2-09-20066/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega

Avalikult teatavakstegemine

17. juuli 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-09-20066 M.U. versus K.P. Hagi ese elatise väljamõistmiseks Hagi hind

19 575 (2 175x9) krooni Asja lahendamine kohtuistungil 14. juuli 2009 Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Hageja M.U. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx x-xxx, xxxxx, xxxxxxx) Kostja K.P. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxxxxxx xx-xx, xxxxx, xxxxxxxx, xxxxx xxxxxxxx) Kostja esindaja jurist Jelena Smorodina

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. M.U. hagis K.P.e vastu rahuldada hagi ja välja mõista K.P.elt elatis lapse ülapidamiseks

2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus iga kuu 15-ks kuupäevaks M.U. kasuks, alates 01. juuni 2009, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast lapse kohta, kuni poja R P’e (sündinud xx. xxxxxxxxxx xxxx) täisealisuseni, s. o kuni xx. xxxxxxxx xxxx. Muud otsustused

2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need poolte endi kanda;

2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks;

2.3 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 630 kohaselt on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;

3.2 TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;

3.3 apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil;

3.4 TsMS § 448 lg 41 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus; apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama; otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata;

3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja faktiväited ja nõue Hageja on esialgselt esitanud kostjalt elatise väljamõistmist 3 000 krooni kuus poja R P (sündinud xx. xxxxxxxx xxxx) ülapidamiseks. Kohtuistungil hageja vähendas nõuet, taotledes kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras 2 175 krooni kuus alates 01. juunist 2009. Kostja kohtuistungil hageja nõuet ei vaidlustanud.

2. Menetluse käik Eelmenetluse ja kohtuistungi järel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada.

3. Kohtu põhjendused

3.1. Menetluse käigust tulenevad asjaolud Vastavalt TsMS § 440 lg-le 2 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kostja on hagi õigeks võtnud kohtuistungil ja hageja hagi õigeksvõtmine on protokollitud. Kui kostja võtab hageja õieks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1).

3.2. Õiguslik põhjendus Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt (hagi õigeksvõtt) on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse (TsMS § 231 lg 2). Seoses hagi õigeksvõtuga tuleb hagi rahuldada. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise. Kui kohtus lahendatavaks õiguslikuks küsimuseks on kostjalt väljamõistetava elatisraha perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 4 sätestatud miinimummääras, ei kuulu igakuise elatusrahana kindlaksmääramisel hindamisele poolte varaline seisund ega lapse vajadused. PKS § 61 lg-st 4 tuleneb, et selles rahalises suuruses (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) on vanem kohustatud lapse ülalpidamisest osa võtma, sõltumata vanemate varalisest seisundist ja laste vajadustest. Kohus peab põhjendatuks määrata PKS § 61 lg 4 alusel kostjalt väljamõistetava igakuise elatusrahana elatise suuruseks lapse kohta 2 175 krooni kuus, s. o pool Vabariigi Valitsuse 2009 a kehtestatud kuupalga alammäärast.

3.3. Menetluskulude jaotus Menetluskude jaotust hagilises perekonnasjas käsitleb TsMS § 164 (Menetluskude jaotus hagilises perekonnasjas). TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 3 sätestatu kohaselt ülapidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohtuistungi pooled nõustusid menetluskude nende endi kanda jätmisega. Menetluskulud tuleb jätta poolte kanda.

Toomas Lillsaar

Kohtunik