2-03-572/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-03-572

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht

16. juulil 2009.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-03-572 Tsiviilasi, hageja nõue U O hagi A O vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: U O (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Hageja lepinguline esindaja: Vassili Vorobjov (aadress: xxx) Kostja: A O(isikukood:xxx; elukoht: xxx) Kostja lepinguline esindaja: Rein Laid (AB Hansa Law Offices, aadress: Gonsiori 7, Tallinn 10117; e-mail: rein.laid@hansalaw.ee) Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Resolutsioon

Jätta U O hagi A O vastu elatise nõudes läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 400 (nelisada) krooni.

Asjaolud

Viru Maakohtu menetluses on U O hagi A O vastu elatise nõudes, mille raames määras kohus kohtuistung 15.07.2009.a kell 12.00. Hageja esindaja esitas istungil töövõimetuslehe, taotles istungi edasi lükkamist ja lahkus istungilt. Kostja esindaja palus istungil jätta hagi läbi vaatamata, kuna hageja istungile ei ole ilmunud. Samuti on kostja esindaja seisukohal, et istungi edasilükkamise taotlusest pidi hageja esindaja kohut eelnevalt informeerida. Kohus leidis istungil, et taotlus istungi edasilükkamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest see ei ole esitatud õigeaegselt ning eesti keeles, samuti ei vasta hageja esindaja arstitõend tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele, sest sealt ei nähtu, et esindaja ei saa osaleda istungil, samas füüsiliselt oli hageja esindaja istungi alguses saalis.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, kuulanud ära kostja esindaja ning tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja 15.07.2009.a määratud kohtuistungile ei ilmunud ega teavitanud kohut eelnevalt mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks. Hageja esindaja lahkus istungilt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 421 lg 1 kohaselt menetlusosaline loetakse kohtuistungilt puudunuks ka juhul, kui ta ilmus kohtuistungile, kuid ei osalenud asja

2-03-572

2(2) menetlemisel. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause järgi kui menetlusosaline kohtuistungilt lahkub, ei takista see asja läbivaatamist.

Kohus selgitab, et käesolevas asjas saab hageja esindaja (ja hageja) jätta istungile ilmumata ainult mõjuval põhjusel, kuna istungi ajast ja kohast teavitati kostja lepingulist esindajat vastavalt seaduses sätestatud nõuetele. TsMS § 422 lg 1 kohaselt mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Hageja lepinguline esindaja ei teatanud eelnevalt istungile ilmumata jätmise põhjusest ning teatas haigestumisest kohtuistungil. Kohtule esitatud töövõimetuslehes on märgitud töövabastuse perioodiks alates 13.07.2009.a. Kuna istung toimus 15.07.2009, ei ole põhjendatud, et hageja esindaja ei saanud selleks ajast teavitada kohut enda haigestumisest eelnevalt. Kuna hageja esindaja viibis füüsiliselt kohtuistungi alguses kohtusaalis, siis on esitatud arstitõendist kohtul ka raske järeldusi teha, et hageja esindaja haigestumine oli selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis oleks takistanud tal viibimast tsiviilasja läbivaatamisel ja sisulisel arutamisel.

TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. Kostja esindaja taotles kohtuistungil asja läbi vaatamata jätmist. Kohus jätab vastavalt TsMS § 425 lg 1 hagi läbi vaatamata määrusega TsMS § 409 lg 1 p 1 ja § 423 lg 3 alusel.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluste puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Käesolevas asjas algas menetlus 2003.a ning seetõttu tuleb menetluskulude jaotamisel kohaldada kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid.

Senikehtinud (kuni 01.01.2006.a) tsiviilkohtumenetluse seadustik ei reguleerinud kohtukulude jaotamist asja läbi vaatamata jätmisel. Kohus leiab, et analoogia korras on käesoleval juhul seega mõistlik lähtuda TsMS § 60 lg 5 sätestatud põhimõttest, et pool, kes seadusliku takistuseta jättis kohtu kutsel ilmumata või kohtu nõudmise täitmata ja põhjustas sellega asja arutamise edasilükkamise, peab sellega kaasnenud kulutused vastaspoolele hüvitama kohtukulude jaotamisest sõltumata.

TsMS § 60 lg-st 3 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) tulenevalt aga kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Kostja ega kostja esindaja ei ole esitanud kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente. Lähtudes ülalmärgitud TsMS § 60 lg-st 3 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) ei olnud kohtul õigust ilma kuludokumentideta kostjale menetluskulud hüvitada.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov