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama

vastavat seadust.

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, vaadanud läbi toimikus olevad hagiavalduse ja

selle täpsustuse, dokumentaalsed tõendid ja poolte kirjalikud seisukohad, tuvastas:

1) vaidlust pole selles, et hageja kinnistu ei piirne avaliku teega, küll aga piirneb igast

küljest kostja kinnistuga. Pooltel pole olnud kokkuleppeid läbipääsu võimaldamise kohta üle

kostja kinnistu.

2) hageja soovib juurdepääsu määramist jalgsi ja mootorsõidukiga läbi kostja kinnistu kas

otse kinnistul asuva mõisahoone eest või mõisahoonega külgnevalt läbi kinnistu ja mööda

puudealust alleed kuni hageja kinnistuni.

6

3) kostja ei ole hageja soovitud alternatiivpakkumistega nõus, leiab, et hageja peaks välja

ehitama tee kostja kinnistu nn. peavärava vastasküljest nn. punktist Xxxx otse läbi rohumaa

oma kinnistuni.

4) kostja, hoolimata oma kirjalikus vastuses märgitust, kohtu antud ajast ja selgitustest ei

ole kirjalikus vastuses nimetatud eeldatavaid tõendeid esitanud ega ole hagejaga kohtuväliselt

võimaliku juurdepääsu üle läbirääkimisi pidanud.

5) kohaldamisele kuuluvad AÕS §-de sätted AÕS kaitseb isiku õiguspärast valdust.

1. Vastavalt Riigikohtu lahenditele 3-2-1-33-04, 3-2-1-45-04 ja 3-2-1-85-05 on avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu rahuldamise eelduseks 1) avalikult teelt vajaliku juurdepääsu

puudumine, 2) taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalus ja 3) juurdepääsu taotleja

juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu

soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Riigikohtu tsiviilkolleegium

on 30.03.2004.a. otsuses nr. 3-2-1-33-04 märkinud järgmist: p. 18. AÕS § 156 lg. 1 eesmärk on

võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma

kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Seega

juurdepääsu nõude rahuldamise esimene eeldus on avalikult teelt vajaliku juurdepääsu

puudumine hageja kinnisasjale. Hagejal juurdepääs oma kinnistule puudub, seega hageja huvi

on vaieldamatult ülekaalukam kui kostja kinnistu kitsendused. Hagejal ei ole võimalust luua

juurdepääsu oma kinnistule ka mingit teist teed mööda kostjat mittekoormaval viisil.

2. Kohus, hinnanud juurdepääsu nõude aluseks olevaid asjaolusid ja võimalusi, tuli

järeldusele, et peab arvestama kõiki asjaolusid, mitte ainult kostja seda arvamust, et

ainuvõimalik juurdepääs hageja kinnistule saaks toimuda küll läbi kostja kinnistu, kuid sealt,

kust kostja seda võimalikuks peab. Kostja kinnistu külgneb avalikult kasutatava teega, on teega

piirnevalt osaliselt aiaga piiritletud endise mõisahoone ja seda ümbritseva pargi osas.

Mõisahoone ette viib avalikult teelt tee mõne meetri ulatuses. Sissepääs on takistatud

väravatega, nn. peaväravaga. Riigikohtus lahendis 3-2-1-45-04 kolleegium leiab, et „ Isegi siis,

kui hageja kinnistuga külgneb avalik tee, tuleb juurdepääsu nõude lahendamisel kaaluda,

milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt (sh hoonete juurest) avalikule teele

pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja

jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav. Seega tuleb

arvestada nii juurdepääsu nõudva kui koormatava kinnisasja omanike kõiki huve ja asjaolusid

kinnisasjade kasutamisel. Kostja seisukoht, et vähemkoormav oleks kostjale see, kui hageja

ehitaks endale uue tee kostja pakutud kohast, ei ole mõistlik, kuivõrd kaks võimalikku

juurdepääsuteed on juba olemas ja pole võimalik väita, et nende kasutamine kitsendab kostja

õigusi sedavõrd, et oleks häiritud kostja väidetav privaatsus või oleks takistatud kostja

äritegevus.

3. TsMS § 230 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Kostja vastuväited on kõik põhistamata ja

tõendamata. Kostja pole esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust selle kohta, miks ei võiks siis

hageja nii jalgsi kui autoga kasutada sama teed, mida kasutab kinnistu omanik või ka kostja

väidetavalt kinnistul paiknevad muud äriühingud. Hagejal tuleks ainult seda teed pikendada

mõne meetri võrra. Kostja ei tõendanud, et kinnistu nn. peaväravast ja mõisahoone eest viiv tee

pole oma pinnasekatte tõttu kasutatav ega aastaringselt läbitav. Kostja väitel korraldatakse

mõisahoones üritusi ja mõisahoonet kasutatakse Virumaa Muuseumi poolt näituste

korraldamiseks. See asjaolu on tõendamata. Kuid selleks, et mõisahoonet saaks kostja viidatud

eesmärkidel kasutada, on vajalik mõisahoonele juurdepääs, mis on olnud olemas aastaid

avalikult teelt nn. mõisa peaväravast ja mõisahoone eest läbi. Ei ole olemas teed otse läbi

kinnistu kostja märgitud punktini Xxxx, vaid mõisaesine tee on käesolevaks ajaks kaarega välja

ehitatud teeks mööda puudealleed mõisaaiaga külgneva kruusakattega teeni. Kostja vastuväited

nende ehitatud kruusatee kasutamisele ei ole põhistatud ega millegagi tõendatud. Kostja

kasutab kruusateed ise ja väidetavalt kasutavad seda ka äriühingud oma vajadustest lähtuvalt

ning ilmselt mis tahes transpordiga. Samuti, nagu selgus paikkonna vaatlusest, oleks uue tee

7

ehitamine hagejale ülemäära kulukas, kuivõrd kohas, mida kostja pakub, ei ole olemas isegi

mitte jalgrada. Tegemist on rohumaaga, mis varasem on ilmselt olnud puuviljaaed.

4. Pooltel pole olnud kokkuleppeid läbipääsu võimaldamise kohta üle kostja kinnistu.

Menetlusosaliste osavõtul teostatud paikvaatlus tõendab, et hageja kinnistu ei piirne avaliku

teega, küll aga on ümbritsetud igast küljest kostja kinnistuga. Viidatud Riigikohtu lahendi nr. 3-

2-1-33-04 p.-s 18 on märgitud veel: Samas ei saa nõustuda apellatsioonikohtuga, et juurdepääsu

õigus hõlmab reeglina õigust läbida tee autoga. Kas juurdepääsuõigus kinnistu sisehoovile tuleb

anda ka autodele, oleneb asjaoludest, mh. sellest, kas kinnistu ja sellel asuvate hoonete

sihtotstarbeline kasutamine on võimalik ilma sisehoovi autoga pääsemata või mitte. Seejuures

omavad tähtsust ka parkimise võimalus ja sõidukiga hoone teenindamise vajadus. Kui

juurdepääs kinnistu sisehoovi peab olema võimalik ka sõidukiga, ei tarvitse see tähendada, et

juurdepääs peab olema tagatud igapäevaselt. Paikkonna vaatluse tulemusena selgus, et hageja

kinnistul asuvad varemed, kinnistul puudub elekter ja muud eluliselt vajalikud trassid.

Kinnistu on metsistunud ja vajab seega korrastamist selleks, et seda kasutada kas elamumaana

või mis tahes muuks otstarbeks. Järelikult on hagejal oluline juurdepääsu olemasolu mitte

ainult jalgsi, vaid ka mootorsõidukiga. Viimast ainuüksi kasvõi selleks, et teha enda kinnistusele

pääsemise otstarbeks teed.

5. AÕS § 68 lg. 1 sätestab, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul

on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda teistel isikutelt nende õiguste rikkumise

vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist, ning lg. 2 sätestab, et omaniku õigused võivad

olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Järelikult pole põhjendatud kostja

vastuväide, et hageja peab tõendama, miks ta vajab piiramatult läbipääsu oma kinnistule. AÕS

§ 156 lg. 3 järgi on juurdepääsu nõude rahuldamise eelduseks asjaolu, et senine ühendus

avalikult kasutatava teega ei katkenud juurdepääsuõigust taotleva kinnisasja omaniku tahtel.

Asjaolu, et hageja kinnistu on kantud registrisse hiljem kui kostja oma, ei tähenda, et ühendus

avaliku teega oleks katkenud hageja tahtel. Järelikult pole arvestatav kostja sellekohane

vastuväide, et hageja on ise seadnud end olukorda, kus tal juurdepääs puudub ja et ühendus

avaliku teega oleks nagu katkenud hageja tahte tõttu.

TsÜS § 2 lg. 1 kohaselt on tsiviilõiguse allikaks ka tava. Ka Riigikohtu 12.04.2004.a.

lahendi 3-2-1-45-04 p.-s 16 on märgitud, et õige on kassatsioonkaebuse väide, et juurdepääsu tee

määramisel tuleb arvestada ka väljakujunenud tavadega. Kinnistusregistri andmeist nähtub, et

hageja soetas kinnistu ajaliselt hiljem kui kostja oma kinnistu. Kas kinnistul asuvad varemed

kuulusid hageja vanaisale või tema esivanematele, on tõendamata. Seega pole võimalik hinnata

hageja viidatud ajaloolist tausta ega tava.

6. Riigikohtu lahendis 3-2-1-36-09 „Kolleegium nõustub hageja kassatsioonkaebuse

väitega, et asjas tuleb kohaldada AÕS § 156 lg-t 2, mille kohaselt, kui kinnisasja osalise

võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava

teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul

ühendust pidada oma kinnisasja kaudu AÕS § 156 lg-s 1 nimetatud tingimustel. Selle sätte

eesmärgiks on säilitada tavana väljakujunenud ühendus avalikult kasutatava teega,

koormamata omanikke, kelle kinnisasja ei ole avalikult kasutatava teega ühenduse pidamiseks

kasutatud. AÕS § 156 lg-st 2 tuleneb, et tee (juurdepääsu) määramise võimalusi ühenduse

pidamiseks avalikult kasutatava teega kaalutakse selle kinnisasja piires, mille kaudu ühendus

seni toimus. Seega leidis ringkonnakohus ekslikult, et viidatud säte kehtestab vaid varem

kasutatud juurdepääsutee talumise kohustuse, mis tee likvideerimisega lõpeb. Nii AÕS § 156

lg 1 kui ka sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada koormatava

kinnisasja omaniku huve, kuid AÕS § 156 lg 2 tähenduses tuleb eeltoodut arvestades

juurdepääsu määramisel kaaluda selle omaniku huve, kelle kinnisasja ühenduse pidamiseks

avalikult kasutatava teega seni kasutati. Asjas on tuvastatud, et hageja pääses oma kinnisasjalt

avalikult kasutatavale teele üle kostja kinnisasja, kuid praeguseks on ta selle ühenduse

kaotanud. Seega tuleb hagejale tagada AÕS § 156 lg 2 alusel ühendus avalikult kasutatavale

teele üle kostja kinnisasja, kaaludes, milline juurdepääsutee on kostjat kõige vähem koormav.

8

Kuigi kostja pole tõendanud, et mõisahoone esine maa-ala ei ole oma pinnasekatte tõttu

igal aastaajal läbitav, samuti seda, et kinnistul asub muuseumivara, peab kohus kostja

privaatsuse huvides otstarbekaks määrata hageja kinnistuni juurdepääsuks hageja esitatud

alternatiivne juurdepääs kinnistu keskelt mööda puudeallee alust teed, et välistada peaväravate

avatus ööpäevaringselt ja sellega vaba juurdepääs kelle tahes poolt, mis tahes ajal ja mis tahes

transpordiga. Seega kuulub hagi juurdepääsu määramiseks rahuldamisele ja juurdepääsuteeks

tuleb määrata avalikult teelt Xxxx kinnistuni läbi Xxxx kinnistu viiv umbes 3,5 m laiune

kruusakattega tee umbes 50 m ulatuses kuni puudealleeni ja sealt edasi killustikukattega tee

puudealleed pidi umbes 100 m ulatuses kuni Xxxx kinnistuni.

7. AÕS § 156 lg. 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs

avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle

võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel.

Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu

määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

Hageja pakutava tasu suuruse kohta pole kostja oma seisukohta öelnud, on vaid

kinnitanud, et kostja ei soovigi tasu, kui hageja ehitab endale uue tee kostja poolt võimalikuks

peetavast kohast. Kuna kostja pakutud juurdepääsutee ehitamise võimalus ei ole mõistlik,

sellega ei ole võimalik arvestada, siis tuleb tasu määrata hageja pakutud määras ja selles

nõudes hagi rahuldada.

Lähtudes tuvastatust ja olles kaalunud poolte huve, kohus leidis, et hagi tuleb rahuldada

tervikuna hageja kõigis nõuetes.

TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja

maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata

hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 000 krooni. TsMS § 162

kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on põhjendatud

jätta menetluskulud kostja kanda ja kostjalt hageja tasutud riigilõiv kohtukuluna summas 1 000

krooni hagejale välja mõista.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest.

Kohus kohaldas AÕS § 156 sätteid ning juhindus TsMS §-de 162, 173, 230, 441-442, §

632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik:

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent

Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 15.02.2010

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu

17. juuli 2009 otsus muutmata.

Jätta poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus

M V kanda.

9

Kohtuotsus jõustus 19. aprillil 2010. a. Riigikohtu kohtumäärusega.

Nooremreferent

Lea Herne

2-08-49991/31 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text